Sõnale teist leiti 728 luuletust
Säran üksinduses
Olen täht kosmoses.
Hõljun, kuid üksinduses.
Säran, kuid keegi ei saa lähedale.
Helgin ja pakun teistele valgust ja soojust,
kuid mul endal on külm.
Mida heledamalt säran,
seda kiiremini kustun.
Ja nüüd ma kiirgan eredalt,
kartes oma hääbumist,
sest see on mu saatus.
Üksi taevapimeduses,
olles teistele teejuhiks,
pakkudes teistele sooja.
Ei saa keegi lähedale
ja ma olen üksi- hirmus.
Ja sooviksin vaid teada-
kaua on mul veel särada,
kui jätkan sama eredalt?
Kaua jaksan veel armastada?
Mul on palju armastust, palju hoolt-
mida tahan jagada,
Kuna minu päevad on tumedad,
siis tahan olla päike teiste päevas.
Kuna keegi minu eest ei hoolitse,
siis tahan teiste eest hoolitseda.
Kuna keegi mind ei armasta,
siis tahan teistele pakkuda armastust.
Mul on tohutult hoolt ja armastust,
mida jagada.
Aga kaua ma jaksan armastada,
kui keegi mind vastu ei armasta?
Kui siiski pean ise enda eest hoolitsema,
ise üritada endale särada.
Kuid isegi kui armastan end ja hoolitsen ise, pole enda armastus siiski sama.
Kaua ma jaksan jagada armastust,
kui ke .....
mu hullud sõbrad
aastaid elanuksin
justkui teistsuguses ilmas
kus luule viinana
mida sai joodud mitte vähe
hakkas pähe neid siiski oli
suus riime maitsvaid
hulle sõpru neist siiani
hoovab päeva puhtust ja õrnust
me teame seob meid surmani kokku
sõnaga sõrmus nimetissõrmes
*
ka siis kui ilm on
hall ja raagus
ainsana vares
kase otsas vaaksub
vaikuse lõhub
silm taevast otsib
vihmalombist päikselaiku
männi tüvelt
tere hommikusse jõudnud
valgus verre tulvav malbus
elamise nälg ja iha
jah ka silma tulev pisar
12. 11. 2022
Vang
eks me kõik ole vangid
maailmas, kus me elame,
selle vangid me oleme
mõned loodavad saada, peale surma,
veelgi teistesse vanglatesse:
taevasse ja põrgusse,
valhallasse
me kõik oleme vangid,
ja paljud meist ei teagi seda,
paljud ei soovigi vabaks saada
harjunud sellega -
mina ka,
sina ka
Ilusad sõnad
Tihti on nii,
et ilusad sõnad meil suus kinni on kõvasti,
surudes neid keele alla,
ise piineldes sedasi.
Ilusad sõnad tuleks lasta keele pealt valla,
siis on endal ja teistel parem olla.
Ei maksa häbeneda ilusaid sõnu.
Anna teistel kõrvadel neid kuulata,
ilusatest sõnadest puudusttundjat kostita.
Ilusad sõnad kauaks jäävad meelde,
nad soojalt istuvad su südame peal.
Ilusad sõnad rõõmsaks teevad meele,
nad ei maksa midagi....
Jaga neid teistelegi, ole hea!
Mõtete kamber
Päästa Sa endas kõik valla -
tunded ja rõõm, hetked elus,
lase end sündmustel kanda,
ela hetkes ses' rõõmus ja valus.
Ole endale iseenda oma,
lase teistel vaid olla Su ümber,
olid eile see, kes Sa pole täna,
Sind kujundamas Su mõtete kamber.
- Tarmo Selter -
2022
läheme filosoofiasse
ikka veel küsid
jaksad seda ikka ja jälle teha
kellelt küll ometi
mis on aeg
kas soola asemel
meres
lahustub temas elu
jättes vastamata
sellele kus võiks
või peaks
teistmoodi olemine
sinu arvates olema
küsi ookeanilt või mäelt
teelt mis viib järsakust alla
lillelt ja linnult õhus
metsalt mis praegu raagub
liftilt korrusmajas eskalaatorilt
millel seisad tõusmaks
Londoni metroost
tänavale kus nad peaksid
selle asemel kus praegu on
siis olema
miljardid aastad on kulunud
kulub veel evolutsioonil milleks
vist parem oleks suu vaikiks
sellest .....
