on talv taeva jää ja maapinna härmatis karge, pehme öö
Lumi tuleb taevast maha, see ei ole mingi raha. Sellest teatasin ma kohe, sest ma pole ju lohe.
Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad. Nüüd päikene pääses lahti, päevad on sinisemad
Sajab lund, kui sina magad magusat und. Rahet vahel ka tuleb, väike laps nüüd silmad suleb. Tuul on kõva, silmale ei saa ma sõba!
Varsti lumi on maas, jõuluvana siis külas taas. Kinke tahaks saada palju, kuigi olen olnud paha palju.
Sajab sajab laia lund , karu magab talve und. Säramas on jõulupuud, kaugel kaunid suvekuud.
sügis kähku tuli,linnud kaugel on.Külmemaks nüüd ilmad, ainult muutuvad. Lehed kirjud on, lumi varsti maas,talv on lähedal ja tuleb lähedamale.
Eluringis elemendid - kevad, sügis, talv, päevalindi suvepildid, mälu varasalv... Kesse kuuleb, kesse näeb elujuhtme sisse? Tuli, vesi, maa ja õhk hingab eetrit sisse. /Mari*Uri/
Tuisutaja tuisuvana leidis, et on järsku vaja luua uued lumehanged, tuua juurde tuuled kanged, enne veel kui kevad see lumest sulatamas veed. - Tarmo Selter - 2023
Külmaga naeratades lood sooja südameisse, oma võluga kaunistades tood sära silmadesse... - Tarmo Selter - 2023
Kuigi talveilm on külm, naudin ta ilu-võlu soojal südamel...
Päikese paituses, jääkülmas ilus, pühade ootuses leiangi Sinu. Ootame üheskoos, Sina ja mina, talvises muinasloos, saatjaks päikese sära. - Tarmo Selter - 2022
Ühes lumehelvestega, pehmete ja valgetega, algamas on taas see aeg, mida saatmas rõõm ja naer, tulemas neid kokku neli, kestes jõulurõõmudeni. - Tarmo Selter - 2022
Valge lumi lilleõiele laskus, sel valgel lumel puudus raskus, lilleõieke seisma jäi püstipäi, temagi valgest lumest osa sai.
Talvine kevad külvamas pakasena öiseid helbeid veel - Tarmo Selter - 2020
Talvisel muinasjutumaal kõik imeilus näib, siiski lumise teki all saladusi olla võib, mis ootavad kevadist tärkavat mulda, seni naudi talvist päikesekulda... - Tarmo Selter - 2022
Ekraan vilgub, kui silm pilgub ja pisar tilgub ja püksis tilgub. Ja naine nikub ja mees situb. Lapsel kasvand kikud ning munn lipub.
Sa vajusid unne, põsk puudutas patja, keha voodile langes, ihu linal nii paljas, nautides värskust, luues lummavat ilu, et ärgates headust ja rõõmu oleks Sinus... - Tarmo Selter -
-
