Sõnale taim leiti 44 luuletust
Arborist
Tulime klienti teenindama
tal vaja puud harvendada
mida nägin, ajas vihastama
kask on saadud kahjustada;
kui elusal kasel toht võetud
siis see puul ei taastu
on selle ilu ja tervis rikutud
paistab, et autoga sõidetud vastu;
ning naabriks on insener Garin
kes tunnistas oma süüd
lähen ta juurde ja uurin
kohtumõistmine algab nüüd;
"jah, ma seda tegin
aga mis siis?
kui oma masinaga pargin
jäämas kaskesid alati ees kõik viis";
lubas, et parandab vea
tahab et aitan tuua ta masina
aga misasi on hüperboloid, ei tea
nii kuulas ära ta viha mina;
&quo .....
Metsapeatus
Maanteel on lebo üksi sõita
ja kui pole neid troppe kihutamas
aga nüüd on vaja pausi võtta
sest mu kõht on korisemas;
pidin metsapeatust tegema
aga avastasin, et paberit pole
rohelusse asusin kohe jooksma
muidu juhtub õnnetus ja see kole;
võtsin heina ja läksin paljajalu
aga end pühkides olin pinges
munad ja pepuauk said valu
sest heina sees oli nõges;
nüüd lonkan tagasi
hoides hargivahest kinni
metsapeatusega läks asi sedasi
et paranemisega raiskasin sõidutunni
Päeva hea algus ...
Hommik ,vaatan aknast särab päike,
sirgub laternaposti all põõsake väike.
Seal ümber varblased hüplevad üles,
nokivad valminud seemneid ta süles.
Kuigi neil ümbruses palju veel rohtu,
on linnud siin, trotsides tänaval ohtu.
Nii rõõmustan minagi nendega koos,
et taim jäi ellu , kevad koristus hoos.
Hansi!!!
Looja
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Kui vesi pole kastmas,
närtsib taim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Kui valgus pole paistmas,
närbub taim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Joonistaja pildiks saamas
avar aim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Lehvitades lahkub loodu
kaduvaim.
/Mari Uri/
Toiduahel
Üks sööb ühte,
teine teist,
hunt sööb lammast,
lammas õit,
põder sammalt,
kana tera,
reps see vahvalt
jälgib teda.
Üks saab surma,
teine ka,
kolmas jäämas
söömata,
neljas süüa
otsib taas,
viies sureb
enda teadmata.
Ühtepidi ahel,
teisipidi toit,
ühel liha vähe,
teine pistab õit,
kokku saavad kõik
toiduahelas,
mis ühele on võit,
on teisel kaotus taas..
- Tarmo Selter -
2023
Mälestused
Mäest
minu teadvuse tipust
veerevad all
vabalt valitud hooga
minu elusurma surnud
tunded ja mõtted
ära aetud
ja ära kulutatud
sõprused ja armastused
All
oru põhjas
näen neid veel
mõnda aega veeremas
kuni lõplikult hoo kaotanuna
teevad oma viimased
kahetsuse tiirud
ümber enese kujuteldava telje
ning vajuvad vaikse mütsuga
unustusse
Nad tahaksid olla
oma viimases puhkepaigas
lihtsalt vedeleda
mitte kellelgi jalus
minu ajastu lõpuni
Aga ei
ikkagi tuleb
mõni maailmakoristustoimkond
korjab nad koormasse
ja sõidutab utiili
Unustusest rebituna
taas s .....
Sügis hinges
Ma olen kaotsi läinud,
suur soov on leida end.
Hing laokil, maha käinud
mu hajuv mõttelend.
Uitaimdus elurihmast
poob naeru vääraks suul.
Tuul eksleb tundevihmas
ja kiigub hingepuul.
End sügisporri tallan,
mus tuhmub häirekell.
Saan lähenevad hallad
jäätantsuks südamel.
Vihm
Vihmapiisa niiske pale
niisutamas maid,
kuhu ühtki piiska pole
tulnud nädalaid,
luues eluks pisikese
võimaluse uue,
õie imekaunikese
loomas meie õue.
