Sõnale tahed leiti 227 luuletust (top)
Ikka kotid mehed
Nõukaajal õeldi
"loll nagu moldaavlane"
aga jalkas oldi
hullem see just eestlane;
jälle 2:0 seis
türa, küll on kotid mehed!!!
mõistus kadus meis
kui suurenesid punktivahed;
oli mu nägemine ekslik?
ja kas kuulmine sai valetada?
kuidas küll see võimalik
et uuele mõtetule maale kaotada?;
aga see tõde ja saime tuska
polnud und sellele ööle
kui kalevipojad palli lüüa ei oska
siis kadugu tagasi Soome tööle;
Aivar Pohlak, spordis kaob vara
sa raiskad ära rahatähed
pigem oma püss haara
ja vaheta välja kotid mehed
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Emadepäeva ilu ja sära
Ema silmad on kui säravad tähed,
südames on päikesekuld.
Ema hinges on õrnust ja soojust,
palju rõõmu ja valugi.
Ema õpetussõnu jagab, elust enesest,
aitab, kui elu põrguvalu teeb hingel,
või kui süda murest murtud
ja jõuetus peal on.
Emake on kui taevane ingel,
kellel nii puhas süda ja hing on.
Emadepäeva kringlit kui küpsetan,
siis rosinaid ohtralt sisse raputan
ja oma rosinasilmset ema ma kostitan.
Emade päev saab olema ilus,
siis toomingas õitseb,
ööbik rõõmul laulu laksutab
ja sinitaevas päike kuldses kleidis keerutab.
Siis lilled kaunilt õ .....
Ka jõuludel on kurbust
Vahel jõulud kurba meelt toovad,
taevatähed silma ei pilguta.
Küünlaleek põleb tuhmi leegiga,
oma mõtetega olen üksinda.
Kurvastus meelte peal ratsutab,
igatsus südant piitsutab.
Vahel pakkugi poeks jõulu ajal,
tühjaks nutaks end kuusepuu najal.
Advent
Esimene küünal särab, lootust endas kannab,
Advent algab, süda rõõmust täitub rõõmsalt.
Teine küünal süüdatud, armastus on siin,
Lähedaste seas, tunned soojust südameski.
Kolmas küünal leegib, rahu toob endaga,
Särav rahu, nagu tähed öisesse taevasse sa.
Neljas küünal helgib, rõõm nüüd laias ilmas,
Jõulutunne südames, kui kingitused avada võib.
Adventiküünlasäras, loodetavasti leiad,
Igal hetkel ilu, rahu, armastust südamesse kanda.
Päkapikk eksinud on teelt
Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.
Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.
Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.
Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.
Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.
.....
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.
Aprillikuu vembud
Aprillikuu nüüd viskab vempe
teeb igasugu tempe
Peidab päikest hoolega
pilve kukil joodeldab
Nalju täis on aprilli suu
ümber paisatud on kuu
Taevatähed vihmapiiskadeks on saanud
kuu taevas kõhnemaks on jäänud
Lilled lumehanges külmetavad
jäised külmanäpud õisi näpistavad
Hõlma alla puhub kõle tuul
ära pööranud on aprillikuu
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....