Sõnale teekond leiti 40 luuletust (top)
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
lase mul minna
lase mul minna,
kas pole ma piisavalt kannatanud
lase mul minna
sinna
kus paraneksid mu valud
kus ööminutid mööduksid uinudes
mit´su draamakeeristes suigudes
lihtsalt, palun
lase mul minna
enne kui syda mul tolmuks kuivub veel
siis lase mul minna
ja leia uus syda, keda purustada
neid sydameid palju on su teel
olgu sul vähemalt valutu
-Reijo Roos-
25.1.2020
Ainult loodus tunneb mind
Kui meest tõesti nii raske ohjata
on me veedetud aeg ilmaasjata
kuis oled läinud, teen mis tahan, kuidas ja millal tahan
vahest tunnen, et sind ikka vajan;
pärast kõike me enam välja teeme
kuni üksteist võtame nii, kuidas oleme
isegi sina igatsed tiiva all kedagi
aga nüüd pole alles midagi;
ainult loodus tunneb mind
Refr:
olla omaette pole vaev
aga mu süda murdub iga päev
ning sellest lugu ei pea
kui üksteist me endiselt ei tea;
sest, mis mehe & naise vahel
ei küsi valu sool me kahel
nüüd üksi taevast vaatlen
ja nii ma mõtlen...;
ainult loodus t .....
Teekond
See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.
HingeMootor
Liigub
Nii kaua ta liigub
Kuid seisab ta teekond
Ei edasi ei tagasi
Üles ega alla
Vaid paigal seis ta tee on
Ta muudkui seisab
Väsimatult liigub
Vahel kiirelt vahel aeglaselt
Ühe koha peal kiigub
Alati ta peidus on
Keegi teda ei näe
Vaid kui haigeks jääb
Keegi ulatab tal käe
Aga kui ei jäägi haigeks
On tal lõpuks ikka kombeks
Aeglustada teekond
Mis igaühel sees on
03.02.2021; 15.16
Tarkusetera...
Meile küllusesarvest ei puistata tarkuseteri..
Sestap mõnigi isend end teistest paremaks peab
Nii mõnelgi mehel on alati põlvini meri…
Ta teisi enese järgi vaid käituma seab…
Kui sinu teekond siin elus läinud on nurja…
Pole kasu…et kõike teed maha ja vannud ja nead…
Püüa ära oma hingest ja südamest kaotada kurja…
Äkki kunagi leiad ka teistes siis midagi head…
Vabaks, vabaks, vabaks
Elu on keemiliselt ja bioloogiliselt lihtne protsess
ometi me kanname taaka,
mis meile ei kuulu
oma DNA heeliksites
vabaks, vabaks, vabaks
Kui OLED kord hüljanud oma hinge,
miks sa arvad, et see Sulle tagasi ei peegelda
päriselus, (in real life (irl) )
ja lahendused ilmuvad
hüljatu haav on enesehülgamine iseenda ees
teiste esile kergitamine, teiste upitamine
samal ajal kui ise seisad janusena kaevu järjekorras
tassides oma ämbrit, mida vanavanaema andis Sulle loomadele ette viimiseks
Vaigused männid
Need meenutavad alati südasuvist sooja juulikuu ilma
kus s .....
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
"Purple hearts'i" vaadates
peale sunnitud abielu
Kavala Antsu kasud sees mõlemal poolel
kartmata tagajärgi
kui meeleheide viib teerajani
otsuseni, mida langetada vaja,
vastu võtta
Teeskle armastust senikaua
kuni Sa hakkad seda tundma
minu puhul ei kehtiks see kunagi
aga iial ütle iial
sõduritest vanglaaametnikeni
nii tuttavlik teekond
iga pühak on olnud kord patune
liikumatud, tinarasked jalad
meenutavad aegu merineitsina
pisikestes kildudes tunned tõelist sädelust
iseenda südames,
mis ärgitab ja kergitab endas üles tunded,
mida kunagi oled tundnud
mis nüüd kuskil tolmunud klaverikl .....
