Sõnale teist leiti 728 luuletust
Viha
Kurat te elate siin?
kes teid siia tahtis?
Miks mina pean teie pärast hirmu tundma?
kas tead, kui valus mul oli sinu pärast kukkuda,
kuid sina ei teinud sellest välja,
ning kõndisid tähtsalt edasi.
Ma ei julge vist varsti teie pärast õhtul õue minna,
sest alati jälitab mind keegi,
ning te vahite alati mind aknast.
Te teete mulle siivutuid ettepanekuid,
ning kutsute mind õue,
kuid mina ei tule,
sest teiega võib olla ohtlik,
ning ma ei taha veel enda elu küünalt lõpetada.
miks ma pean teie pärast kartma enda elu pärast?
Miks sa naeratad mulle, kuigi mina sind ei .....
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
Maailm
Maailm nii eriline paik
Kahepalgeline ja kalk
Kes räägib näkku, kes klatšib taga
Olgu ta õnnelik
Tema teeb liiga endale
Oma mainele ja maailmale
Võta kätte, tule ütle näkku
Ära loobi pori teiste suunas
Midagi see ei muuda
Ela enda elu
Nii hästi või halvasti kui oskad
Muidugi, lihtsam on ju teiste eest kosta
Ilma, et vaataksid enda ette
Teeksid endale teene
Kui hoiaksid eemale teistest
Hoiaksid endale arvamuse halva
Ja maailmast saakski parem paik
Kõik polekski nii külm ja kalk
Suurim kink...
Elu suurim kink on sellel inimesele,
keda sa armastad,
temas lahti laskmine.
Sest inimesed piinavad üksteist tunnetes,
Eksides armastuse mängudes
pinnapealsete emotsioonide rägastikku…
Tundmata oma tõelisi tundeid
oskamata neid lihtsuses väljendada!
Ell Jott 2016
Koolis
Koolis...
Tihti mõtlen ma ennast koeraks,
kes jookseb tihedais tihnikuis,
haugub suu vahus siili peale ja hammustab vöödilisi kasse.
Siis tahan olla kaelkirjak.
Kõndida pea pilvedes, vaadata teiste peale ülevalt alla,
NING SÜLITADA.
Lennata kõrgel taevalaotsil, rasvase lohemaona
Röövida Vassilisasid, elada seitsme maa ja mere taga
SUUDELDA LUMIVALGEKEST.
Tunnikell!
Õpetaja võtab minu tühja lehe,
vaatab mulle kaasatundvalt otsa ja ütleb
Saa ükskord meheks!
Mina aga ei märka teda, sest olen väike nõiutud roheline konn,
kes ootab tiigipõhjas oma päästjat.
.....
Tegus pere
Võtan ühe väikse sõna,
panen teise juurde -
naljaks lükkan mõlemad
mõttejuppi suurde:
kes küll arvas, et see pull
kestab nõnda kaua...
Muudki teha oleks mul!
Mees just kattis laua.
Pidulikult küpsetab
tütar pardipraadi,
piima kannust lüpsetab,
lisab šokolaadi.
Väike tibu laua all
legopäid loeb kokku -
tal on seltsis põrandal
tuhattosin nukku.
Poja õpib iPadiga
varsti seitset keelt,
sõpruskonda tervitab -
kõik on sama meelt.
Kuts on ka veel kusagil
pimedusse pugend -
tahab juba magama...
Pole kella lugend!
Telekas ei mängi meil -
ei olegi .....
Ei taha uskuda
Nagu elus
nii ilmselt
ka surmas
oleme tühised
Pole oluline
kui pikk me
elutee on
või kui
lühike.
Ei monumente
ei mälestusi
ega pikka
järelkarjet
Kuidas saakski
olla
kui terve elu
vaid
kummardame
teiste varje?
Mõni ei taha
oma rada
Mõni ei oska
püüda
Mõni kardab
ja ehk
sosistab
selle asemel
et hüüda
Hüüda
et oleme
vabad
vabad diktatsioonist
vabad rõhumisest
Vabad olla need
kelleks meid loodi
Sest ma
ei taha uskuda
et halliks massiks
meid loodi.
Meil on ju
ka erandeid.
Hea toogi.
SEE ongi ELU - Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et olen igas olukorras
õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea –
sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove,
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis,
isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt .....
Õnn...
Koristades oma tuba,
Laulan ja tantsin oma moodi.
Kohustused pole koormaks,
See on teinud ainult hoolivaks.
Laulan ja tantsin
Koristades oma tuba
Siin ei vaja ma mingit luba
Olen omades loomingu mõtetes,
Elan omas mullis
Nii tuju pole kunagi mul nullis.
Kõik on korras
Kõik on hästi
Ülejäänud maailm
Ei omagi hetkel tähtsust
Süda on õnnelik
Süda mu sees tantsib
Ei vaja ma muud kui
Enese positiivsuse tähtsust.
