Sõnale tahed leiti 228 luuletust (pop)
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....
Luban, et..
kunagi, kui targem olen, panen sinu loodi
püsivuseks kaitsekihi ümber kesta koon
nõnda sünnid uueks end ja tunned isemoodi
teen su õnnelikuks, tähed taevast alla toon
armastama hakkad end, näed rahu peegelpildis
ülistad realistlikult ka elu pahupoolt
vanutame traagelniidid kauakestvaks vildiks
kui keemiline puhastus su üle kannan hoolt
avan mõtlemisepuldist uksed, mis jäänd lukku
ehk mõnda aega peangi olema vaid mina hea
hoian imeõrnalt sind kui portselanist nukku
meeleldi jään kaelaks, mis saab pöörama su pead.
Heliriin Puistamaa
Ma tulin tagasi...
Ma tulin tagasi...
Seisan siin üksi ja vaatan kaugusesse...
Selle heleda maja juures oled sina, sa ei näe mind,
kuid sa tead, et olen siin, ja just SINU jaoks...
Ma tulin tagasi...
Seisan, käed lootusrikkalt surutud rusikaisse...
Sa ju tead, et nii väga vajan sind,
kuid oled seal, ei tee välja ega hooli, soovin, et see teisiti oleks...
Ma tulin tagasi...
Hirmust väriseva hingega kõnnin su poole,
Sind ümbritsevad inimesed märkavad mind, naeravad valjult,
kuid nad teavad, et see teeb mulle haiget...
Ma tulin tagasi...
Seisan su ees ja imetlen su nägu, keerad pilgu majas .....
Võta seegi...
Palusin, et laseksid end lõplikumalt lahti
Kinni hoidsid südamest, kui andsin sõbrakäe
Solvusid ja arvasid, et kohtlen sind kui prahti
Nägin lihtsalt venda sinus- meest ma seal ei näe
Tunnetasin pisaraid, kui peitsid omi silmi
Haiget said. Ma tean, et sõnad südamesse lõid
Olid toeks, kui nägin selges taevas musti pilvi
Nendestki kõik tähed mulle rõõmuks alla tõid
Tänutunne oli, on ja jääb, kuid miskit puudu
Ilmselt olid minu jaoks sa lihtsalt liiga hea
Mul on vähe anda, võta seegi- sõbra truudus
Küsid, mida otsin? Kui ma isegi vaid teaks...
(Heliriin Pu .....
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Ootan juba..
Pime tuba,süütan küünlad,
sind ootan,olen valmis...;
avan akna,suure,laia,
valge lina minu voodil.
Küünlaleegid minu toas,
sa neid näed,on kindel see...;
väljas pime,tähed taevas,
ootusärevus sees keeb...
Varjud lae all tantsimas,
on vaid katkematu vaikus;
olen voodis,valgel linal,
tean,et tuled ja et...nõustun...
Õhk võbelema paneb leegid,
sa tulid,riivad akent;
liugled tasa,on vaid sosin,
kui mu nime vaikselt ütled.
Pulss mul kiire,värin sees,
oled kõrval,tasa hingad;
tean,mis tuleb,mis on ees,
olen valmis,ootan juba...
Sinu huuled minu kaelal,
.....
Sina !
Sind jälle oma mõtetes rändamas leian
ei saa oma küsimusele vastust,miks sind nii meeleheitlikult küll vajan.
Kõik probleemid tunduvad nii tühised ,kui sina mu kõrval oled
sest paned mu unustama kõik halva ja mured
Sinu naeratus päästab terve mu päeva,
nagu tähed panevad särama kogu taeva
Terve universum tundub parem paik kus elada
ning seda armastust ei kavatse ma su vastu keelata
Suutsid mu südames tekitada tunde, mida keegi ammu tekitanud pole
palun hoia mu südant ja luban et olen igavesti sinu oma
Armastus
Võin noaga südamesse lüüa sind,
kuid mul endal lõhkeb rind,
sind südamesse soovin,
sest sinust väga ma hoolin.
Süda kiirelt tuksub,
tundeid esile kutsub.
nii tugev on see tunnetehoovus,
nii soe mu südamesoojus.
Kas sa lõpuks ometi näed?
Meie jaoks säravad tähed.
Olen selles kindel,
et oled mu kalleim ingel.
Millal kohale jõuab sulle,
et kõige tähtsam oled mulle
Tõstad päikese esile, kui naeratad,
päike loojub, kui sa kurvastad
Kuu tõuseb nagu helk su silmis
nii unes kui ilmsi
mul pole enam sõnu
kokkuvõtteks oled mu elus mõnu.
Hilja koju ...
Öös kõnnin , päikesel loojaku tund,
tuul vaibub, linnudki nägemas und.
Veel öökull vaikuses hüüab - uhuu,
järvel tähesära ,vees loperdav kuu.
