Sõnale teispoolsus leiti 19 luuletust (pop)
Sa tulid unes
Sa tulid unes –
palud lambi läita
ja leinates
silm veega täita.
Ma pole ema
ega eksist arm,
vaid noorusmälestus –
ammune lavasarm…
Kuid praegu tunnetan,
et hoiad minust…
Kaost ennetan
ja räägin sinust:
su tinglik elutee
on ikka valla,
kas oled üleval
või kuulud alla…
Ei saada armastust,
kui pikalt palud…
Veel veidi kannatust!
Ma tean, et talud…
On tihti inimlaps
ju poolest pime
ka valges valguses –
see pole ime…
Ma annan lambi nüüd
su enda kätte
ja peosse surun virna
salvikrätte –
sest õppima pead ikka
omaette,
et mida tead ja t .....
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Kaitseingel
Mu kaitseingel lahkus
rebides lahti maast
Kas oli tal valusam elu
ja murederohkem ta hing
Ta oli nii lahke ja armas
Tal süda soojust ja armu täis
Nüüd taevasse päriselt minna
ihkas ta kurnatud hing
Tean,võimsamat kaitset
ta mullu
saab jagada pilvede pealt
Teispoolsuses kohtume jälle
seniks inglisilm minu peal
Unetus
Mis on see, mis ei lase mul uinuda
lõõmava küünlaleegi saatel;
hõljuda unede merede kohal;
loksuda rahulikus rütmis
lokkava õitsengu maadel;
nagu vetikate apokalüpsis vohada;
sumbuda elu mustreisse
ajakangaste vetel;
kohiseva tuule narmaste väreluses õhata?
On see too hilisõhtune tõrvatilk
või süümepiinade süvenev koorem?
On see uudse atmosfääri õhustik,
mis paks on hirmu aatomeist
ja paljunevaist ootuseist?
Või hoopis see mikroskoopiline süvik mu ihus,
mis aja vihus, kella tiksudes
otsekui puuriks mu hinge poore?
Laboris sadestatakse vastustest tà .....
Mõtlus
lõpp ennast kuulutab, suunda pole kuhu suunduda, nõnda jutustan,
oma kurbust ma enne kui enam ei saa midagi teile öelda, jätan viimased memuaarid,
pühendumuse, sellest mis mu maailma maalis nõnda kalliks, nõnda südame lähedaseks,
Nõnda tähendades, vaid häälestades, kuid mu lümfisõlmed öelda ei lase, mida ritta panen,
ei saa olla kade, ei saa valetada, nõnda ma langeks, enne õntsust, ehk mul pole iial olnud õigus,
ehk vihisesid kõik Ta juhatused siiski mööda mu kõrvust, ja paradiis oligi tegelikult põrgu,
kuid see ei takista mu sõitu, miski mis meeltes mõlgub, an .....
Sumo maadlus
On välja mõeldud sport
kus paksud saavad maadelda
nüüd uudistesse tehtud raport
et mees ja naine said heidelda;
ja suur söögiisu on kurja juur
rasv pressib kokku organid
ning paksudel armastus on suur
surve all on veenid;
ja kui nad last tahavad saada
peab 1 paks liikumatu olema
aga ei tea kus alustada
ja kes jõuaks kõhtu kergitama?;
mehel suguti väike mida anda
ja naisel augud pekkidega kaetud
ei saa talle vorsti suhu usaldada
muidu saab noku veel söödetud;
see on paljas sumo maadlus
kus paksud tahavad last leiutada
linade vahel on higine heitlus
nagu mor .....
Surnute külaskäik
See on kaunis öö pilvede taga
ning ikka veel ma ei maga
sel pühal ööl
kus võlurid on tööl;
olen saanud oma õnnistuse
üliinimese võimaluse
sündinud teispoolsuse valvuriks
elava ja surnu teejuhiks;
mu voodi kõigub
külm õhk ringi liigub
ei näe toas midagi
lauskpieduses oma ninagi;
mingi hääl kutsub
toas ringi astub
tean see pole uni
see viib mu transsi;
näen midagi alget nüüd
tuleb ta suust hüüd
kas see on mu vanaisa
kes mu ees üksi ei seisa?;
tal on pärandus teistega
kellesse suhtun veel leinaga
nad jätsid lapselapstele laeka
puu alla s .....
Ma armastan Sind igavesti
Elu ja surm tundub nii mõttetu
Kui ma oleksin saanud Sind päästa, siis
ma oleksin päästnud, usu
Ma ei osanud Sind enam päästa,
kus on see päästekella nupp,
mida vajutada, et Sa ärkaksid üles,
kas koos Sinuga lamada seal
ja teispoolsuses juua koos teed või kohvi,
oleks mõeldavam?
Nagu liider,
Sa läksid ees,
ma tunnistan, et ma ei karda nüüd enam üldse, sest
Sa ootad mind seal ja me loeme luuletusi ja
räägime ja ....
seal ei ole piirdeid...
Ma armastan Sind igavesti
Kui mu elutuli kustub...
