Sõnale teist leiti 728 luuletust
Oskus
Aruta elu või eluta aru
ükskõik kuni püsib kontrastis
niikaua kuni magus ja mõru
on kohv sinu sinises tassis
Kes soovib
lisab piima kes suhkurt
kes tahab elu kangust
ja mõrudust proovib
Kõige tähtsam jook rahuldust tooks
kõige tähtsam et elad kuis tahad
kõige tähtsam ei elaks ei jooks
teiste järgi- meel südamed pahad
Soov
Mõnel öösel Sa taevas näed tähti,
pilvi pole, tuul silitab pead,
mõne soovi Sa soovida tahtsid,
luues endale, teistele head.
Palju tähti siis langeski alla,
soovid kiiresti soovitud said,
tähevalgus see sära nüüd annab,
luues mõtteid kauneid ja häid.
Kui Sa näedki langevat tähte,
ühte Sa soovida võiks:
"Et igaüks rahu saaks kätte,
saabuks hinge headuse võit!"
- Tarmo Selter -
2022
Ei saa üle, ega ümber
Valutav on süda jälle...
Ukrainast ei saa üle, ega ümber
Ei saa me läbi Ukrainata,
ega Ukraina rahvata.
Vahest tunned endas häbi
endas tugevat süüdki,
et kodumaast on lahku mindud-
Hing sees kripeldamas nüüdki.
Üks võõras vägi
segi paiskas-kõik, mis kallis oli
Ja oma musta häbiplekki
ta teistel külge pani.
Kuid ei saa lasta jalgu nõrgaks
ja süüd enda sisse
Jalule meil tuleb tõusta
ja vaenlane puruks lüüa.
Valust tuleb üle olla
Usku hoida südames
Vaprusega südant toita
Üle olla jõhkrusest.
Küll siis ükskord koidab päev,
mil võidet .....
Ära küsi haletsust.
Ära püüa öelda teistele, et vajad abi
kui oled nii valuvaigisteid täis topitud,
paned enamuse lihtsalt muretsema
Valu sinu sisimas
on tegelemata tunded ja
rasked mõtted,
lapsepõlvest, emast, isast,
kaotatud sugulastest,
kaotatud elust.
Elamata elanud elust.
Seega ära küsi palveid, haletsust ega tähelepanu
oma haigusega,
see pole selleks
see on su enda äratuskellaks
mitte teiste jaoks
Aeg
Ajal ajatult on raske,
aeg see peatuda ei saa,
ajal elus minna laske,
ei tea vaid, mida oodata.
Ajal üllatusi mitmeid -
häid ja halbu, halvimaid,
aeg teeb elus omi lükkeid,
suunda leida vaja vaid.
Aeg on peatumatu jada
sündmuseid me eluteel,
luua hetki, armastada,
üksteist leida elus veel.
- Tarmo Selter -
2022
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....
Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
Mehed, kes teevad suuri tegusid....
Mehed, kes teevad suuri tegusid
Aga nendes pole kübetki armu,
otsivad ema armastust, otsivad ema tähelepanu.
Need, kelles on soojus ja armastus,
nad ei püüa tähelepanu lõhkumisega.
Lõhkumisega loovad need, kes on alles poisikese energias.
Ma teadsin, et see olen mina.
Sa oled täpselt see, kelleks Sa ennast iga hetk lood.
Minevik on täpselt selline nagu oli,
aga emalik armastus, emalik soojus, teeb poisikese hinge terveks ja kingib talle turvise,
mida ta väga-väga vajab.
Ka Isa märkab.
Ka Isa märkab ja tänab.
Isa ei taha mässu, vaid kindlameelset ja l .....
Rahutus
Kas kusagilt on paistmas valgus?
Kas selguseks jagub veel ruumi?
Kas tõesti see kõik on alles algus?
Kas peatada annab sõjatuuli?
