Sõnale teel leiti 893 luuletust
Nõme
Nõme; nõme kui pean oma kõne;
nõme kui aina mõtlen; Nõme
kui pärin vastuseid; nõme kui
valetavad ja pattu on teind;
Nõme kui pean oma kõne;
Nõme; sest kõik on nii paganama õige;
Vana jama sütel; iga tuuleiil aina tuld teeb;
ja rääkimatta jätmine; pole väärikate;
tee; usalduse poole; hingelt kaob koorem;
Pinge saab joonde; vajadus ju vaid loomne;
ja kui minema jooksed; siis ennast leiad;
eirates; et su elu ongi vaid paar seina;
mille külge maske riputad; et tõde peita;
selleks vaid pingutad; aina siputad ja siputad;
kuhu ma peaksin minema sellise mässava si .....
Mandumine sotsiaalmeediast
Internetti lisada oskad sa vaid prahti, mõistlikuks mõtteks ei jäägi enam mahti.
Jagavad nõu nii arvamusliidrid kui elustiiligurud, ent need on vaid inimesed, kel endil elud on purud.
Kleitidega mehed ja habemega naised, kas pole need meie ühiskonna mädapaised?
Instastaarid endist klõpsivad pilte uusi ja näitavad seljas kaltsukast ostetud vana pluusi.
Blogijad kirjutavad, mis täna neil menüüs ja mõni bimbo halab, kuidas meiki tehes murdus kunstküüs.
Joutuuberil valmis sai tuliuus teos; ta filmis eile seda, kuidas trussikud pesuvees olid leos.
Linke postitad ja teiste .....
Vaatenurga Turist
Tuld teen;und veel; näen seni kuni kustub leek;
untsus teel; jumbul sees;hea meel; sest peatselt;
lõppeb see kohustus;ajupesu saaga jobudus;
mille peale iga probleemi lõpus oli vaja vanemlikku lohutust;
peredes kus sellest loobutud;seda lohutust tänavatelt otsitud;
virtuaal domeenid; kanep alkohol ja keedu pelmeenid;
kasuisa pakist sigaretid;salaja samal ajal kui teler vigast peksis;
nii nende täiskasvanute maailma vaated tehti;ehki;
meie generatsioonile pooltki sellest ei kehti;lampi ei vehkind;
teie elu elades lendaks inkasso enne 21te letti;su probleemid;
ükskõikseid ikka .....
Vana Räpane Värdjas [2]
sõnad pähe tikuvad;korrektsuses;olen siin perfektsuses;lendu teel;keeldudes;
Uskumast;jutustan;vaid sellest muunduvast;julgustan,neid kes on unustand;
kuidas olla vaba,voolata nagu vesi,läbi iga pisemagi ava;kavas vaid tava mis jagab;
hetke mõtted;ei ole ma paha,lõhken,lihtsalt haru harva,vastu karva pole midagi;
ja ega ma tegelt ma suurt oma välja ütlemistest ei arva;kõige eest pean vastutust kandma;
saan oma palga,varem või hiljem;lasen lihtsalt tihkelt,õide sellel lillel,võite kujutada pilte;
sülgan lihtsalt kiirelt;armastada pühendudes kribada neid silpe;silme ees manat .....
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....
Lindprii
oh kallis kallis, mida olen teinud
sõitnud kodust nii kaugele ma läinud
võõraks jäänud, sind aasta pole näinud
kõik päevad ööks on muutunud
on hing justkui mürki puutunud
ja süda minu sees kiviks moondunud
oh kallis kallis, mida olen teinud
nüüd ei kuula enam mitte kedagi
jäänud mulle enam pole midagi
nüüd alles mul vaid kõige kallim kaheraudne veel
haavlid sõbrad head mind saadavad sel teel
on sõrm ja päästik sama kindel kui mu meel
oh kallis kallis, mida olen teinud
eha täna värvus punaseks
kui päikse pritsisin ma veriseks
kas suudan .....
Viimane pidu ...
Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.
Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal asus raudteejaam.
Nii kiirelt kodust viis sind rong,
tagajärjeks aastaiks, vangi kong.
Pidu seal veel jõudmata sul alata,
peatas elu kauaks mis siin salata.
Võõrsil eksid , pahe laial - teel,
kitsa - raja õige , leiab sinu meel.
Hansi!!!
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid
Veiniklaasi kallutan
mandund olen kole
on mu kaldund elu
edu kadund
tunnen vaid karusselli tiire
oma elu piire aga mitte
siin kiirteel piidlen vaid mööduvaid miile
ise liigun aga mitte
viiv veel
siis teen liivteest siidtee
liuglen pilvedega rinda pistes
viies endaga su kollasesse hiide
sind liites endaga
ma liuglen pilvedega võidu
nii iseennast kaasa kistes
K k K ...
Ei aeg see võinud uni olla,
päästan luule salmid valla.
Sellest kuidas Eesti rahvas,
muistselt , õnneaegu elas.
Kas ka Kalev koju jõuab,
või ta ikka Soomes veel.
Sepa juures asju ajab,
nüüd ehk tuleb koduteel.
Loodame , mõõk ta vahe,
pühib vaenust riigi pinna.
Tagasi toob aja - ärksa,
kestnud... aastasaja eest.
Sünnid elu isamaale annad,
helge , ootus rõõmust elad.
Et rahus kui lõpul elurada,
vaba, pühal pinnal uinuda.
Hansi!!!
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
kuniks on antud veel üks päev
kas peale homset veel
on midagi paremat ees
sammud nõutult eluteel
võõraste jälgede segaduses -
meel... tundmatu on keel
mõistusel tõkestatud keeld.
silmades nähtud visioon
kuulduga üheks ei ühti -
tontvõõras dimensioon
kontvõõra küünal põleb
lühtris - meilt küsib
kuidas eluliselt elu
elusana elavalt püsib.
kas peale homset enam
koidab samalaadne päev
surmahirmust on kenam
kõik mis mööda öös läev -
armastuse himust kenam
on kõik armastatu mis jääv -
kuniks suletud käed
kuniks valgust näed...
kuniks on antud elada .....
Uhhaa
Täna oli vesi vaikne
lausa peegelsile
Kuid tormile eelneb tihti vaikus
Tormi küll ei saabunud
küll aga paberlaevuke
pealt vaadates süütu
ja kahtlustäratavalt usaldusväärne
võttes endaga luurele vastsündinud laine
kes üllatusmomenti osavalt ära kasutades
mu tasakaalu paigast lõi
Ning nii ma kukkusin
kui Alice imedemaal
põhjatusse jäneseauku
Kuid seal puudus pind
millelt end üles tõugata
ja võlujoogid et seinapiludest välja roomata
Õhus lendasid purpursed röövkalad
kelle soomused mu selga vagusid kündsid
Ärgates lebasin rannal
Pooleldi mooto .....
vaatasin su silmi
Vaatasin su silmi
ja armusin ära.
Kuulsin su häält
ja tahtsin uinuda
sellel saatel
iga õhtu.
Õppisin tundma
Sind ja
õppisin tundma
meid.
Otsisin teed
Sinu südameni
ja leidsin end
kahe südame keskteelt -
noored ja lootusetult
armunud need oleme me.
Vaatan Sind iga päev
ja armun aina rohkem ära.
Vajan Sind nagu päikest
vajan Sinu soojust
su silmade sära.
see ilu
see mis hoiab mind
kinni su küljes -
palun sind vaid
ära mine kunagi ära.