Sõnale taht leiti 1142 luuletust (top)
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime
jüripäeva tuisk
sajab lund õied
sinilillel päev otsa
põõsa all aias on
sulgunud kevad
tuleks kui vastu tahtmist
talvel ei taha
lasta kuidagi käest lahti
*
aastaid hiljem ärkad
ööl ühel sellest üles
Su käsi ikka veel mu peos
hulgume sihitult tänavatel
meil silmad on unes
sellest vees kurbuseks
saanud meel meil pilvise
taeva all nii lahus on tee
mis ees
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Ämblikuvõrk
Ämblik siidiniite veab,
kavalalt võrku üles seab,
siidiniidist hõbedaselt sädelev võrk on ilus,
väga peenelt punutud,
puude vilus.
Ämblik kaheksa jalaga,
kust küll niite võlub ta?
ämblikul on oma plaan,
ta ei ela võrgu peal,
peibutuseks võrk on kootud,
kärbsed,putukad on ta ootus.
Vahest mett täis mesilane,
langeb tema püünisesse,
mesimumm meepaunaga,
mesitarusse tahtis lennata,
ämblikul nüüd rutt on taga,
vaja uut meisterdada.
Muditud suund
Öösel
Tormisel merel
Oht meid ühendand pereks
Sama rütm
Sama veri
Keelel "perse sa keri!"
Meil veel on mingi alus
Ootab keegi meid talus
Kuigi kibe on meel
Ja ka süda veits valus
Kütus otsas on paagis
Õlu otsas on vaadis
Alles aerud vaid paadil
Jätku armu me Taadil...
Tähtsusetu on kunst
Ja Pallas
Kui tuletornis pole gaasi alles
Mis ühendab jõud
Päästes vägivallast
Aga sitta see majakas
Vaadake!
Kallas!
Soovide Jõuluvana
Varsti tuleb jõuluvana,
valges pikas habemes.
Kõikjal, kus ta ära käib,
maha jätab soove häid.
See on soovide Jõuluvana,
tal soovikott on üle õla,
soovid, mis on palutud,
kõi on kotti mahtunud.
Nõnda soovide Jõuluvana rassib,
soovidest pungil kingikotti tassib.
Varsti süttimas on tuled,
jõulutuled üle maa.
Üle maa-ja ilma suure,
üle taevakaare ka.
Jõulud on ju tähtsad, suured!
Ellu ärkab terve maa.
Kevadel
Kõlises kelluke
karujõmm ärkas
karujõmm ärkas
ja korraga märkas,
et lehed on puul ja rohetab rada
ja karujõmm tahtis luuletada.
Luuletas seni kuni vihik sai täis
ja nendega kenasti rahule jäi
siis luges ta värsse, et kõmises maas
ja salmide vahel ta mõmises ka.
Neid lugusi kuulis oksa peal pääsu
ja et oli kevad polnud tal pääsu
ta peast noodipaberi tõi
ja rõõmsad viisid sedamaid lõi
Sinine revolutsioon
Võõra võim minevikku jäänud
uus Eesti 30 aastat kestnud
on side läänemaailmaga tugev
kodumaal demokraatia vägev;
punane kõnts hallitusse vajus
NSVL oli oma enda kerjus
saatsid tankid küll teele
aga ei põrunud iseseisva meele;
Perestroika helge valgus
oli uue vabariigi algus
vaikselt kadus võõra stiil
puhus vaimus uus tuuleiil;
ja nii sinine revolutsoon sündis
kurjuse impeeriumit murdis
kirjutati uudist ajalehte
et rahvas saamas oma tahte;
kell 23:05 oli hääletus
nii meil poliitika vahetus
kui Ülo Nugis iseseisvust kinnitas
haamrilöögiga paika viru .....
Tädi Sofia Valentiinipäev
Valentiinipäeval me kõik
oma kallimatest lugu peame
uus või vana - see ükskõik
neile helistame, või külla kutsume;
pärast pikka aega
sai Sofia emaga kokku
sõbrapäeval koos isaga
see on nostalgia tulevikku;
ema pakkus liharooga
maitse sellel tuus
toidu vaaritanud isaga
kelle ihu tütrel praegu suus;
vanaema siis kutsus
ülejäänud pere külla
küpsist kakaole juurde pakkus
neile, kes tahtnud tulla;
isal klaasis lauaviin
veri kuivab vaibal
ei tea, kas Sofia on siin
kui vanaema on kannibal
külalised hakkliha närivad
ja isa mekib rasva
poisid konte lut .....
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!