Sõnale teekond leiti 40 luuletust (uued)
Tarkusetera...
Meile küllusesarvest ei puistata tarkuseteri..
Sestap mõnigi isend end teistest paremaks peab
Nii mõnelgi mehel on alati põlvini meri…
Ta teisi enese järgi vaid käituma seab…
Kui sinu teekond siin elus läinud on nurja…
Pole kasu…et kõike teed maha ja vannud ja nead…
Püüa ära oma hingest ja südamest kaotada kurja…
Äkki kunagi leiad ka teistes siis midagi head…
"Purple hearts'i" vaadates
peale sunnitud abielu
Kavala Antsu kasud sees mõlemal poolel
kartmata tagajärgi
kui meeleheide viib teerajani
otsuseni, mida langetada vaja,
vastu võtta
Teeskle armastust senikaua
kuni Sa hakkad seda tundma
minu puhul ei kehtiks see kunagi
aga iial ütle iial
sõduritest vanglaaametnikeni
nii tuttavlik teekond
iga pühak on olnud kord patune
liikumatud, tinarasked jalad
meenutavad aegu merineitsina
pisikestes kildudes tunned tõelist sädelust
iseenda südames,
mis ärgitab ja kergitab endas üles tunded,
mida kunagi oled tundnud
mis nüüd kuskil tolmunud klaverikl .....
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÃœKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÃœHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Konnade kolonn
Kevad äratanud konnad,
tee peal konnade kolonn.
Teed nad ületada võivad,
märguandeks "krooks" neil on.
Tublid autojuhid ikka,
hästi kannatlikud on,
varuvad nüüd pisut aega,
et üle tee lasta konnade kolonn.
Ãœkski konn ei tohiks minna raisku
ega lõpetada oma teekonda autorataste all.
Nii tore on tiigipervel kuulda konnade krooksu,
kui päike õhtusse vajunud on.
HingeMootor
Liigub
Nii kaua ta liigub
Kuid seisab ta teekond
Ei edasi ei tagasi
Ãœles ega alla
Vaid paigal seis ta tee on
Ta muudkui seisab
Väsimatult liigub
Vahel kiirelt vahel aeglaselt
Ãœhe koha peal kiigub
Alati ta peidus on
Keegi teda ei näe
Vaid kui haigeks jääb
Keegi ulatab tal käe
Aga kui ei jäägi haigeks
On tal lõpuks ikka kombeks
Aeglustada teekond
Mis igaühel sees on
03.02.2021; 15.16
Ood meestele
ood meestele, kes avasid mulle oma sisemaailma
hinge keerdkäike ja -treppe, millel sain ekselda
et mõista, miks oleme ometi inimestena nii traumeeritud
ja kanname kaasas taaka
rahu saamata
ma nautisin, naudin seda teekonda,
mida mulle usaldatakse
ilma reetmata, ilma saladuseloori katmata
ma usaldan ennast ja usaldan teid
kui kord siit ilmast lahkun,
võtan kõik oma kiivalt hoitud saladused kaasa,
need on minu vara
ma ei lase kellelegi tulla kellegi südamekambri juurde
sest seifi koodinumbrid on pidevas muutumises
ma olen olnud avameelne, usaldav
piire kõigutav ja kà .....
Teekond
See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.
Ãœks uks su selja taga sulgub taas
See pole lõpp, vaid uue etapi algusfaas
Palju mälestusi siia maha jääb
Mõned nukramad, kuid rohkem hääd
Uus teekond kindlasti toob palju rõõmu
Ära heitu kui ka vahel komistad
Vahel lihtsalt peatu, hinga sisse õnnesõõmu
Ja tunne kuidas elutiivad kergelt kannavad
kallis Süda....
Kallis süda,
ma kannatan
külmas toas
kuuma vett juues
kõht kõveras
seda tundsid vist ka Sina surres,
et transformatsiooni aeg on käes -
ühte rada või teist rada,
mingi muutus tuleb ellu lasta,
aga kuhu kanti seda lasta või
lasta ennast juhatada
ja olla loov
Kui oled valust kägaras
mõtled ainult sellele, et keegi Sind päästaks
ja mitte inimest
vaid seda Universumi, mis laotub meie ümber
et keegi habemega helehallis rüüs mees,
kes teab kõiki neid saladusi
ilmuks Su ellu ja annaks mingi vastuse,
signaali, märgi
kuhu edasi?
Kui pikalt ennast alla surud,
.....
