Sõnale teist leiti 728 luuletust
sügisene ilu
viimased päikesekiired hääbumas taamal
suudlemas hüvastijätuks taevasilmi
sügise pilk igatsusega rongijaamal
ära saatmas suviseid armastuse ilmi.
järvede vetel hõljumas müstiline udu
lahtuv soojus segunemas külma õhuga
oravake armsalt pähklike pihus tudub
nähes und suvisest saagist täiskõhuga.
peale homset maailm teistpidi käib
olenemata kellast mille ajaarvamine sama
päev liblik lühike - öö lõpmatu näib
virmalised maalivad taeva vikerkaarest ilusama.
külmetanud maa soojendamiseks laotand lehti
hapralt hurmav tundub nii kodumaa loodus
veel enne .....
elus järele anda
vahest tuleb järele anda
unustada mõtetest kasum
elus edasi on head kanda
ootamata tegude eest tasu.
ootad sinagi ju teistelt abi
rasketesse hetkedesse sattudes
ei päästa rahatähtde krabin
probleemide alla üksi mattudes.
armastuse hindamatut hinda
ei ületa siin maailmas miski
helluse tunne tekib rinda
kui abivalmidusega võtad riski
kaitstes inimeste elu aluspinda.
ära siis enam keera kõrvale
kurvast näost kel mure rusub
pigem ulata käsi hingele õrnale
temagi siis paremat homset usub.
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
kui raske
kui raske on probleemide
raskus inimhinge õlgadel
või hoopiski kottidena
kogunenud silmade alla.
mustad silmaalused
sama tumedad kui
närvilised närvid
mis hinge närind.
kõik on korras
hetkeline vale
teiste jaoks -
ometi enesele haiget
see ju tegelt teeb...
kui rasked on probleemid
kui keerulised on mured -
neid me ei mõista sest
tunneme vaid teistes
tühjuse tunde raskust.
isadepäev
meil ei ole mälestusi palju
meeles vaid sinu pikk habe
kunagi ei teinud eriti nalju
käsi oli sul raske ja rabe.
möödusid nii päevad - ööd
me peres alati samamoodi
isa kodust eemal tegi tööd
koju tulles mindi poodi.
silmades peidus alkoholi läige
tuba katab nutva ema sigareti ving
lastele toimuv on liialt räige
maha vaikitud vägivalla suletud ring.
värisevalt ulatab pere pisem kaardi
mille peale kirjutatud on isadepäev
pisarad on tähed laiali siis määrind
katkised lapsed - katkised hinged
iseennast läbi nende nõnda nii näed.
ilusat isadepäeva m .....
tähtede tolm
Pühin eluteelt kokku tähtede tolmu
peidan ta teiste eest purki
et tuul enam üles keerutada seda
ei saaks ning silmadesse puistada.
Liiga kaua olen olnud
võõramaises galaktikas
oskamata siinset keelt.
Aeg on käivitada rakett
ees ootamas planeet Maa
läbi saanud puhkusepakett
reaalsust puudutavad jalad taas.
Aga tähtede tolmu raputan
tubadesse ja taevasse
et enam poleks pimedaid öid
Sul.Mul. Ja meil. Valgustaks
see läbivaid raskeid teid -
üksikutele hingedele kes
alatihti ekslemas neis.
sametine vaip
Valge kohev sametine vaip
on matnud enda alla
lapsepõlve tänavad
ja tuttavate majad.
Park roostetatud kiikudega
mida täitis laste kisa
jäänud vaid nukralt vait
saabunud uued ajad -
teistsugusem generatsioon.
Kõik olnuks nagu ammu
mil põske näpistav külm
polnud takistuseks
olla õues pimedani.
Vanade tuttavate korterid
neid täidab vaid igatsuse tühjus
nostalgiliste meenutuste lõhn
sisemues mängib mustvalge film -
parimatest kaadritest montaaž.
Väikestest saanud suured sammud
peatudes bussipeatuses kus
üheotsa pilet viis mind siit
peale kella .....
las südamed kõnelevad
las meie südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis lummav valgus
tavalises armastuse muinasloos
tunnete päikselises soojuses.
pilgud kohtusid teadmata
et vajame vaid üksteist
ennast korda seadmata
leidis elu parima meist.
kududes ühiseks kaks eraldi
olevat hinge mälestustelõngal
siis me järele salaja tuldi
kinkides suhu kõnelemiseks sõnad.
las me südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis meie elude algus
kõrgema poolt suunatud valgus
et leiaksime ülesse muinasloo
mis on loodud armastuse soojuses.
kõiketeadja
ära tule arvustama minu tegemisi
kui ei ole tundnud raskuse kaalupomme
mis igapäevaselt mu keha koormavad
keegi pole samasugune ju meist homme.
ma ei kavatsegi laotada ennast ribadeks
oma olemasolu et oleks see kõigile nägemiseks
lihtsam on ju lugeda teiste eksimusi vigadeks
selle asemele et oma asjadele sa läheneks.
ära tule võtma sõna minu suhtlemistel
kui ei ole kõnetanud isiklikult sa mind
ning pole olnud osav mõtete lugemistel
et ei ole kutsunud ma oma ellu sind.
ma ei kavatsegi enam alla vanduda neil
tühistel tülidel ja valedel arusaamadel
pole midagi ü .....
