Sõnale teel leiti 893 luuletust
ei mõista saa
kohut armastuse üle
ta ilustki ülem
on nii nagu teele
kaasa antakse
sind armus elus kantakse
õnn et lembest puutumata
ei jäänud hing ei suu
mis siis see vahel oli
kui märtsisula tuul
mis pungad vaid
äratab raagus puul
mu põsel siiani veel
meeles Su põsk kuum
mu suu kuis otsis
Su janus suud
Kiri kallile sõbrale merelt
Katsun Sulle külla tulla
mu armas, kallis sõbrake.
Hetkel veel Sust kaugel viibin,
mõned miilid jäänud veel.
Sa ju tead, et merel olen,
ööd ja päevad lainetel.
Laineid murran, kuid mitte sõprust,
iga päev püsid mu mõtetes.
Kui ma ei jõua koduranda,
siis tea, et tormituuled on mu teel.
Siiski püüan kõik ma endast anda,
et õigeks ajaks jõuda koduranda.
Oleks hea Sind näha sõbrapäeval,
ilus kink see oleks minule.
Juba ette mõtlen sellest päevast
ja kuidas me seda rõõmupäeva jagame.
Palju õnne, Rapla Vesiroosi Kool
Aeg on läinud aegamisi,
aasta aasta järel kaob,
suureks kasvab pisi-pisi,
järgi jäämas ajavaod.
Õpilased, õpetajad,
ühiselt on kooliteel,
vilistlased, lõpetajad -
nüüd on rõõmus kõigi meel.
Mitmeid vahvaid vesiroose
hoidmas meie kooli hool,
neile tarkust juurde toob veel
Rapla Vesiroosi Kool.
Õnnesoove väga palju
on nüüd kooli poole teel,
südamlikku naeru, nalju
täis on kooli sünnipäev.
- Tarmo Selter -
2023
Rapla Vesiroosi Kooli
Eestimaal on palju koole,
silma jäi vaid see,
kus on palju vesiroose
käimas kooliteel.
Sirgunud koos kooliga
on suureks palju noori,
kes õppinud on hoolega,
siis läinud elukooli.
Õpetajad imelised
naeratavad Sulle,
kahemehest viielised
kergelt teevad küll veel.
Kes see tahab targaks saada,
otsib õppetooli,
leiab ennast samme seadmas
Vesiroosi Kooli.
- Tarmo Selter -
2023
Sõber
Sõber, see on eluteel
ainus, kellele Su meel
korda läheb, ole halb või ole hea!
Sõbraga saad ikka läbi,
tema ees Sul pole häbi,
tema minust kõike, mina temast tean!
Sõber, see on ainulaadne
olevus, kes tuua saab veel
õnne, naeratust, kuid kurbuse viib ära.
Sõber kuulab, sõber teab,
mis on Sinulegi hea,
ole õnnelik, kui üks Sul leidub täna.
Sõber armastab ja hoolib
vahel valimata pooli,
kaine mõistusega annab ikka nõu.
Sõbraga on vahel raske,
siis tal jälle olla laske,
kui Sul abi vaja, ühendate jõud.
Sõpra tunned ikka hädas,
kui Sul raskem .....
Õhtu lahtise aknaga
kevadel lasin tulla tuppa
pungade paisumisel okstel
märtsi sinitaeval
valgel pilvel
lombis külateel
talv mu sees
saaks minna üleni hukka
lasta tal räästas
tilkudes nutta
kahe käega võiksin
kinni võtta kraavipaju
pärlites kaelast
kõrvus lasta vulada
põldude sulaveel
päev päevalt tund tunnilt
nii taeva all
armsamaks läheks
see kevade tulemise
pladisev ladisev
vulisev keel
20.03. 2022
Kuidas?
kuidas sa oskad olla nii voolav ja loogiline
õhkõrn aga puudutamatu
kalk aga südamlik
südametu aga samas nii habras
et sinu puudutamine nõuab vaimujõudu
ja hingejõukust
ära ole nagu kauge täht seal taevas
vaid vaata ka nende poole
kes on siit alla sadanud
sest
kui oled kõrini mudas
keera nägu tähtede suunas
ja jälgi
kuhu su unistused on teel
Mmmarjane
marjane mälestus suvest
hoides kätest kinni
luues ühtsuse tunnet
nagu kogukonda
oma vormirõivaga
ja varajase täiskasvanu-eaga
ei peljanud
ei peljanud üksindust
ja neid lõputuid põlde
seda kuumarabandust
või seda, kellel kukrusse rohkem on kogunenud
"sibab kiiresti vagude vahel"
kas ka tantsupeo rütmis?
kui ma suudaksin kõik oma kogemused
panna veimevakka
kas need seal säiliksid
mu mälestusesmed, mu hetked elust, film hetkedest
ratastega mägisel kruusateel pedaalide sõtkumisest
"vaga vesi, sügav põhi"
mõistsite te siis, kui olite mind juba natukene rohkem t .....
