Sõnale teie leiti 164 luuletust (uued)
Lausutud sõna
Võid ju arvata, et ah, mis nüüd mina
ma pole midagi erilist teinud?!
Aga tegelikult tõid naeratuse ta näole just sina!
Sinu lahkelt lausutud sõna või süsimusta huumori jupp,
teie kahe siseringi nali...
Hetkelise olemise kergusest kantuna sai ta jõudu end korrakski välja vedada voodist ja piiluda kardina vahelt õue...kevad läheneb vääramatu jõuga, mõtles ta ning tema silmanurka tekkis kuratlik läik.
tri:nu
Sõbrapäevast matemaatiliselt
Sõprade ring, kolmnurk ja ruut
kohtusid pargis õhtul pealt kuut.
Ring oli suurim ja alustas juttu
lubas veel lahkelt, et kõneleb ruttu.
Lood on nüüd nõnda, teadustas ring
et varsti on sõbrapäev, teab iga hing.
Mis arvate teie, mu hulknurksed kallid
kui hülgaks kõik vanad ja moestläinud mallid
ja liidaks me kokku ühised jõud
siis kõik oleks sõbrad ja lõpeks see põud,
et mõni on üksi ja kuskil on tüli
vaid igaüks oodatud on avasüli.
Tuksub,tuksub,tuksub vereringe
ärge sorige mu muserdatud hinges.
Lubage mul olla viiv veel siin.
Homme mustas mantlis mees mu kaasa viib.
Tuksub,tuksub,tuksub iga veresoon.
Täna teiega veel klaasi veini joon.
Homme oma patud andeks palun.
Täna kannatagem koos maailma valu...
Sildumine
Las loksuda laineil su lapitud paat,
kes tast hoolib, kes tast teab.
Purjekatel on teised teed ja veed,
tankerid sind ei märkagi.
Ja sa proovid merd sõita
oma piiratud võimalustega.
Lained ei arvesta, et su paat on väike
ja möödujate keeristes vintskled kui siug.
Rahulik vaid siis, kui valid väiksema vee,
jõe või küladest palistet järvesilma.
Nii kohtud inimestega,
kes sind ka märkavad, sind näevad.
Külas võid olla isegi oodatud külaline,
uudistega suurest ilmast.
Mis sest aga rääkidagi, et põlati sind ära
väikseks, mannetuks ja sind pea polnudki.
.....
See olen mina
Sügis
aknast väljas tajun
langevad puudelt lehed
minult peegli ees
Äkki
seisan alasti kesk puid
mõned lehed on langenud
okstega koos
Räägitass
et millalgi saame uued
millalgi ehib meid
särav- läbipaistmatu rüü
Tõetuul
kiigutab minu hingeoksi
ma ei suuda midagi varjata
ümberolijad naeravad
Torm
minu elu suurim
lehed langevad tüvega kui puud ümber
või ehk võitlen?
Päike
olen murdumas minu eluvalgus
näita ennast natukenegi
ma pean teadma
Uus aasta
ma jäin tõesti ellu
uued lehed uus elu uus armastus
miks see ometi nii tähtis on
Köiel .....
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
see luuletus jäta kindlasti lugemata
ma ei küsi Pessoa kombel
miks ma end ära ei tapa
kuigi inimese igavene
patt ja süü samamoodi
aja kohal ripub täna nagu
enne tuhandeid aastaid
kärbes aknast sisse lennanud
toas sumisev
valge maikelluke maja taga
peenral ons nendelt keegi
kunagi küsinud soovi loomiseks
igaveseks kohanemiseks küll tuule
küll kuivusest maa pragunemisega
varju puudumisega kõrvetava
päikese sügisese ligeduse eest
paradiisi otsimise ammu
olen jätnud selja taha
Eedeni aias Aadama ja Eeva eest
hea ja kurja puud
valvama pandud inglid
kuis lugeda olen tahtnud
teie .....
Neil Young - Southern Man
Lõuna mees, parem ole rahulik
Ära unusta, mida sinu hea raamat ütleb
Lõunas muutused saabuvad, lõpuks
Nüüd teie ristid põlevad kiiresti
Lõuna mees
Nägin puuvilla ja nägin mustanahalisi
Kõrgeid valgeid mõisaid ja väikeseid onne
Lõuna mees, millal sa neile tagasi tasud?
Kuulsin karjeid ja piitsade lööke
Kui kaua? Kui kaua?!
Lõuna mees, parem ole rahulik
Ära unusta, mida sinu hea raamat ütleb
Lõunas muutused saabuvad, lõpuks
Nüüd teie ristid põlevad kiiresti
Lõuna mees
Lily Belle, sinu juuksed on kuldpruunid
Olen näinud sinu musta meest külastamas .....