Ainult loodus tunneb mind
Kui meest tõesti nii raske ohjata
on me veedetud aeg ilmaasjata
kuis oled läinud, teen mis tahan, kuidas ja millal tahan
vahest tunnen, et sind ikka vajan;
pärast kõike me enam välja teeme
kuni üksteist võtame nii, kuidas oleme
isegi sina igatsed tiiva all kedagi
aga nüüd pole alles midagi;
ainult loodus tunneb mind
Refr:
olla omaette pole vaev
aga mu süda murdub iga päev
ning sellest lugu ei pea
kui üksteist me endiselt ei tea;
sest, mis mehe & naise vahel
ei küsi valu sool me kahel
nüüd üksi taevast vaatlen
ja nii ma mõtlen...;
ainult loodus t .....
Elu on teekond
Rahutu raju
Mäslev meel
Oled teel
Ohtlikul veel
Purjesid sead
Hirm on
Kuid ometi tead
Pead minema
Sadamas õõtsudes
Roostetab raud
Puit määndub
Lõpuks on haud
Küll elavas vees
Ent mõtetult vara
Saab alusest sara
Laev peab liikuma
Tormides kiikuma
Otsima sadamaid
Jõudu kus koguda
Sihte seada
Alati teada
Elu on teekond
13.02.22
Vabaks, vabaks, vabaks
Elu on keemiliselt ja bioloogiliselt lihtne protsess
ometi me kanname taaka,
mis meile ei kuulu
oma DNA heeliksites
vabaks, vabaks, vabaks
Kui OLED kord hüljanud oma hinge,
miks sa arvad, et see Sulle tagasi ei peegelda
päriselus, (in real life (irl) )
ja lahendused ilmuvad
hüljatu haav on enesehülgamine iseenda ees
teiste esile kergitamine, teiste upitamine
samal ajal kui ise seisad janusena kaevu järjekorras
tassides oma ämbrit, mida vanavanaema andis Sulle loomadele ette viimiseks
Vaigused männid
Need meenutavad alati südasuvist sooja juulikuu ilma
kus s .....
Teekond õhtusse
Hommikupäikese sätendav helk seinal
Kohvi vahune piimapilv kruusis
Termostassi kallan, et juua teekonnal
Teekonnal järgmise uneni
Ja koputab aknale tasaselt keegi
Nii märkamatult õhtu õuele luusis
Head ööd!
Taaskord üks päev, läbi sai seegi.
Süda tihub vaikselt nutta
Süda tihub vaikselt nutta
Hinges sees on rahutund
Kurbus tasa vajub alla
Hing ja süda rahul on
Ei nüüd iial enam talla
rohtu kasvanud eluteed
Lõo lõõrgi sinitaevas
kõrvus vilistamas veel
Tunne vaba,mis nii habras,
meeli kõditab
Vaasi pandud lillekobar,
toodud metsa alt
Lahkuminek võibki olla
väike ilus retk
Tõusta pilvedeni välja
Mulda kuldab iga hetk
m1
olen see kes olen
aga pole see kelleks mind oletad
pole mina deemon
ega tema kaa
need kõigest sõnad
mis meid teineteisele kirjeldavad
valitsuse keerdkäigud
seadused
vastasseis oma rahvaga
kes seadused välja kirjutavad
vahva seis
pole siin kohal vaja kellegil asja ilustada
esoteerika tuhende näo salgad
kes enda tegevuse maha salgab
põgeneb kui ees seisab vangla
puhtad ilmed
sisemus must
luhta läinud teekond
kaitseks seisab nagu post
täielik sabarakk
kirjelduse ohver tont
kas tõesti ei saa me mõistma
et keegi meist pole võitja
niikaua kui .....
Mis meist saanud?
Mu õde on minust eakam
torman ta juurde varju
aga temagi pole tugevam
me kodutüliga ära ei harju;
on mida lapsed teha head saaksid?
hirm ja teravus majas hõljus
lihtsalt tahan, et ema - isa maha rahuneksid
sest kadunud kodutunne ja kodusoojus;
katus pea kohal mürises
vaen on suur ja suud suitsesid
mu universum kokku varises
kui vanemad iga kord tülitsesid
laste rõõm on nagu bumerang
see pärast kurja tagasi tuleb
aga halb abielu on kõige piirang
nii bumerangi teekond tagasi pikeneb;
tean, et praegugi midagi seest puudu
lahutus viinuks meid muude maailma
sit .....
Kutsake
Kutsu,kutsu,kutsake,
ära karda,
viin su räästa alla,
kes sind nõnda tuusteldand,
et karvad sorgus sul,
vihm, mis pilvist tuleb,
ei pese puhtaks sind,
tuul, mis nõnda vali,
muret kaasa vii,
usalda nüüd mind.
Kutsu koonu alla lasi
ja siis heitis pikali,
otse minu jalge ette,
turvatunnet tundiski.
Tasa,õige tasa,
liikusime vaikides,
keegi ei otsind kutsat taga,
häält ei kostnud kaugusest,
-on see vast peremees.
Kutsu,kutsu,kutsuke,
võtan sind sõbraks endale,
pikk, pikk päevake,
veerend õhtusse.