ka nii võib tunda
vaatame vaikides teineteist
koltuv mets ja inimene
meis mõlemas suve hääbumise lein
taeva alt et lahkub õitsemise ime
mets viimaks sulle lausub
mine nüüd tuppa
väljas on juba pime
näha pole ühtki õit
liig kaua niigi sa ainult
arutult nukrust jõid
mille sügis päeva tõi
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi
Must Praost
Ridaelamu on mul hooldada
kus aeg - ajalt keegi ööbib
igasugu võivad külastada
kes soovib, see proovib;
ukse taga värinat tundsin
ja masin tänaval ei sõida
uut kohalolu ära aimasin
aga ei tea keda;
täiskuu valguses seisab mees
kellel silmad kollaselt palavad
must kuub, must kaabu ja sau ees
ta kohalolek teiste pilke haaravad;
Must Praost Joonas on tema
ennast nii tutvustab
taha lauda asus istuma
maast, ilmast ja maagiast jutustab;
nahast kaantega raamat
tema nimega, selle ta avab
ei taha kohvi, teed ega muut paremat
viisakalt ja madalalt vastab;
tee .....
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
Nikolai Ossipenko
Sa oled jäme nagu karu
aga talveks sa rasva ei varu
ja su kuritegu on altkäemaks
ärimehe kohta loll ja paks;
nüüd oled hingamisaparaadi küljes
mil kohtuotsus käib alles
sest oma tervist ei hoia
nii rütmi südamele ei leia;
see kõik alanud aastaid tagasi
kui remondi - ja hoiutöid andsid edasi
need valeandmed 2006 - 2009
kõik teavad, end ära peita ei maksa;
valgekrae - elu on lill
kui mängib hea õnne pill
kui vaele ei jää, eriti siis
pole vahet kui inetu on su viis;
Toomas Nael teeb nägusi
intervijuud läheb raskelt edasi
sest ka temal on midagi peita
.....
Spinal Tap - The Majesty of Rock
Vastsündinud päikeses on pulss;
Rütm keskpäeva lõõsas;
Kui päev läheb pikaks, on laul
Ja kuu mõõnades tempo
See on kõikjal meie ümber ja see on kõikjal
Ja see on sügavam kui sügavsinine
Ja see tundub nii reaalne, et tunned seda tunnet!
Ja see on Rocki Majesteet!
Rolli fantaasia!
Kella tiksumine
Hinge kisa!
Vang süüpingis
Kaevaja augus
Oleme selles koos
Ja alati...
Džunglilagendiku varjus
Või muserdava tänava sagimine
Tasandikul, vahutaval magistraalil
Sa ei suuda selle tukse eest põgeneda
See on mudas ja sinu veres
Ja selle vallutus on lõppenud
Ja .....
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Armastus elab ja hingab
Lilledega Sind üle külvasin
kaunil suveajal
õitemerre Sa uppusid
avatud oli armastuse värav
Päike säras ja sillerdas
paistis Su südame sisse
magusalt suu maigutas,
kui kinkisin Sul punaseid kirsse
Nüüd suvest sügise on saanud
kirjud lehed katmas maad
kauneid lilli suvest jäänud vaasi,
mis laua peal
Sul sügis kulda kingin nüüd,
et rõõm jääks südame,
et aastasse jääks kaksteist kuud,
ja õnnesära nende sisse
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
Positiivsus
Kui rõõm on Sinus eneses,
ei seda peita suuda,
ole Sa või kaugustes,
Sa teiste elu muudad.
Olles ikka positiivne
kõige kurva kiuste,
kurbuse Sa kahte poolde
pühid oma teelt veel.
Kurbus tõmbab kurbust ligi,
negatiivsus halba,
kõike seda tõrjudagi
positiivselt saad Sa,
- Tarmo Selter -
2022
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
Miks küll?
Ongi küsimus mul see,
et mis minu juures haiget Sulle teeb,
et mind Sa nõnda hammustad
ja halbade sõnadega piitsutad?
Miks empaatiline näin ma sul
olen justkui ümmargune null,
kas tõesti viha sinu sees
minu vastu pulbitseb ja keeb?
Mul väga kurb on sellest meel,
et halba mõtled, haiget teed.
Et iseend piitsutad,
oma pahameele teiste peale veeretad.
Katsun sinust aru saada,
sest oskan olla, oskan mõelda.
Sellepärast vaikingi
ja tunnen Sulle kaasa nii.
Ei ole keegi halb üdini,
vaid hing on see,
mis rahu ei leia iialgi.