Sõnale talv leiti 741 luuletust
Tunnen
Päike vaikselt öösse vajub,
sisemuses justkui tajun,
et ei mõnda päeva saa
päikest jälle näha taas.
Tuul see toomas uudiseid
vihma-, lumeküllaseid,
sügis jääkristalle loob,
lehevärve sekka koob.
Loojangutes halle piire
tekitamas kauged pilved,
nõnda oma hinges just
tunnen talve tulekut...
- Tarmo Selter -
2023
Sügis istub hinges
Mõnikord tunneb seda kibedat valu,
kui mõtted on rändlindude peal,
siis taevasse vaatan ja aina palun,
et linnud tagasi tooks kevad hea.
Kui vihma sajab ja tuul on vali,
siis mu igatsus paisub suuremaks veel-.
Sügise järgi tuleb siis tali,
kristallideks muutuvad silmaveed.
Sügise olek siin ei ole nali,
kui sul hing on õrn sees,
aga sügis mind on välja valind
ja istub sügaval mu hinges sees.
Mõistuse vastased
Pärast lehtede langemist
raagus metsa joostes
saad valusalt vitsa
neilt kes enne hellalt vihtlend
Vaatad imestusega
oma vorpis nahka
verepritsmeid sokkidel
aga sisimas tead et
läbi sügise südame tormates
sa ei upu nagu tavaliselt
Nüüd vastu talve ent
verd vemmeldada
on täiesti mõistuse vastane
aga me oleme inimesed
me olemegi mõistuse peamised vastased
Sügis
Kui möödas on suvi
ja puhatud närvid,
siis suundub mu huvi,
kus erksamad värvid.
On tuuleiil kargem,
kuid õrritab sooja
ja alles oli valge,
nüüd päike läeb looja.
Ei puud kaua enam
kanna neid lehti.
Mis sest, et värv kena,
see neile ei kehti.
Silm puhkab ja ootab,
et kestaks see kuni
pilve seest paotab
end sädelev lumi.
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Raske on...
Raske on...
Veel raskemaks läheb -
justkui kaugemal päike,
järjest tuhmimad tähed...
Nagu sadu, mis lõputu,
kuigi juba on talv...
Kevad vahele jäänud,
suvel täitmata salv...
Jälle sügis on käes,
aga viljatud põllud...
Ainult koormad on kannul,
ainult kümnised õlul...
Iga sõna on haav.
Külvad küll, seeme harv -
iga mõte on kraav.
Taga käib haneparv...
Kas keegi loodabki enam,
üldse usubki veel?
Kui ainult kaikad on kodaras,
suured maakivid teel?
...
Panen koormad
ma maha -
tassigu ise.
Palke silmas ei näe -
rassigu ise.
Savi saadetud ko .....
Jee, lumi, ma ütlen
Ärkan üles õues see tund
perse ja munad külmetavad
vedelenud siin ei tea, mitmes tund
objektid valgest säravad,
see pole aprillinali
veenduge ise, kardinad eest
minu uhkus on vali
ümbrus kutsub naist, last ja meest;
davai, kelgutama ja uisutama
kevad ongi selline
saab lumest kujusid hakata tegema
ilm on, ei tea milline;
jürikuul lumi on maas
see minu jaoks pole ime
seisan valges ümbruses taas
ümbrus on ere, mitte pime
Bukkake
Ma ei soovita guugeldada
mida see sõna võib tähendada
sest, kui ilmateavet uuesti vaatan
siis parimat ilma tunnistan;
ühtegi punga pole lahti minemas
kui uuesti külm tulemas
ning veel kah lund
mida rohkem, kui 1 tund;
jee lumi, oodanud seda olen
viiendale aastaajale mõtlen
võidab tagasi röövitud talve
see on olnud palve;
nädaalvahetus lubab kelgutada
ja miinuskraade, et jääl uisutada
ilmataat on end rahuldanud
novembri ilma välja vahetanud;
kui õue lähete
ja suud avate
ning käed näo kõrval hoiate
siis seda bukkaket ka saate
Jess!
