Sõnale tava leiti 1351 luuletust
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Kevadine külm
Veidi punane küll nina,
kõrvad tulitavad veel,
täna käisin väljas mina,
lumi oli tennistes.
Keeldusin ma tunnistamast
talve viimast pingutust,
nõnda olin kannatamas,
külm käis läbi lihast, luust.
Ootan plusse päikesega,
haljendavat rohelust,
linnulaulu väikesega
kevade uut tulekut.
- Tarmo Selter -
2024
Perelik surve
Vennad kutsuvad kolmandat
suitsetama savu ja mängima gängstat
aga vanim seda ei taha, vat
mürgine keskkond kahjulik olevat;
"Lupu sa oled olnud alati 1 pussy - pede"
nii lellele kitse ikka paneb
sellest, kuidas reede
tatikate seltsis lõppeb;
aga ema vend savu andnud
ja nuhile lubab anda karistust
saada perse temalt jälle kartnud
Lupu, kes ei pääse ise nüüd suitsust;
Hupu ja Tupu teavitavad
et veli saanud üledoosi
nad järgmisena kisavad
kui onu neidki ei soosi;
helistas 110, ajas poisid vangi
perelik surve tuleb kasuks
see käib vereliini ringi
reeglitele .....
Kevad ennast kõikjal näitab
Kevad ennast aina rohkem näitab,
mahe tuul puudelatvu paitab,
õrnas vihmas putukas end peseb,
lepatriinu turnib rohelisel lehel.
Linnud läbisegi siristavad,
karud mõmisedes unest ärkavad,
lumi kadunud on ammu,
talvetaadil pole enam rammu.
Kevad muudkui tipib,
tikib looduses,
ilu ellu kannab,
hingele rahu, südamele rõõmu annab.
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Kaunis Naistepäev
Hea, et olemas on päev,
mitte tavaline.
See on kaunis Naistepäev,
üpris eriline.
Naistepäeval päikest palju,
sära naiste südameis.
Vihmapilvi näha pole,
helgib rõõmupisar naiste silmades.
Naistepäev täis on lilli,
iga naine rõõmu saab.
Mehed täis on entusiasmi,
terve päeva naisi üllatavad .
Kõik päevad, mis nimega pärjatud
on erilised ja head.
Nad rohkem hoitud ja hinnatud,
Naistepäev nende seas.
Kevad toob soojuse südame
Kevad toob naeratuse silma,
päike paitab kogu ilma.
8.märts rajamas on teed rõõmupäeva,
et naistele soojust ja õnne tuua.
Siis kevad kingib lilleõisi kauneid,
paneb põksuma armastavad südamed.
Kevad on ülepeakaela kallis,
päikesekulda tuleb südamest.
Tumedus
Viha on.
tapmis iha on .
peeneks purustamise lihased sind hakkivad kuni oled surnud.
Tuled pisar silmis.
tuled palud vabandust ja muudad enda suhtumist kui filmis.
Türa ära minuga väitle.
Mõttetöö on sul väike.
Analüüsin ja toon näiteid.
Kas sa türa saad üldse midagi aru.
Vaimupuudust sa ise palud.
Ja nüüd sa nutad et ma olen julm ja löön sind jalust.
Sa kompad piire ja kui kinni püüan sa ei pääse, sa piinled.
Lüües olen stiilne.
Iga sõna mis tuleb mu seest on viimne.
Rahustan sellega et kirjutan riime.
Kirjutan mis juhtub päriselt ja juhtub kodu seinte .....
Taevaväravad
Taevaväravas valvavad inglid.
hingedele näitavad teed.
Igale hingele seal küünal põleb-,
kustumatu ja igavene.
Taevalael ei ole põrgut,
seal on vaikne, tasane,
koduks kurvale hingele,
maapealsest põrgust pääsenuile.
Taevas tervitavad inglid,
rahuriiki algab tee.
Lein ja nutt jäävad maa peale alles,
kauaks piinama südant veel.
Vahtrapuu
Vahtrapuu annab mahla juba,
selleks on tal kevade luba.
Kui on saabunud suur sula,
siis vahtramahl on valmis juba.
Tervisliku mahlaga kostitada,
Sinus kevadtundeid äratada.
Kuldnokk oksal võiks istuda
ja päike veelgi kõrgemal särada.
See on kauni kevade algus,
silmale ilu ja südamele rõõm.
Kosutavat vahtramahla, et kõigile jätkuks,
lonksata kevade maitset üks sõõm.
Täiskuu mõjud
Jalutasin eile sõbraga,
vaatasin kaunist täiskuud.
Tulid mulle meelde,
tahtsin kohe anda Sulle suud.
Sa oled ilus naine,
mitte mingi tavaline luud.
Julius kuulas mu juttu pealt ja ütles, et
"No what the fuck dude".
Taevakehad on huvitavad,
neil on huvitavad vormid.
Ma olen mees, mulle meeldivad ka
pallid ja need rinnakorvid.
Teen uinaku vist,
küünal endiselt lõhnab hästi.
Põletan tunnikaupa,
nii mul teha kästi :)
Kallile vennale
Mu reaalsustaju rebenes.
Ma ei pea midagi tegema,
ma tahan ja soovin.
Kardina taga kumab parem mina.
Kui pole telefone ega ekraane,
saan rahulikult kirjutada ja teha plaane.
Ka teistel on mulle häid ideid.
Mu vend on mulle kallis,
tal on vaja oma puhkeaega,
muidu süsteemid ei toimi.
Jah, võin alati helistada ja,
kuid pole vaja kõiki süsteeme minu pärast seisma panna.
Süsteemid töötavad.
Minu süsteemid ka.
Vennas on alati kullatükk!