Vihm on veri mullapinnal,
hingetõmme taime sees,
vihmavesi voolab sinna,
kus on kuivus pinnases,
imendudes juurikates,
luues kasvujõudu,
taimedes ja puude okstes
meile värsket õhku.
- Tarmo Selter -
2022
Istikutel on silmad
Mu essal töökohal
müügiplats avatud kõigile
tigusid, linde ja kliente seal
kuid miski sai üllatuseks seal;
sest elupuu istikute vahele
on rästiku poeg pugenud
vastupidi töötaja tahtele
aga ma roomajat kaitsnud;
küllap tulnud mullahunnikust
mis maikuu päikese all mõnus
ja nüüd tahtnud ta seiklust
peidus ussike meilt juua anus;
terve nädal kliente heietasin
et isikutel on silmad
spets kaupa juurde pakkusin
teatud taimedele teised hinnad
Sagedused ja detsibellid
Sagedused ja detsibellid
Raske vahel armastust vastu võtta,
mitte ei tahaks,
vaid et inimestel on endal haiget saamisest tekkinud müürid ette
ja see ei pruugi olla üldse seotud paarilisega
vaid eelnevate elude ja lapsepõlve traumadega
Mitte, et ei sooviks armastada
Aga vahel ei oska endast anda ja võtta vastu määramatu süvikuga armastust,
mis on loodud inimkonna toetuseks ja päästmiseks
Vahel ma ei usu lugusid
ja siis saab minust skeptik
Ma istun tööl kulm kortsus ja lülitun ratsionaalseks
lubamata südamel tantsukingi jalga panna
või iluuiske
Ometi ma ju väg .....
Igas hetkes on peidus päikest
Igas hetkes on peidus päikest -
kullakarva, suurt ja väikest,
luues naeru, luues rõõmu,
päiksekiirtest õnnesõõmu.
Igas hetkes on peidus päikest -
öises naerus, õhtus vaikses,
tundes, mis nii hea ja mõnus,
tukses, milles kirge, võlu.
Igas hetkes on peidus päikest,
tulgu taevast kas või äikest,
vihm see taimed äratab,
et päikesele särada.
- Tarmo Selter -
2022
Toomingas
Saab nautida aastatega praegut
maikuus nagu Eedenis hingata
pole olla kevade naudingut
ilma toomingata;
ning õunapuud ja sirelid
tulbid ja kirsid
soojad tuuleiilid
värve aias puhusid;
kõik need nupud õitest
ja pärast vihma toominga aroom
praegu kaunim aeg minu meelest
kui on kevadel praegu see iseloom;
mu lemmik roosõieline taim särab nüüd
Armastuse nõgesed
Armastuse nõgesed
need kasvasid
tee ääres ja metsa sees
Ma püüdsin neid juurida,
juurega välja kiskuda,
aga see jonnakas tige taim,
ajas oma juuri ikka edasi ja edasi
Värskendaja
Ta ütles mulle, et ta ei kao,
isegi kui proovin hävitada tema kohalolu
Seega on mõistlikum olla lubamises
koos nõgesega
Nõgesed võivad kõrvetada,
aga kõrvetus võib olla nii naudingu kui ka põletusrohke
Kuhu panustad?
Kui tänapäeval keegi kingib kimbu nõgesed,
on see võimas elliksiir,
mu tervise,
naise tervise,
taastamisel.
Ristimine
Tuld haaras välgu praksuv süütenöör,
ozooni lõhn mu verre lõikas vahe.
Lõi pragisema tormi kivilõõr
ja maha prahvatas graniitne rahe.
Ränk äiksepilv kui suitsev kivimurd
mu põue põrmuks kallas oma süle.
Ja säält, kus välgust lõhkes taevakurd,
üks pime vari langes minu üle.
Üks kotkas hirmsam kui Meduusa pää
lõi küüned põlevad mu kurnat ajju.
Ta silmist roheline välkus jää
ja rahe peksis tema tiibu laiu.
Ta jäi mu kannule kui paha vaim,
ta marru kihutas mu haiged meeled.
Ja sääl, kus närbus luule habras taim,
nüüd loitvad elutule mustja .....