Tädi Sofia SUUR Peipsi seiklus
Sula rikkunud talve ära jäädavalt
päike tõuseb/langeb nüüd linnulauluga
ning siristamist on nii elavalt
et oleks justkui tegemist kevadega;
nii on Peipsi kaldal kalamehed paatidega
mõnel on ka uhke jaht olemas
onu Heinol aega nädalavahetusega
nii tädi Sofia pojad kaasa võtmas;
alustuseks sõidutas auto järve
kus õnnestus end välja upitada
teel poisid rikkusid ema närve
kes neid lootis ära uputada;
sest, kui järvele jälle saab
on elust tüdini emal killuke rõõmu
kes tagasi veele tahab
vanausuliste külas hingab sõõmu;
üks poistest olla kapten nõ .....
Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
Kaunis, õrn ja edukas
Mäletad Sa seda aega,
kui veel rohkem nägid vaeva,
polnud lusti, lillepidu,
pisiasjades vaid ilu.
Sära nägid rõõmukillus,
hetki, mis vaid peidus Sinus,
soojust kustund süte peal
üritasid saada taas,
Lõpuks tasus ära vaev,
täis sai kannatuste kaev,
saabus rõõm ja saabus edu,
armastus ja elu võlu.
Päiksekiirtes särad taas,
kaunis, õrn ja edukas,
püüdes jätta meelde need
hetked edukuse teel.
- Tarmo Selter -
2023
Tartusse
Hommikul siis läbi une
sõidan Tartu poole,
Paides veidi lund veel tuleb,
on teele pandud soola.
Mõnusalt siis sätin ennast
püsikaga sõitma,
rooli keeran hästi hellalt,
pole aega vaja võita.
Siiski mõni auto see
on üliettevaatlik,
poolega sest kiirusest
ta üldse sõita saabki.
Tuleb siis veel mõnel korral
ennast ette seada,
vaikselt oma ritta tulla,
jah, tõesti ainult heaga.
Enne Tartut, oh mis imet,
maa on must kui öö,
ikka lõuna poole minek
jälle pahviks lööb.
- Tarmo Selter -
2023
Armastus
Armastusest tulvil on meel,
igas armastusehetkes
on üks rõõmusekund sees,
mis soojaks kütab südame ja heidab valgust hingele.
Armastus loob hetki kauneid,
liblikate lendu tunnetes,
annab voli kirgedele,
mis tormiks paisuvad su teel.
Armastus kui tuline päike,
mis kütet annab hingele,
paneb südame alla kasvama rõõmuiva,
et armastus kõikjal lööks õitsele.
Hoia
Naudi loojangut veel Sa,
vihmasadudes käi,
lumetormides sumpa,
loodus üllatab meid,
ole sõbralik, tea, et meil on hea,
kui loodust Sa hoiad, armastad.
Hoia päikest Sa taevas,
vihmapisaraid peos,
lumehelvest nii õrna,
mis sulamas eos,
hoia metsa ja merd, meeles Sa pea,
meid loodus on hoidmas siis meie maal.
Ole endaga sõber,
olles teistega hea,
avaldumas nii tõde,
keda kallimaks pead,
hoidkem üksteist ja meil on siis hea
koos ühisel teel käia taas.
- Tarmo Selter -
2023
luuletuste saatus
värsse põletan
taeva all olnuid
hommikuid ja õhtuid
koltunud roogu
jäätunud jõe kaldal
heledat täiskuud
lumise lagendiku kohal
pungade lõhki minemist
kasel mahla tilkumist pange
meel kilgates kui näeb
pärast halli talve
lapsuliblika esimest lendu
tee pervel võilillede kullendamist
sirelite hullutavast õitsemisest
kaob öösel uni
valged puhevil pilved
Emajõe tulvavees
Peipsi poole on teel
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ilu võimas lumm
silmi tuleb nukrus
kui keha kuhtub
hing helluseks ja tänuks
muutub olemise .....
Ehted maha ja ahju!
Ja vot dakk, pühad läbi
eest talv veel pikk
kellel veel kuusk, olgu häbi
pange valmis oma tikk;
puul ehted maha ja ahju!
õues on külm taas
mul pole kahju
muid viperusi veel põues;
et uuel aastal sõdida
pättide, meedia, arvete ja vaesusega
pole vaja head uut aastat soovida
kui teel see igasugu veidrustega;
3 kunni päeval sai kaevust viina
olgu see kink joodikutele
kui sind väsimus ei piina
siis tehkem teed üllatustele;
venelased end praegu ristivad
nääridel tehakse kalastamist
on kaua enne, kui taas kevad
praegu teeb talv hammustamist;
kui kellegil pu .....