siuts
upu või uju
teekond ei suju
süda ei kanna
unustand ranna
virts mis virts
sõua ja sõua
kuskile ei jõua
sein on ees
soga on sees
virtsavees
miks keegi ei anna
keegi ei paku
söödavat pole
näri või laku
virtsade virts
sitta see sirts
see kõigest virts
paras paik
kes pirts
Sanya
Elu on teekond
Rahutu raju
Mäslev meel
Oled teel
Ohtlikul veel
Purjesid sead
Hirm on
Kuid ometi tead
Pead minema
Sadamas õõtsudes
Roostetab raud
Puit määndub
Lõpuks on haud
Küll elavas vees
Ent mõtetult vara
Saab alusest sara
Laev peab liikuma
Tormides kiikuma
Otsima sadamaid
Jõudu kus koguda
Sihte seada
Alati teada
Elu on teekond
13.02.22
Süda tihub vaikselt nutta
Süda tihub vaikselt nutta
Hinges sees on rahutund
Kurbus tasa vajub alla
Hing ja süda rahul on
Ei nüüd iial enam talla
rohtu kasvanud eluteed
Lõo lõõrgi sinitaevas
kõrvus vilistamas veel
Tunne vaba,mis nii habras,
meeli kõditab
Vaasi pandud lillekobar,
toodud metsa alt
Lahkuminek võibki olla
väike ilus retk
Tõusta pilvedeni välja
Mulda kuldab iga hetk
Üks uks su selja taga sulgub taas
See pole lõpp, vaid uue etapi algusfaas
Palju mälestusi siia maha jääb
Mõned nukramad, kuid rohkem hääd
Uus teekond kindlasti toob palju rõõmu
Ära heitu kui ka vahel komistad
Vahel lihtsalt peatu, hinga sisse õnnesõõmu
Ja tunne kuidas elutiivad kergelt kannavad
m1
olen see kes olen
aga pole see kelleks mind oletad
pole mina deemon
ega tema kaa
need kõigest sõnad
mis meid teineteisele kirjeldavad
valitsuse keerdkäigud
seadused
vastasseis oma rahvaga
kes seadused välja kirjutavad
vahva seis
pole siin kohal vaja kellegil asja ilustada
esoteerika tuhende näo salgad
kes enda tegevuse maha salgab
põgeneb kui ees seisab vangla
puhtad ilmed
sisemus must
luhta läinud teekond
kaitseks seisab nagu post
täielik sabarakk
kirjelduse ohver tont
kas tõesti ei saa me mõistma
et keegi meist pole võitja
niikaua kui .....
Jõuluvana teekond
Jõuluvana tore mees,
Tal on kingid koti sees.
Kui kingid tehtud said,
Tegid päkapikud taadile pai.
Kui jõuluvana üles ärkas ,
Siis ta kinke märkas.
Päkapikud pakkisid,
Kingitused äragi.
Jõuluvana tänas,
Päkapikke vägagi.
Kui ta reele läks,
Siis ta teele läks.
Kui ta reega sõitis,
Laste südamed võitis.
Kui kingid viidud said,
Siis jõuluvana magama sai.
Mis meist saanud?
Mu õde on minust eakam
torman ta juurde varju
aga temagi pole tugevam
me kodutüliga ära ei harju;
on mida lapsed teha head saaksid?
hirm ja teravus majas hõljus
lihtsalt tahan, et ema - isa maha rahuneksid
sest kadunud kodutunne ja kodusoojus;
katus pea kohal mürises
vaen on suur ja suud suitsesid
mu universum kokku varises
kui vanemad iga kord tülitsesid
laste rõõm on nagu bumerang
see pärast kurja tagasi tuleb
aga halb abielu on kõige piirang
nii bumerangi teekond tagasi pikeneb;
tean, et praegugi midagi seest puudu
lahutus viinuks meid muude maailma
sit .....
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....