Te teate, et tali alati ammustab
misasja loota kevadet
ilmataat ära otsustab
kuidas külm aeg peab sidet;
ilmataat pannud siis pihku
hea, sest seda mõned ootasid
ajas ullikesi lahku
kes pungasi avamas ootasid;
lumi võib ka see kuu jääda maha
minugi poolest on see palve
sest kliimasoojenemine on paha
pole õigel pikkusel talve nautinud
Nagu november
Ilm on nii hall
sombune, rõske ja sünge
ümbrust katab tume vall
kevade nägu on toodud õnge;
ma olen vast ainus töll
kes ootab tagasi lund
algab uus valge möll
näen sellest und;
et maad suudleb valge kiht
mil praegu kevadet ikka pole
vaja eelmise aastaaja siht
sest praegu ilm õues liiga kole;
ja tahaks Soomaale hiljem minna
ainult hiljem saan 5. aastaaega
paadiseiklust oodata sinna
kuna praegu pole olnud aega
Ärge ehmatage
Ärge ehmatage lumehelbe peale,
mis ühel hetkel jälle alla langeb,
luues lumekihi murule ja veele,
leides tee varjus sulamata hange.
Ärge ehmatage, nähes vetel kirmet,
veidi libedamaks muutumas on tee,
talv veel hetkeks näitab oma ilmet,
kuigi käes on tärkav kevade.
Ärge ehmatage, olge vastuvõtvad,
imetlege jääkristalli ilu,
varsti kõike rohelus on katmas,
ootama jääd uue talve võlu.
- Tarmo Selter -
2023
Kevade võim
Kevadest ei ole enam jälgegi,
kuid soe on tunne südame peal.
Seda on olnud ju ennegi,
et talv kevadega võitlema peab.
Ei kevade vastu talv nüüd saa,
missest. et lumehanged on maas.
Ei lämmata see kaunist kevadet,
ega võta rõõmu südamelt.
Lumi, see talve viimane varu,
kevadpäikene saab sellest jagu.
Minu süda tunneb ja saab aru,
et kevad talvest võimsam ja tugevam on.
Kevad on teel
Kas tunned, on täna kõik uus?
Lehepungasid tärkamas näen,
linnuparved on jällegi kodus,
veekogudelt kadumas jää.
Kas tunned Sa hinges seda kergust,
mis päikesene Sinuni toob?
Udupilvedes hommikust kargust
talv jäälilledest koob.
Kas tunned Sa südames rõõmu?
Võid aimata allikat veel.
Võttes kevadisest värskusest sõõmu,
Sa hüüatad: "Kevad on teel!"
- Tarmo Selter -
2023
Ma tahan olla su kõrval
Ma tahan olla su kõrval ja kuulata
Ööbikuid öösel ööbikuorus lõõritamas
Ma tahan olla su kõrval ja neelata
Emakese maa mesimagusat maitset
Ma tahan olla su kõrval ja naerda
Rõkata koos kilkavate naerukajakatega
Ma tahan olla su kõrval ja kaeda
Munamäe tipust kodumaa rohevat ilu
Ma tahan olla su kõrval ja vesistada
Äsjasaabunud septembrikuu vihmas
Ma tahan olla su kõrval ja rutata
Koos tuules siblivate sügislehtedega
Ma tahan olla su kõrval ja liuelda
Ühes valevate helvestega talvetaevast
Ma tahan olla su kõrval ja ärgata
Kui esimene lumikelluke kevadudus
.....
Tõusva päikese säras
Tõusva päikese säras
lume ma lükkasin ära
auto pealt, lumiselt teelt,
et tööle saaks sõitagi veel.
Väljas on tõesti pisut külm,
mõni auto see turtsatas küll,
miinus kaheksa ei tundugi jahe,
kuid tuule käes külmemaks läheb.
Tõusev päike see täna,
kauni ja kullasena,
paitamas hellalt mu põske,
luues sooja, kui väljas on rõske.
- Tarmo Selter -
2023
Eluteel
Päike paistmas omaette,
pilvekardinat ei näe,
on vaid õrnu siluette
paistmas sinitaeva väes.
Naudi soojust, naudi elu,
krõbe külm ei liiga tee,
väldi kohti, kus on vilu,
püüa kõikjalt päikest veel.
Lase endasse Sa ilu,
sära teistelegi veel,
jaga kõike, mis on Sinus
peitumas Su eluteel.
- Tarmo Selter -
2023
