Sõnale tahis leiti 83 luuletust (pop)
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Tähista!
Tähista igat sünnipäeva,
et oleks neis kõigis pidu ja rõõm!
Tee tööd, õpi palju, näe vaeva,
ja võta elust üks mehine sõõm...
Siis aastate pärast on vahva
vaadata selja taha,
et mida veel elult võid tahta -
oled saanud ja see pole paha!
Naudi elu, seikle ja soovi,
et elul on varuks veel sulle
palju head - ja kõike proovi!
(nimi), soovin vaid palju õnne!!
"Head ööd"
Mahe helesinine taevas
ees ootamas - ootamas me retk
just see sama hetk.
Päiksekiir kase väreluses,
su säravaid juukseid
paitab. Endale arusaamatagi
päiksele kaasa aitan.
Helesinine taevas end
sängitab vaikselt unne.
Aga ta teab, et minul
ja Sinul on aega nii
mitmeidki tunde.
Meid tervitab Kuu sel
tähisel ööl.
Ning sängitab Ta meid,
kui soovin sulle
"Kallis, Head ööd!"
Kooli sünnipäev
Kallis kool,
sulle kuulub minu hool.
Sünnipäeva sul peame,
ilusasti hümni laulame.
Rahvatantsu tantsime,
laulame ja mängime.
Sinu jaoks seda teeme,
uhked sinu üle oleme.
Koolimaja kallis oled,
iga meie kooli õpilasele.
Sünnipäeva tähistame rõõmsalt,
mitte põrmugi pahuralt.
Sinu auks on tehtud kringlit,
salatit ja jooki piiratustes kogustes.
Oleme õnnelikud sinu üle,
loodame, et sina ka meie üle.
Enne jõulu
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
ööst öhe
Tähistaeva valgus kahest kehast ühe voolib
Igihaljas tunne tantsib ümber naba tiire
Argipäeva meenutavad uinund riided toolil
See on meie aeg ja hetked. Austagem neid viive.
Õhtu laulab rahu, poosid ühinevad palveks
Vaikus keset linna. Ainult süda rütmi tuksub
Paljas ihu hinge manu pelgamata talve
Olin sinu, olen sinu.Tule, ma ju kutsun.
Päiksetõus ja tunded teineteise kaisus õrnalt
Uue päeva vastu võtab armastuse soojus
Lähed igapäeva, tööle, lahkumata kõrvalt
Meie tähed meie taevas. Loodan, nad ei looju.
Heliriin Puistamaa
KEVAD
Kirkalt nii päike paistab,
Ehitab pesa kuldnokk.
Vaid vihma vahel sajab,
Aga metsas õitseb nurmenukk.
Daamid tähistavad oma pidu,
ja kingivad meestele naeru.
/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina
* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.
Lumemarjade aegu
Neis lumemarjades nüüd tunnen pakitsevat kargust
Just sellist varatalvist krudisevat lund
Mil iga oks on joonistunult õhku tardund
Ja imemustrine on külmund paljas muld
Nii nagu jäine kirmetis on veel ja lumel
On minu hingemaailm nüüdsest suletud
Sõõr ümber kuu ja tähistühi taevas tume
Vait kogu olek uue helge tulekul
Tean selletaosel sätendaval talveõhtul
Kui sinihämarusse mattub sagiv linn
Ta tuleb pühib äsjasadand helbed õlult
Ja ütleb usu ootasid just mind
Ja tõesti mul on tema käte vahel tunne
Et alles sellest hetkest minu elu algab
Kõik seniolnu .....
Nartsisside prints
Mina olen nartsisside prints
ja sina võid olla mu printsess,
kui sulle meeldib mu edev kants.
Minus kasvab lõpmatu hulk õisi,
neid õrnalt nuusutada tohid,
kuid varsi murda ei või.
Sest kui mulle haiget teed,
vallanduvad valust pisarad,
mis meie aiale toovad mudaveed.
Ühel päeval kui mina suren -
tähistaevasse puhu õitemeri -,
et su üles leiaksin, kui järele tuled.
Eetris kestab edasi meie romanss,
mis tähevalgusena mullal sillerdab -
sellest sünnib uus nartsisside prints.
Päikest sinu teele ...
Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.
Ema õnn on lastes , tema elugi kingib neile,
kannab te muret, rõõmu mõeldes vaid teile.
Paigal ei tänagi püsi , toimetab , teeb , sätib,
saatku päike sind eluteel , mis tulevikku viib.
Hansi!!!
Igatsus Taevasinas
Sajab.
Maailm on kaotamas
Oma halli värvust udu vales.
Oled siin.
Sa seisad akna ees,
Loor pleegitatult peas kui tähistaevas.
Ilus
Näid, kui ootad,
Ent kauneim oleksid, kui mind.
Sajab.
Su kildudes portree
Kummitab mu neetud olemust.
Sinul ainsal
Lasin minna ära.
Ainsal, kellest hoolin veel.
Andesta,
Kui sulan ära – sinuta
Ei leia keegi oma rahu.
Mitte keegi.
Mäletad
Mäletad, kui olin su üle õnnelik
sa võisid minna välja
ilma, et oleksin öelnud: „sa ei peaks seda tegema.“
Mäletad, kui sa olid õnnelik minu üle
sa tähistasid mu edu, joont ületamata.
Me teame, et oleksime võinud toimida,
tegelikult võiksimegi.
Ma tean, et saaksime hakkama,
kuid halvim minu sees ei taha saada hakkama.
Parim osa minu sees tahaks endiselt
sind armastada.