Sõnale talv leiti 544 luuletust
Tali...
Lumi paitab põske,
tuul see hinge poeb,
ilm on veidi rõske,
kuid mul on hea ja soe...
Päike pilve taha
vaikselt peidab end,
et saaks lumi maha,
hange lume lend...
Maa on lumivalge,
lumetekk nii soe,
kõikjal kõrged hanged,
talv see põue poeb...
Lumi vaikselt helvestena
tuuleiilil liugleb,
õrnade ja kergetena
kaugustesse püüdleb...
Naudi kuni jätkub
talverõõme, lund,
sest et praegu tundub
nagu näeksin und...
Tarmo Selter
Mis kevad?
Kuulge, kaasluuletajad
millest te küll räägite
võite olla kevadest kirjutajad
aga selle naeratust ainult nägite ;
kojamees lumisel tänaval lehvitab
esimesed linnud kah lõunamaalt tagasi
küll surm neid külmaga tervitab
kliimamuutus on üks halb asi;
ei saa pargis rahulikult sittuda
perseauk külmub tuulega kinni
kas asotsiaal võib politseile sellest kittuda
ta panna kartsa keegi ei sunni;
ei saa tööle minna
hommikul lukk koridoris külmunud
libedusoht valitseb jälle linna
kes poleks talvest enam väsinud;
teeme sõpradega uue lumememme
ja lahendame koos su .....
Ma ei tunne midagi
Ma ei tunne midagi
ärgates tahan uuesti minna magama
ja ei taha näha kedagi
sest elamine kipub mind segama;
kui vaatan peegilisse
olen läinud peenikeseks
mõtlemine jookseb lühisesse
ei huvita, söögiisu läinud väheseks;
ma ei tune midagi suure vihmaga
mis pea kohal teeb tormi
ei tule toime ümbrusega
miski ei aja mind tagasi vormi;
kollane lagi on kui pilt tühjusesse
ei mäleta, millal see värv meeldis
mis viiks mind tagasi algusesse
mil lill õitses mu mälupildis;
andsin naabrile peksa
sest ta naer mind vihastas
tulla välja põhjast ma ei jaksa
jääkü .....
Metall pühvel
Kaugel Hiinamaal elab pühvel
metallist sarvikul nimeks Junn
2021 on uus elujärg
lauta siseneb Tširi Piri Pinn;
hiinlane sarvikut austab
veise kõrvale lipsab
teda talutöö ootab
nüüd looma lüpsab;
metalliga on lihtne
sellel vänt kõva 24/7
Tširi Piri loomaga ühtne
seda see aasta hoolitse;
haarab sugutist, see püha
see laudanaise ülesanne
särab metallist härjaliha
ja pigistab välja õnne;
valget kreemi müüakse
see hiinlaste rahvameditsiin
seal igasugust sitta süüakse
neile jobi etem, kui vaktsiin
Valge põrgu
Rööbastel ikkesse välismaal
rongid viivad neid edasi
uus kodu on nüüd Siberi taigal
nad ei vaata tagasi;
kõrged müürid ja okastraadid
on põrgu valge välisilmas
sääl kohal NSVL oponendid
ohvrid orjavad külmas;
toimub halastamatu kontroll
gulagite elud vähe loevad
jääda ellu on isiklik roll
hauguvad karu suurused koerad;
alla sajab verd ja lund
küüditatud koju ei saa iialgi
humanism on hääbunud
ja surnute valu ei lõpe kunagi ...
Punane hernesupp
Roolijoodik tegi autoga ringe
keegi ei oska teda leida
täna Munamäel päev on sünge
aga mina meelt ei heida;
pagulaste laipu korjan
sest mul tuli üks mõte
verd teedel kokku harjan
sellega teenib pappi ettevõte;
köögis tai liha jätkub
vaaritan herneid pottides
teen suppi sellest, kes hukkub
täna vastlapäeval süüa pakkudes;
mis hommikul juhtus, keegi ei tea
tulge sööma, tunnustage ärimeest
minu punasel hernesupil maitse hea
saate 500 ml ühe € eest
NÄMM - NÄMM - NÄMM!!!