Sest tean et olen
Iseenndale ma tähtis...
Siin kokku lugema ei hakka ma tähti,
Elan olevikus
Olles maha jätnud mineviku
Ja tulevikku ma e .....
Õnn... väike soovitus... eluks...
Õppides armastama ennast,
Alles siis oskad armastada
Oma ümbrust.
Armastades ennast,
Märkad paremini ennast
Ja armastades teisi
Märkad paremini teisi.
Unusta negatiivsus
Loo enda südamesse usk
Võta omaks positiivsus
Ja iialgi sind ei rõhu tusk.
Andesta kõik mis oli valus ja halb
Jäta maha minevik ja kõik mis oli halb.
Kuid jäta meelde kõik õppetükkid
Mida su elu sulle õpetama tükkis.
Ja nüüd mil sa oled õppind,
Siis ainult olles aus ise enda vastu
Saad sa olla aus teiste vastu
Õpi ära tundma kogu positiivsus
Ära lase mõjutada negatiivsuse .....
Sul on vaja teisi
Sul võib elu olla värviline,
tohutult lilleline,
igatmoodi imeline,
kuid ainult sinu nimeline.
Sest teistest sa enam ei hooli,
sul pole lapsi, keda saata kooli,
poega, keda panna autorooli.
Sest sa oled omamoodi.
Sul on ainult enda voodi,
Kuhu sa iga öö poed
ning enda mõtted üle loed.
Sa tahtsid omale paremat elu,
kuid unustasid teiste olu,
teiste inimeste valu.
Sind huvitab ainult enda tulu
ja kui tõesti ongi nii,
siis palun ennast maha suru,
sest sa ei saa elada üksi lõpuni.
***
On elu selles raamatus, mis lebab sinu laua viimases sahtlis
On elu selles toas, kus sa Talle küünlavalges tantsid
Kui Ta iha su vastu on homseks ka kadunud
Sulle jääb igaveseks tema armastav pilk
On elu selles raamatus, mis lebab I k k a sinu laua viimases sahtlis
On elu selles toas, kus su kortsunud käed avavad albumi täis pilte teist kahest
Kui ta iha su vastu on ununenud ja sa muutunud üheks teraks tema liivas
Sulle jääb igaveseks tema nurjatu kink
Ah sina...
Kui ma arvasin, et kõik on läbi
Leidsid sina mu üles
Tõmbasid oma kätega läbi mu juuste
Sina – nii noor ja nii õrn
Õrnem kui mina, keda arvasid end armastavat
Ma keelasin sul hoida end, sest teadsin, et on valus
Sina ainult hoidsid edasi, mu piha ümber hoidis su käsi
Nüüd ma loodan ainult, et mind sa imetlemast veel ei väsi
Sest varsti sa näed, et ma olengi see ja mitte midagi teist
Ja sel kohal kui aru saad – ma olen kõigest see, ma tean, sa väsid.
Teised on tähtsamad
Ma tean et sa nutad,
kuigi sa naerad
Kõike sa elust võtad,
kuid sellega ennast vaevad.
Muredega auku kaevad
Sa tahad ju ainult head
võtad endale teiste vead
sest teised on tähtsamad kui sina
sa ei oska öelda enam "mina"
Sa üritad ja tahad kuid näed
et teiste usk murrab su väed
HIRM MAAILMA EES
MAAILMAS HEADUS ON KEERATUD LUKKU
LAHTI PÄÄSTETUD VIHA JA RAEV
LAPSE SILMADKI PÕLGLIKULT VAATAVAD NUKKU
TÜHINE TUNDUB TAL HOOLITSUS, VAEV
RAHVASTE RAEVU EI SUUDA MA PIIRATA
PÜÜAN LASTELE HEADUST VAID ANDA
KA RÕÕMU JA TEADMISI JAGADES HIILATA
VÕTAN MURED NEILT ENESE KANDA
SUUREKS SAADES EHK MÕNIGI HAKKAB
HEADUST, HOOLIVUST TEISTELE JAGAMA
KUI PISUTKI KURJUSEST MAAILMAS LAKKAB
VÕIB LAPS MINNA HIRMUTA MAGAMA
Pearu ja me Andres
Just eile internetis jutuks oma naistega
Me võtsime taas teid ja siis neid teisi
Kesk sügist mõjute ehk veidi liiga maistena
No kes ei ihkaks siis üht väikest reisi?
Las olla meil me Pierre’id ja meid lõbustagu Klaus,
Kuid nendega ei ühine me vandes
Teist eemal olles alles julgen olla päris aus:
Nii hea, meil on me Pearu ja me Andres!
Löö sirgu selg ja mantlihõlm, me eesti meeste sugu
Ja masust hoolimata kesta ikka edasi.
Sa võta teatavaks: me tegelt peame sinust lugu,
Ei ole üldse nõnda hull see asi.
Romantikast ei vähimatki taipa meie Mats
.....
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....