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
Midagi ses piigas....
Ses varahommikuses sumes
ma siiski tajun midagi ses piigas
Miski sinu juures on teisiti, kuid mis
Kas lubad, vaatan sinu silmist
Sinna sügavale peidetud on vastus
miks oled nii küündimatult kaugel meist
Kes inimestena ei oma vastutust
Kas tohin heita pilgu sinu hinge
Hinge, mis ometi on nii eksimatult kaunis
Seal kübetki ei ole seda kuratlikku himu
mis iga teise inimese hinge puurib
ja käsib teha kaunis kurje tegusid
Kaks naist
Yang-zi reisis Songi kuningriigis ja peatus ööbimiseks teeäärses trahteris. Trahteripidajal oli kaks naist: üks kaunis, teine inetu. Inetuga käitus ta austusväärselt, aga ilusaga oli jäme. Kui Yang-zi küsis sellise käitumise põhjust, siis vastas peremehe alaealine poeg: "Kaunitar mõtleb endast, et on iludus, aga meie ei tea milles peitub tema ilu. Inetu naine mõtleb, et ta on inetu, aga meie ei tea millest on tema inetus."
"Pidage seda meeles, õpilased," ütles Yang-zi." Kui te elate targalt, kuid ei pea ennast tarkadeks, peetakse teist kõikjal lugu.& .....
Mis kasu kaudu on ühendatud, jätavad üksteist maha, kui ähvardavad kitsikus, ebaõnnestumine, õnnetus kannatus ja kahju. Iseasi on üksteisele omaseks saada, iseasi üksteist maha jätta. Õilis on teistele maidsetu nagu vesi; tavaline on teistele magus nagu veinivirre.Aga õilsa maidsetus viib armastusele; tavalise magusus viib tüdimusele. Nood kes ilma põhjuseta ühinevad, eralduvad ka taas ilma põhjuseta.
— Maarjo KTõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....
Mürgine veri
Tõi mind siia malbus, kõigel millel lõpp algus,
samas sammus, kaugele polnud need jalad mind kandnud,
omasgugusega paarund, igavesti kohapeal tammund,
teesklemaks jaksu, kuid kõik on muutusteta,
meel mis ennast laseb petta, ehk ma näen midagi muud,
ja teistest seda sama eeldan, kuid mu pea ei keera,
iga mõte on tähtsusetu, kuulan kuidas nad tulevad lähevad..
peaasi, et nad on kähku teinud, mina ja mu veidrus,
juu olen ma teisest kangast tehtud, millele pole kohta,
mis oli alguses vale, seda ka lõpus ei suuda miski kinni hoida,
pole mina mida toita, tõde on silmas, kuid ii .....
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Põrandale valgunud tint [1]
Kontseptsioon on olla loov, igavlem loom, et teada saada, mida toob noot,
mida tabada, mitte jääda magama, anda talle palava, mööda rada mida rabada,
kui elu ei halasta, tagasi enese tagalas, enest positsioonilt tagandand,
nõnda akent suutes avada, kadunud kõik paganad, välja valamas, tõelist tagamaad,
arvavad nad kuid saanud ajud neil haavata, ei lõppe ükski segadus draamata,
plahvatab kaan pealt, kes teab, kuidas sõnu seab see aristrokraat seal peas,
nõnda rihmast ennast seaks, tõmmanud kuid peaks, hoogu maha võtma,
enam teistele kasu teenima ei tõtta, kui ülbad saad v .....
Liiga hilja
Mis juhtus? Sa küsid siis minult.
Ma sulle midagi vastata võin.
Tahtsin armastust ainult ma sinult,
aga tahta ju paljugi võib.
Nõnda raske on täna mul olla,
sest lahku on läinud me teed.
Nii raske, et nutt tahab tulla.
Ma mõtlen ju sinule veel.
Kas mina siis olengi süüdi,
et tahtsid sa kedagi teist.
Jah tõesti, ma ladusin müüri.
Aga hoolisid vähem sa meist.
Vigu sai paljugi tehtud,
nii minu, kui sinugi poolt.
Kuid kumbki ei pannud meist plehku.
Ega vajanud, võõrast hoolt.
Kõik mis tundus nii tühine enne,
ei tundu nii tühine nüüd.
Me ju tundsime pal .....
Ma kord arvasin
Kes oled? Sa küsid, ma vastan.
See selgunud pole mul veel.
Oma mõtteid ma minna võin lasta.
Endast rääkida võin õhtu eel.
Ma kord ootasin siniseid silmi.
Ma kord vaatasin kauneimaid neist.
Ma kord enda ees nägin vaid pilvi.
Ma kord ootasin kedagi teist.
Kuid mu aastad on näidanud mulle.
Et nii lihtne ei olegi see.
Ainult ilust, mis kuulub vaid sulle.
On miski ju tähtsamgi veel.
See on tunne, mis pesitseb hinges.
See on vaikus, mis liigutab maad.
See on kõik, mida eales võid tunda.
See on see, mida otsivad nad.