Sõnale taju leiti 165 luuletust
Emakeeletu
Mis ma peaksin tegema,
kui vaikus vaatab vastu?
Kui kõik sõnad kadunud on
keelelt ja mu ajust...
Läinud ära rännakule
jahtima muud smanti,
jätnud minu ilma oma
taipamisest, tajust.
Tõesti, kas pean ootlema
uut emakeelepäeva,
et ma saaks taas mälupangast
mõistlikuma varu?
Seni olen määratud siin
tundlema ja vaema...
Asju, millest ainult beebid
saavad selgelt aru.
/Mari*Uri/
Kestavärin (shell shock)
Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;
sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;
kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;
üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;
ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma sell .....
Jõululauakõne
Elus ei tulegi midagi rohkem
kui armastus.
Järgmised jõulud, järgmine hommik
ja rahustav öö.
Järgmine õpipäev, vaheaeg,
vahepeal mure ja rõõmud...
Järgmised plaanid,
järgmine püha ja
asine töö.
Elus ei olegi midagi rohkem
kui armastus.
Tunne - või mõte, või taju või
mõnikord südamesoov.
Kallistus, sõnum, või kõne
või kohtumishetk...
Millal saab üheks ja kokku
su maailm,
tervikuks pool.
Elus ei olegi,
tulegi
midagi rohkem kui armastus.
Sina ja mina - ja meie
ja teie ja nemad...
Kõige armsamad tuttavad,
naabrid ja sõbrad,
vanavanemad, p .....
Lõhn
Kohvi uimastavalt hea,
joovastust toob vein,
parfüümilõhnad erinevad
kaela peal,on hea.
Kevadõhku ahnelt sisse ahmin,
suvelõhnadele jätan ruumi veel.
Sügislõhnad need on erinevad,
tunnetan neid järele,
kui pott on pandud tulele,
purgid veetud sahvrisse.
Talvelõhn on jäine,härmatine,
vähe igatsen ta järele.
Tunnen puudust kodulõhnast,
milline see olla võiks,
kuidas lõhnab minu ema,
milline ta olla võib.
Veel lootes ...
Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.
Kui hävitad ennast ei taju sa pooltki häda,
mis valu , lähedased kannatama - peavad.
Ja jälle raskustest , su omad välja veavad,
lootuses et järeldusi tehes , mõistad seda.
Hansi!!!
Kurbuse ilu
Muredest murtud on meel,
kõik äkitselt justkui nii tühine.
Tajun end kulgeval teel,
kui osana kõigest, mis ümbritsev.
Ei ole mõtet ses retkes,
moraali, motiivi, ei sihti.
Kõik lihtsalt siin ühes hetkes,
hinnanguist raputund lahti.
Sõnad, mis varem ma tõlkisin,
muutunud hääleks on, kõlavaks.
Pilk mida varem vaid hindasin,
muutunud silmadeks, elavaiks.
Ununend kibedus kurbusest.
Väsinud meelest läind valu.
Vabanend murede embusest.
Nüüd ruumi on märgata ilu.
Eksistents
Nagu väike elu. Sünnist surmani ja mälestuse salves. Paberit määrin. Tehniliselt need on minu käärid. Lõikan elu mida väärin. Meenutan mõtteid, mis on lõppend ja paremaid päevi. See on tehnika millest ma räägin. Kirjutades viibin teises sfääris. Teen märkmeid, olen kauge, vaatan kuidas töötab. Olen siin. Kuid ikkagi ei näe mind.
Tajun, seda mida toodab mu aju, sinna vajun
Psüühilises labürindis otsimas radu. 60 000 mõtet päevas, töötlemas tunnet, mida demostreerin sulle.
Kõik on elades tundunud
Olen päriselt vaid endasse sulgunud ja kirjutamise hulluses. Otsi .....
Kallile vennale
Mu reaalsustaju rebenes.
Ma ei pea midagi tegema,
ma tahan ja soovin.
Kardina taga kumab parem mina.
Kui pole telefone ega ekraane,
saan rahulikult kirjutada ja teha plaane.
Ka teistel on mulle häid ideid.
Mu vend on mulle kallis,
tal on vaja oma puhkeaega,
muidu süsteemid ei toimi.
Jah, võin alati helistada ja,
kuid pole vaja kõiki süsteeme minu pärast seisma panna.
Süsteemid töötavad.
Minu süsteemid ka.
Vennas on alati kullatükk!
Mis see siis oli tookord
See tunne kuidas on istuda künkal
tundmata küngast
selle märga heina
oma istmiku all
tajuda kuidas palav päike
ei paista mu peale
kuidas langev vihm
sajab minust mööda
kuidas kontideni pugev külm
ei puutu mind
See polekski nagu mu asi
või pole mina maailma
Millalgi pean seisma sellega vastamisi
endale silma vaatama
ja küsima
mis see siis tookord oli
Mismoodi ma muidu seletaksin
oma lastele
misasi on päike
ja kuidas see meid elus hoiab
misasi on vihm
mis põhjusel see sajab
mis on künka mõte kõige selle keskel
ja et milleks on meile vaja
luuüdini .....