Tajud kui väike , universumis sina,
tema lõpmatuses liikuv pisike täpp.
Valgusse jõuad oma uinunud linna,
see kuma ei võlu ees kodune trepp.
Hansi!!!
pealkirjata
sa seisid vastu hommikuvalgust
kui tõstin pea olid väljas tähed
siin polnud lõppu ja siin polnud algust
kui tahad, eks mine -ja nii sa lähed...
vaikus varistas seinad kokku
mõte rändas mööda kiirteid
mul oli valus sina ei kohkund
jah saatus tõesti ei soosind meid
Kalleim ravim
Ühel suvepäeval mu pilk jooksis su ilu karile,
kiilus kinni kui uks, mis enam kunagi ei avane.
Jälgides sind nagu tummahammas, seistes keset teed,
minust möödusid minutid või hoopis tunnid olid need?
Ei tea, ma üldse ei mõista, mis minuga toimus,
alles loidu eel reaalsus koitis ja mu pea toibus.
Tundsin taas valu, mis sind nähes olematusesse taandus,
nüüd kui rändtirtsu parv viljale ,mu hingele, ta maandus.
Kuidas tiirlevad probleemid ümber mu pea, kui raisakotkad nad nokkimas mu masendusest kõdunenud liha,
varsti, üsna varsti, kui nad lõpetavad oma sööamaa .....
Tegus päev ...
Tõusev hommik tähetarkust varjab,
päev valgeks muudab pilkast ööd.
Vaid koidutäht jätkamas on tööd,
kuni päike õrnad uduloorid korjab.
Nüüd pimedusest järel varjud puul,
seesama tume Maa mis jätab Kuul.
Kauni päeva kodumaa võtab vastu,
end valmis sea , reipalt kaasa - astu.
Hansi!!!
koerapulm
ei lähe veel valgeks
ei lähe
taevasel tekil endiselt
tipitud tähed
ja pilvede diivanil pikutab noorenev kuu
minu luuleist
saab valsiviis
kui suudlen sind
mu paljasusest ballikleit
kui embad mind
kas nii vahune ongi me pulmatort
nagu räägib su keha
kas vanemad polegi õpetanud sulle
et koerusi
sünnis ei ole ju teha
ei lähe veel külmaks
ei lähe
meil sülede soojusest ikka veel
rohkem kui vähe
kuni jäätunud aknale koputab kärsitu lind
Sanya
Päikese kuld
Päike kuldas metsad üle,
puistas kulda lehtedele,
hiline kuldnokk,kes siia veel jäi,
kuldse nokaotsa endale sai.
Võililledki nurusid oma osa
ja said päikesekullase pai,
põldudel rukkipead õõtsusid tuules,
nemadki varsti on kuldses kuues,
kalake,kes veesängis sulpsu lõi,
oli tavaline kala,ühe sooviga,
kuldset kleiti oli talle vaja-soovidega.
Taevakaar sai endale vikerkaare kuldse,tahtis ainult erineda teistest-värvidega,
kuldne kuu ja kuldsed tähed,
tahtsid valgustada ööd,
päike laskus pilve taha,
kuldse naeratusega suul.
Tahtev pilk
Värelevas loojangus, silmapiir kaob.
Oodates pilkude kohtumist,
tajudes iga aatomi sagimist.
Pilgud tõmbuvad - tunded metsistuvad.
Sind tahan, sind tahan, sind tahan.
Sind vajan, sind vajan, sind vajan.
Su kevadine parfüüm mind
kui mesilast neelab.
Su naeratus mind muudkui
keelab ja keelab.
Tundes tuuleiili hellitamas
su põske.
Olen vankumatu - hinges on rõske.
Sind tahan, sind tahan, sind tahan.
Sind vajan, sind vajan, sind vajan.
Taeva laterna sädelevas valguses,
me hinged põimuvad nagu alguses.
Miljoneid tähti vaadates igal õhtul
mõistsime mis tunne se .....
Sind ootan
Ma kallistaks sind
terve elu kui saaks,
sellel lõpmatu hind,
su embusesse jääks.
Sinust mõtlen kogu aeg,
mu mõtteis toimub laeng,
sest tean et sa varsti lähed,
sinust maha jäävad tähed.
Neid ma iga õhtu vaatan,
üle taeva laotan.
Oma pähe ära kaotan.
Need tähed kõige ilusamad
ma kuulen, need vilisevad,
mälestustest need kilisevad.
Sind ootan, aeg edasi ei lähe,
kuigi tean, et seda on päris vähe.
Kui sa lõpuks mu kätte jõuad,
siis aeg aint edasi sõuab.
Ma naudin igat väikest hetke
sinuga tehtud mõnusat retke.
Kuid tean,
et sul on aeg jälle m .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....