Sõnale tegelik leiti 180 luuletust
roheline elustiil
mis on roheline elustiil
kuhu see meid üldse viib
kas peame palju ohverdama
andma ära osa oma mugavustest
on see seda väärt?
nii hea on ju oma paksu perset
oma tuhandese diivani vastu kleepida
et televusserist uudiseid vaadata
kuidas venemaal põles kool
ja iirimaal on sarimõrvar
kes on juba tapnud viis inimest
ja meie vererõhk juba veidi tõuseb
sellepeale
nii hea on end tund aega
duši all karastada
ja autoga kolm minutit sõita
et poodi minna
nii hea on eilset toitu prügikasti visata
lõhnas veidralt
ja nii hea on mõelda
et minu käitumine siin maailmas
on üks .....
miks?
inimesed ei mõista
et võttes endalt elu
mõjutad sa ka teise elu
ja olles nii kummaliselt ükskõikne
tähendab
et sa oled liiga enesekeskne
sina ja maailm
kuid ennäe
maailm ei lõppenud koos sinuga
seega... tule aga julgelt tagasi
lihtsalt igaks juhuks
sa olid ju tegelikult päris tore
maailm siiski
on nüüd kannatamatult teistsugune
Ole Keegi
Masiivne, ole keegi maailm,
värvi ära pea ja ole sinisilm.
Kuid kunagi ära ole see mida tegelikult tunned,
see unusta ära ja mata sügavale lumme.
Ole teistele ja ela neile,
kuid tõest ära tule rääkima meile.
Tõde on just see mida meie tahame,
vale on see mida teie vajate.
Sisse kukkund.
Sisse kukkund,
Peaaegu ära uppunud.
Ülepeakaela põhja läinud,
Lained üle pea juba käinud.
Enam sest supist ma ei pääse,
Ka siis kui kinni püüaks sääse.
Upun ja sügavamale ma vajun,
Seda vaid mina tajun.
Sina vaid nägid ,et ma kadusin,
Tegelikult ma põhja vajusin.
Mäletad
Mäletad, kui olin su üle õnnelik
sa võisid minna välja
ilma, et oleksin öelnud: „sa ei peaks seda tegema.“
Mäletad, kui sa olid õnnelik minu üle
sa tähistasid mu edu, joont ületamata.
Me teame, et oleksime võinud toimida,
tegelikult võiksimegi.
Ma tean, et saaksime hakkama,
kuid halvim minu sees ei taha saada hakkama.
Parim osa minu sees tahaks endiselt
sind armastada.
armastuse valu sinule
Soovin edaspidi sulle õnne ja armastust,
usun ja tean ju sinu kannatust.
Rabeleda lahti igaveseks su haardest,
kontrollimata enda suurt tahtmatust.
Igal hommikul ehmatan end üles,
lootes end leida su sülest.
Kuid kahjuks on see alati uni,
mis mind sulle mõtlema pani.
Öösel, seisad mu unepildil,
kadunud kõik me kirjutatud sildid.
Neid enam me maailmas pole,
sest kõik tules on süteks põlen'd
Koosveedetud ajad,
mis hästi on meeles.
Nüüdseks meil uued rajad,
kuhu elu meil veeres.
Hingata on valus,
kogun jõudu, et seda vaevaliselt teha.
Õhk on praegu .....
Olemus
Paha-paha, kõik on paha.
Tagasi nullis, edasi ei taha.
Silmad rullis, mul on raha.
Kas tuleb kord aeg, mil otsa saab valu.
Kannatus ja valu vaid.
Alati seda rada käid.
Kuskil ei paista headus.
Imesid selle endasse justkui pimedasse koopasse.
Peast justkui veidi lihtne.
Teadma ei peagi kõiki elu trikke.
Ma vaikselt tõusen, üritan.
Sest tugevamaks saab nii mu elukest.
Kao mu elust paha, tule palun mu juurde hea.
Kas nüüd on okei, arvad?
Sul on siiski sinu oma karma mille ära teenisid.
Sa ju niipalju mind veensid.
Veensid olemast mu olemust, kedagi kes ma .....
Ühiskond
Ühiskond
Väiksed külad on hääbumas,
alles on jäänud ainult vanad inimesed
ja vanad lagunevad majad.
Keegi ei hooli nendest küladest,
ainult suurtest linnadest
ja kuulsatest inimestest.
Poliitikud teevad ainult kõike selleks,
et neil ja pagulastel oleks hea elu,
Kuid tavarahvaga nad ei arvesta.
Mõned lapsed ei saa minna täis kõhuga magama
ja uute riietega kooli,
nende jaoks on pisiasjad väga suureks rõõmuks.
Kuid rikaste jaoks on rõõmuks ainult suured asjad,
kui sedagi.
Igapäev on uudistes liiga palju halba,
igapäev on liikulusõnnetusi,
mille tagajärjel h .....
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
elu
Jälle olen ma oma eluga jooksunud tupikusse.
ma ei näe enam kuskil väljapääsu.
Kõik on liiga kiiresti kohale jõudnud
kuid mina pole suutnud otsustada.
liiga palju sõltub nendest otsustest
Kas minna ära paremasse kooli
või jääda kokku enda sõpradega?
Kas kolida siit ära
või jääda siia külasse?
Ükski varient ei tundu enam hea.
Kas ma suudan leida uued sõbrad
või jään igavesti vanu igatsema?
Sel hetkel tahaks väga näha ette tulevikku,
et teha õige otsus,
kuid kahjuks see ei ole võimalik
ja ma pean tegema otsuse ainult enda ja sõprade toel.
Otsustam .....
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Kui ma tuleksin..
Kui ma tuleksin su juurde,
silmad täis mineviku valu.
Sina ju ei sosistaks tuulde,
'' anna mulle andeks palun.''
Sa võtsid mu silmadelt sära,
ainus, mis jäänud, on pisarad.
Sa võtsid kõik, mis said, ära,
peitmiseks kasutan kiharaid.
Kiharaid nagu kardinaid akna ees,
neid sulgedes,
ei tea meist mitte keegi,
mis toimub tegelikult seal sees.
Maivis L.
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
"Haiget tegemise tagajärg (tunnetega ei mängita)"
Miks ütlesid, et armastad,
kuigi tegelikult ei armastanud?
Ma ju arvestasin sinuga,
kuid sina vaid mängisid minuga.
Palju õnne! Nüüd on see käes!
Minu valulävi sai ületatud.
See on haiget tegemise tagajärg,
loodan, et õpid sellest midagi.
Miks, miks, miks...
mõtleb Väike Tydruk kaljuserval.
Täna öösel on torm,
kuid pole kedagi ta kõrval.
Pole kedagi, kes lohutaks,
pole kedagi, kes mõistaks,
pole kedagi, kes armastaks,
pole enam kedagi ega midagi...
Hommikul ongi hoovus
randa puistanud väikese neiu...
Kaljuserval istub nüüd poiss.
Tema mõtted .....
peegel
ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata
hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud
kiviks klaasjaks
mis tahub ja talub
talub ja tahub
täiskuuööl neljapäevasel
mil su tütarvõrs näitab näpuga kuule
lausudes tead - see on tegelikult must auk
libainimeseks muutud
ja igavesti
nooreks
armastad elu
nii palju kui võimalik
nii vähe kui vajalik
nii palju et pidulik
nii tasa et salalik
Sanya