Sõnale teel leiti 894 luuletust
veel olla suve ligi
veel taeva alune
üleni pole tühi kui
kärbes lapsuliblikas
õhus lendab all järve
ääres veel koltumata
pilliroog sul laseb
suve ligi olla veel
kõle pole tema kahin
rünkpilve valget teel täis
iga loik mõne õitsva
õie juures meel
endistviisi ringi kollab
kui oleks rohus see
soe päikse rõõmus laik
Andrei Korobeinik
Lugedes ära sinu nime
näen, kuidas koer jääb koeraks
idanaabri sa armastusest pime
kes küll su olemasolu ära ei keelaks?;
imed võõramaa tissi
mille järgi sa poed
Putin su kallis issi
karudelt tulevad sulle toed;
Kesikute kandist kah, ei imesta...
Doždiga jagad valu
kuhu oli vaja vesta
sest sa otsust ära ei talu;
mille eest sa vabandad?
see tsirkus sinult kokkuvõttes
kurjale meediale end avaldad
aga mismõttes?;
Dožd, FBK ja mida veel
lubad, et tüli lahendad
aga kes teab, mis ees on teel
kuhu sa Riigikogus riiki sõidutad;
vanasõna ütleb: "sööda h .....
Hinge kallavad mõtteread
Наедине при пустой беседе,
В минуты раздумий пустых,
Для занятного активитета,
Лучше находки нет, увы.
Вслед процесс – он невероятен,
Искать средь груды меди,
Знаю точно, там запряталось,
Несколько явно золотых.
Ehk mõttekerast eri valin ma,
Endast kujutava tükki kulda,
Ülearune – õnne ette maalida,
Ning siiralt kurb, kui ei tulda...
Mõtteread korvavad lünka,
Vaibumatu aru ihkab veel,
Ületan järje .....
Lillebukett
Lillede sekka kirjusid sügislehti,
nii ilusat lillebuketti tehti.
Lapsed, kes lasteaias vee,
oma kasvatajale kingivad need.
Lapsed kuldseid sügislehti
korjasid vaiksel metsateel,
siis kui päike säras kõrgel
ja imeline oli päev.
Lapsed killukest sügist lasteaeda viisid,
seda uutmoodi viisil.
Et kasvatajal oleks alati silmis sära
ja et päikene paistaks südames kogu aja.
Seesama sügise
See on seesama sügise,
mil nii armunud olime.
Samad kirjud lehed teel,
päike sama soe südamel.
Samad õunad õunapuul,
sama maitseb moos suul.
Sama on kuldne rukis, mis väljal,
sama ahi, leib ahjusuul.
Samad on linnud kõrgel sinitsevas.
Sama on hüvastijätt kurval kuul.
jäänd tühjaks kurepesa
möödas päevad täis
kurgede nokaplaginat
küla kohal nende uhket lendu
teel kevadisse Aafrikasse
teid saatku nüüd pärituul
mu mõtete lembus
uuel kevadel me
kohtumise ärev embus
*
enam teed mööda
minna ei taha kus
vihmast vettib
tühi kurepesa
ei tiibadega rapsimist
öösel poegade norskamist
esimest lendu pesa
kõrval odrapõllule
mille tuules õõtsumise viib
taeva alt täna ära
kombaini terav eeder
ära otsi seda taga pilk
oksal täis sai veel
üks vihmatilk
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
Teed
Tipa- tapa kodust,
koduväravast välja
viivad kõik rajad ja teed,
mis nüüd kooliteeks muutuvad ees.
Tipa- tapa sügis ei tee nalja,
vihmalompe aina kallab.
Lombid siin-ja sealpool teed,
lastele see rõõmu teeb.
Kummikud nüüd võta välja,
kuid ka paljajalu võib.
Plärtsti siia, plärtsti sinna,
lompe lugematul arvul näib.
Korja kõik kirjud puulehed kokku,
tunne rõõmu sügisest.
Esimesel kooliteel nad õhku lennuta,
lindudele lehvita,
kes Lõuna poole teel,
soovides:
Head teed!
Head teed!
Sügisvihm
Vihm suve ära uputab,
sügis uksele koputab.
Nüüd mõtlema peab väga palju,
teha vähem suviseid nalju.
Sügis see on tõsisem,
elamine, olemine tubasem.
Avanevad koolide uksed,
ärevad on südame tuksed.
Kirjuks muutub kogu ilm,
lootust annab päikese silm.
Murelikuks muutub meel,
kui näed linde Taeva Teel.