Talve bluus
Lõpuks õues külmapühad
katab valge vaip kaunid vaatekohad
aga see ilm sobibki Eesti mehele nagu mina
mul meeldib saunas panna tina;
põis hakkas laulma
tatsusin õue külma
tulime kusele kaksi
ja näitasin paljast noksi;
siin seistes temperatuuritaju kadus
minuga see viga kordus
ei paista, et uriini suriseks
suguti tõmbus tumesiniseks;
ja ei jätnud noku jonni
on külmunud seest kanal kinni
alla abitult vahin
ei aita kui pihku nühin;
tormasin tagasi sisse
soojaga kusi jälle niriseb
tühjendasin häda sülikividesse
nüüd leiliruum haiseb
Punased vastlad
Talvel kohati liiga libe
ja koroona ajal lapsed õues
sõita siin teedel väga kibe
täna on kuri saatus surmal põues;
jäi ruttu nina otsa esimene
ta seisis limonaadi juues
lendas too vastu maja seine
pihta kerega sai juba teine;
kojamehed ruttu tööle
ja sohvril silma jäänud pole
nii sai ratta alla kolmas
ainult taevataat seda aimas;
neljas, viies ja kuues
pikad linad murtuid elusid luues
hei hõissa, vastlad
tänasest jäävad lasteta emad-isad;
nüüd seitsmes ja kaheksas
verest punane on lumi äärelinnas
on soolikad rataste all
üheksas sööstnud õhku .....
Hommik taas on lumivalge
Hommik taas on lumivalge,
väljas kõrged lumehanged.
Autod kaelapidi lumes,
kõik on ilmsi, mitte unes.
Suured sahad kõnniteel,
võitlust peavad lumega.
Inimestel liikumisvaba ruum,
peab ju olema.
Maja katus ammu pole
ägand paksu lume all.
Korsten pigist suitsu puhub välja,
justkui oleks kopsud tal.
Hommik taas on lumivalge,
kauaks see küll kestma jääb?
Tuleb sula,võtab hanged
ja jälle talve lõppu näed.
Kelgutrall
Kus nüüd kelgutrall läks lahti,
mina viimase veel sain.
Nüüd ei ole enam mahti,
kelgumägedele peame jahti.
Juba vuravadki kelgud,
tuisuvihin kõrvades.
Sellist tunnet pole tundnud,
pikka aega südames.
Kõrgel mäel on ülev tunne,
seista nagu võidumees.
Hea tundega lasta alla,
kõrgest, kõrgest kelgumäest.
Tüürida ei ole vaja,
kelk, see libiseb oma rada.
Nõnda kiire hoog on sees,
aeg,see möödub lenneldes.
Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan .....
Sel ööl
Sel ööl ma nägin üht und
oli valge maa ja süda lõi tuld.
Mis sügisest must, sel näidati ust
talv tuli, õigel ajal just.
Lumevaip see mattis kõik rajad
küll koju jõuab, kes piisavalt tahab.
Ja minagi siin lumetähele laulan -
on hea, et oled kohal nüüd, talv.
Annaks veel, et tuisk jahutaks hinge
kui õnne liialt kogunud ma.
Ainult vaikus minu ümber teeb ringe
kui taevas toob kübemeid taas.
Naeratab paju ja särab kristall
mis katab väikest tiiki ääreni.
Kadunud linnud ja kadunud hall
naeratab päike maailmaveereni.
Naeratab vaikus, hääletult kiigub
.....
Lehed on langemas ära
Lehed on langemas ära
linnud on lõunamaa teel.
Mina ei lahku veel täna
mu aasta ei ole läbi veel.
Vihisemas novembrikuu tuuled
sünged õhtud hingel veel ees.
On külm, kuid kaebeid sa ei kuule
tea, et ma pole selline mees.
Kevadet võiks ette mul heita
ei uskunud, et sügistki näen.
Eks sügisvihm jäljed nüüd peidab,
tean, et ta püüab kõigest väest.
Ja lehed on langemas ära
ja linnud on lõunasse teel.
Kui sulgeb uks, avaneb värav
ja ma tean, ma pole läbi veel.
Kui hommikud ühtlaselt hallid
ja kibedalt maitsevad ööd
võta kaasa, mis kallis
ja ülej .....
Soojust hinge ...
Helge suve kauneid hetki antud mõnel viivul,
jahe sügis kirjuks maalib loodust linnutiivul.
Üha valgust vähem, päike varjub vihma uttu,
öö külmakraadid toob , talv ligi hiilib ruttu.
Lumevalgus katab pargid, tänavad ja majad,
üha alla helbeid langeb , hange peites rajad.
Köetud kodu mõnus elad , üle külmad ajad,
igatsedes , kevad soojust , hinge seda vajad.
Hansi!!!