Kui mu elutuli kustub,
ma tean, et ootad mind tõrvikuga,
teed teed,
algatad vestlust,
teispoolsusesse on koos Sinuga kergem langeda,
sest Sa läksid ees
ja mida iganes ma ka ei teeks,
Sa ootad mind...
Oma lahke ja sõbralku ilmega
ja siis me võime rääkida lõputult,
kuulata muusikat,
juua vananks läinud brändit või konjakit
krõbistada seeni või marju
Anna andeks, aga tunnen, et see matus oleks võinud oll Sinu väärilisem,
ära muretse,
ma tean, kus asud,
toon Sulle lilli ja hoian Sind meeles,
näitan Sind oma lastele ja mehele,
ma armastan Sind nii väga, .....
Hüvastijätt
Kui sinilind jääb laulma kuldses salus,
on usk teispoolsusesse olemas.
Kes üle ajaläve ei saa tulla enam,
jääb selgeks pisaraks me hingevalus.
Nii võime leppida, et maiselt enam
ta meie jaoks ei ole olemas.
Näib, et eludest jookseme tuhinal läbi
nagu avatud väravatest,
kaasa haarates salajast mälestustaaka.
Ei märkagi tunda me minekuhäbi
ega vaadata kohtumishetkede taha
üle tähekildudest säravatest,
mille jätsime hingemüürile maha...
Kuid varsti seisatume ajasillal,
kus mälestuste tund meid loendab üle.
On elu pelgalt hetk, et mõtled, millal,
mil riiva .....
Hingedepäev
Hinged on ududest saabumas koju,
hubelev küünlaleek- juhatav kiir...
Ootan sind aknal, mu pisike poju,
sealt kus on elu ja kaduva piir.
Kamin on küdemas, lemmiktoit pliidil...
Alati pikaks jääb tulekutee...
Elutants nugadel... Libedal siidil
jaheneb süda ja igritseb lee...
Raskelt kell pendeldab... Vaikusevarjud...
Ärevas lootuses sirutad käe
aastate taha... Nii ootama harjud
kui igatsust piserdab HINGEDEPÄEV.
Kohtumine
Tule naerata Sa veelgi mulle,
süütad leegid minu südames,
lastes kauneid hetki minna tuulde,
leides üksteist meie sõnades.
Tule kallista ja hoia ümber
oma käsi nagu mina Sul,
nõnda sädelemas meie tunded
nagu eluarmastuse kuld.
Tule suudle mind Sa veelgi korra,
meie huuled huulte embuses,
tahaks Sinu juurde varsti tulla,
küll kohtume teispoolsuses...
- Tarmo Selter -
2023
Palun tule tagasi
Ühel hetkel me sureme kõik,
Sa ütleksid,
Et mul oli seda õppetundi vaja,
et ma õpiksin elama ja olema veel rohkem hetkes...
ja lõpetaks minevikus sorkimise...
Sa ei surnud selleks, et kedagi õnnetuks muuta,
see juhtus kogemata,
Sa ei mõelnud nii,
Aga teispoolsus tundus nii ahvatlev,
ma kujutan ette,
kerge ja violetjas ja Sa korra mõtlesid,
et suiguks unne, miks mitte..
Prooviks, see on ju põnev...
Ja niidike elu ja surma vahel katkes...
Side kehaga katkes...
Ja Sa läksid lendu nagu õhupall lapse käes...
Ma loodan, et Sa tuled tagasi...
Hirm eksida *
hirm eksida
iga kirjutatud sõna pärast
vana harjumus
kontrollida iga oma sõna ÕS-ist järgi,
mis meile tambiti ülikoolis nii pealuu sisse
et sellest harjumusest raske loobuda
"Kas ma ikka kirjutan õigesti?"
Rööprähklemine
ja inimesed, kes soovitavad mul loobuda
oma unistusest,
valida kergem ja lihtsam tee
ning mitte üle mõelda asju keeruliseks
kunagi keegi ütles,
et selgita ennast enda sõnadega,
mitte ära otsi igast raamatust aforisme
"Mind on nii õpetatud"
õppisin rangelt kahe õpetaja käe all
panustasin ja panustasin
kuni leidsin ennast reiki laualt
.....
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Haualõõritajate ballaad
Kaunis uni on kui luupainaja
sellest, kes kunagi oli olemas
puudustunne on valutaja
meel on kokku varisemas;
tahame teda tagasi
hauataugst elu näha tahtsime
tegime siis nii sedasi
et mustlaselt raamatu ostsime;
sinine suits katab kalmistu taeva
nekromaagia õhus
pole ilusemat oktoobripäeva
kui meie eksperiment on tõhus;
need jäised sõrmed ümber mu käe
nime kõik välja hüüdsime
laul kooris andnud väe
et sind me kõik tagasi kutsusime;
must maagia hauarahu rikkunud
ja kõik hinged virguvad
võtame kaasa oma lahkunud
kui mitte, siis päikese käes nad põleva .....