Elu sügise värvid
Mõnele elu tundub vaid must-valge
ja nii ka tajub me imelist talve.
Isegi kevade puhkeva pungad
ei tekita erilist tunnete tulva.
Ja suvelillede pillerpall
tast mööda käib kui hommiku hall.
Kui aga aeg on jõudnud sügisesse
ja korraks vaatad enesesse,
kõik värvid siis pinnale tulevad,
kui hetkeks ennast vaid kuulatad.
Elu tõelised värvid ehk tunned siis ära,
kui ei sega enam sind müra ja kära.
Siis ilu oskad näha ka sügistormis
ja värve näed ka selles hommikus hallis.
15. jaanuar 2024
Inception*
kui vurr enam ei tiirle,
keerle, pöörle
mis on sinu vastutusalas
kas see, mida tajud visioonina
on tegelik - päriselus
või võid ennast justkui paberit
välja rebida eluraamatu kaante vahelt
mulda sängitan ennast sinu kõrvale
nagu püsistikule kaevaks endale kohta
kuidagi hea ja turvaline on seal
olla nendega, kes lahkusid
sest mul ei lähe enam lõputult aega
iseenda põhjendamiseks
ma saan lihtsalt olla
ma ütlesin talle, et ämbritäis pisaraid
on mu seest vaja välja nutta
see on pea üheksa liitrit või rohkemgi
kas üldse suudan puhastada nii palj .....
Kõik ütlemata jääb.....
Hulgun mööda võõrast linna…
Vaatan tuimalt uhkeid maju…
Tuigun lihtsalt siia sinna…
Emotsioone ma ei taju…
Pole kuhugile minna….
On lihtsalt seisatund mu aju……
Aina käin ja mõtlen sulle….
Kuidas teha sellest juttu
Mida tähendad sa mulle..
Tahaks ära öelda ruttu
Aga kui me kokku saame…
Aeg niisama mööda läeb.
Ise erutusest kaame….
Kõik ikka ütlemata jääb…
embuses
kui valjemaks muutunud on toa vaikus,
ja me värvides üksteist virvendamas tajume,
mind kõnetab su embus, su pehme paitus,
ning hetkeks me siit nähtavast hajume.
sina tunned mind, ja mina tunnen sind,
ja ikka ma soovin, et poleks olemas mind.
mis on juhtun'd, et elul, sel puudub hind?
kas tajun ühel päeval, et olen piisavalt hoolin'd?
ma pole haruldus kui taevaskoja jäälind,
kuid pean end eriliseks, kui sa päriselt näed mind.
kõik mu nõrkused ja vead, need enam ei loe.
südamel on valus, ent meeltel nii soe.
Ümbrus
Ma olen vigane peast
Elan ridade peal
Kui neid sõnu siis sean
Mõtlen et järgmise laksuga leian midagi head
Mõte on selge
Olen täiesti terve
Segan ennast kui kaardipakki
Ja riietun lahti
Ma ise seda metafoori tahtsin
Hääl läheb sügavamale
Vaikus lööb selgust
Annab mu elule kergus
Pikalt see ei kestnud
Hingetõmme on tehtud
Vaikusest tulen ja lõpuks ma väsin ja suren
mediteerin kui olen siin samuses tules
alles hakkab pilt võtma jumet
Riimid mis viskan on täiesti lihtsad.
Seda maailma armastan. Sõnadesse on peidetud kood.
Ja igasugune mõte puudub sellel l .....
Peidan valu 16
Laud aasta seas kõige ilusam
isegi etem, kui sünnipäeval
rikkalik valik toitu võimsam
atmosfääri tunda toas all ja üleval;
ning Joulupukkit lapselapsed
ootavad mu kodus pikkisilmi
aga usud talle on ebaküpsed
ja nii lapsed kortsutavad kulmi;
kui viskan lauale rahakoti
ütlen, et sealt tulevad nende kingid
mis ära täidab nende koti
rohkem pappi, on ka üllatused pringid;
sest päris pühadevanake
ei külasta vaeseid lapsi
raskelt möödub me aastake
et lihtsam elu, võtkem kõik napsi;
olgu õnnelikud, et kodus on soe
riided seljas, toit laual ja on puhas
mis .....
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
See olen mina
Sügis
aknast väljas tajun
langevad puudelt lehed
minult peegli ees
Äkki
seisan alasti kesk puid
mõned lehed on langenud
okstega koos
Räägitass
et millalgi saame uued
millalgi ehib meid
särav- läbipaistmatu rüü
Tõetuul
kiigutab minu hingeoksi
ma ei suuda midagi varjata
ümberolijad naeravad
Torm
minu elu suurim
lehed langevad tüvega kui puud ümber
või ehk võitlen?
Päike
olen murdumas minu eluvalgus
näita ennast natukenegi
ma pean teadma
Uus aasta
ma jäin tõesti ellu
uued lehed uus elu uus armastus
miks see ometi nii tähtis on
Köiel .....