Talupoja mõistuse klass
Kuidas võib üksik puu kusagil
jääda alati mingi hanke ette
on palju jõudu kaagil
kes viskab kõik ilusa vette;
Leedu pealinnas oli tamm
suur ja 130 aastane
käib ärimehel üle ramm
tema tegu oli sitane;
segavat taim midagi tehnilist
seega see maha saeti
kinnisvarafirma ei hooli ilust
meer ja president vihaseks aeti;
see oli hoop kahe Balti riigi suhetele
põlispuu oli ju kaetud taraga
mis pidi alles jääma linnale
jah, oli nii küll, siis aga...;
kutsuge mind hipiks, aga sellist jama
on igalpool näha ja ajab närvi
kord ühe remmelgaga oli ka draama
millegi j .....
Venus Infers - Goodbye Horses
Ta ütles mulle: "Ma olen seda näinud tõusmas
Kuid see alati langeb
Ma olen neid tulemas näinud, näinud neid lahkumas"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima
Kas te kuulaksite mind?"
Ta ütles mulle: "Ma olen seda kõike varem näinud
Ma olen seal olnud, näinud oma lootusi ja unistusi maas lebamas
Olen näinud taevast, kui see hakkab langema"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima .....
Südametes kokku
mõtle
kui sa pead elama teadmisega
et su armastatu on elus
aga su käed ega pilk
temani ei küündi
mõtle
kui sa kohtad oma armsamat
lapseeas
ja kõik, mida sa aastate jooksul suudad meenutada
on need peeglisse vaatamise hetked
kui sul on tunne, et
ta justkui vaataks läbi sinu silmade
ja mälestuste kaudu
ikka ja jälle
su südamesse
mõtle
kui su kaasa ei hukkunukski sõjas
vaid ta on olemas ja hingab
teispool piiri
ta on olemas
veres ja lihas
aga ometi
aga ometi
pole aeg
ja siis trotsid saatust
trotsid elu
süvened oma kurbuse allakäigu trepil
vahepeal .....
Hinnangud *
Sa ei tohi olla häbelik
ega tagasihoidlik
Sa ei tohi olla nunn
Sa ei tohi olla kole
Sa ei tohi olla tüse
Aga äkki kui minu suurim vabadus
on kõik see, mille endast
eemale lükkan?
Häbelik,
tagasihoidlik
eraklik
nunn
Vahel ülevoolavalt õnnelik
ja vahel muserdunult kurb
Kes seda taluks?
Kas mina seda talun?
Mina talun,
aga "teie" ei talu
"Teie" arvate, et ma olen nagu paju,
keda painutada
suundades, kus on "teile" sobivaim
Kui ütlen "ei", olen isekas
kui ütlen "jaa", olen liialt vabameeelne
Kui seiklen üksi, olen kartmatu
Pole olemas teemat,
millele .....
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
Aeg
Tulevik on tulevik -
see minevikku jääb,
on vahepealne olevik,
kus miski pole jääv.
Aeg see käib ju omasoodu,
küsimata meilt:
"Kas ehk see, mis teie loodud,
alles jääda võib?"
Mina tulen, olen, olin,
Sina ikka ka,
kõik, mis meie juurde tuli,
mälestusteks saab.
- Tarmo Selter -
2023
Nähtamatu mina
Tahan särada eredalt,
kui kuu ja tähed.
Mu naeratus võiks olla,
kui Mona Lisal.
Tahan, et näeksite mind,
päriselt näeksite.
Teile ei näita oma õiget palet,
teile joonistan õiged valed.
Kas läksin liiga kaugele,
kas olen teile ainult hingekosutav rõõmupall?
Või te ei taha näha mind,
päriselt näha mind.
Olen nähtamatu,
teiega laua taga naermas.
Meie elu
Püüa muinasjuttu luua mõtetes,
tuues näiteid elu ülesvõtetest,
luues kurbust, rõõmu, naeru, nuttu,
mis kõik ühes hetkes lahenevad ruttu,
andes tõuke uueks mõtteaineks
nagu seilaks elumerelaineis
ootuses, et halb kõik muutuks heaks
ilma, et me ise seda teaks.
Sinu muinasjutt on lugu päriselust,
meie seiklustest ja elu võlust, valust.
- Tarmo Selter -
2023
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.
Virisejad
te mõistate
kui mõttetu see "laikimise" värk on
vaata kuhu Zuckerborg
sellega jõudnud on
teenib teie pealt raha
ja tee rõõmuga ka seda teete
muidu küll virisete
kasvõi sentide üle
lisaks vabalt avaldab teie andmeid
aga teil poogen
oluline on "laikimine"
zombid