On küsimusi palju ning mõtteid kahtlevaid,
maailm hüüab valjult, et kõik see lõppeks vaid,
lootes kuulda viimaks mõistuse ja rahu häält,
sest kaua võib veel viia rahvast surma piiri pealt?
Kaua vaadatakse pealt, kuidas üks on tapmas teist
käsust hoolimatu poolt, lootuses, et veel üks võit
on väärt nii palju elusid, et ego kasvatada,
jättes nutma peresid, keda surm on lahutamas?
- Tarmo Selter -
2022
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...
Slava Ukraina
Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed
Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast
Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas
See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"
Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu
Miks sa sõdid vene .....
Koju tagasi
Me kunagi kokku ju saime.
Seal paigas, kus rohtune aas.
Kohas, kus metsad täis vaime.
Ning talvel on lumigi maas.
Kas kohtuda võiksime jälle?
Et näha, mis saanud on meist.
Võtta veel üles need jäljed
ja emmata teinegi teist.
Elu on viinud meid ära
ja rajad on rohtunud teel.
Ei silmades pole meil sära.
Ega ergas ei ole me meel.
Koju tagasi tulla ma tahan.
See on ka ju minugi maa.
Kuid ei aita ei valu, ei hala.
Sind iial ei tagasi saa.
Karda tripsutamist
Tripsutamine on kõle värk
kollased silmad on halb märk
ära ole luuser, ole kaine
olla joodik on nii ebamaine;
lugesid õieti, oled nii RÕVE
pead enda kallal tõve
alkohoolikuid põlgame
sinusuguseid ühiskonnast tõrjume;
sead teiste poole sammu
sest arvad, et rohkem rammu
aga saad mult molli
see enda süü, et mängisid lolli
Esimene medal
Eesti lipp püstitatakse
kaugele idamaale lumme
see kaunis päev mälestakse
täna, homme ja ülehomme!;
olla sangar sugu ei küsi
igaüks tuleb medalijahile
konkurents kaua ei püsi
ainult parimad saavad sihile;
neiu, alles 19
hinges suur lootus
trikke oskab üht - teist
maandudes õnnetus juhtus;
Kelly, küll oma ala noorim
nüüd vaesem ühe suusaga
aga oled kaunis ja parim
ja rikkam ühe medaliga
...Saan hakkama...
...Ma istun yksinda rodul - on varane hommikutund,joon kohvi-päev algamas uus aga mul pole enam und Mul motted on uues päevas ...kes teab mis koik veel ees ,kuid mälestused möödunud ajast...ei anna mul enam und...Mida koike kyll elus on olnud-sellest romaani kirjutada voiks.Ime läbi veel olen elus nii saatus vist määratud on...Ma arvasin ennast norgaks-vastupidi-ma hakkama saan...ykski mure pole enam kui kivi, mida mina kanda ei jaksa-tulen veest ja valust läbi...kui valikut muud ei ole.Elu olen nyt niipalju näinud,et voin teistelegi nou anda..ainult tulge kysima...Siiski parem .....
— ElisabethVares
Vares nokitab jäisel kõnniteel,
varbad laiali,
küüneotsad jääs kinni.
Nokitab liiva,mis teedele pandud,
minust ei tee väljagi.
Lähen teistpool teed ma,
kukun potsti maha.
Vares teistpool teed,
liivakivi noka vahel, ei ta ehmu.
Minust väljagi ei tee,-olen kohkund!
Upitan end siiski püsti
ja hakkan liikuma.
Ei meelest unu mul see vares,
kes liiva nokitas.
Maailm oleks palju parem
Maailm oleks palju parem,
kui poleks vaenu,me enda sees
Pole mõtet kanda endas seda,
mis mürgitab su südant
ja su meelt...
Valgusta siis juba täna
oma meelt ja olemist!
Kanna endas elusära,
Jaga seda teistelgi!
Küll siis näed,
kuis pimedusevarjud,
põgenevad sinu seest
Muuta kaunimaks maailma
saad vaid Sina !
Ja me kõik, üheskoos!