Sõnale tema leiti 1339 luuletust
Mina olen tema
On valikuid rohkelt me ees.
Kõike järgida tundub ju palju.
Kuid vaid tõde teab ainuke see.
Kellel meel on kindlam kui kalju.
Iga nägu on kellegi moodi.
Iga tegu on kellegi oma.
Kõiki kokku meid siia ju toodi.
Sina temale oledki tema.
Tema tahab ju samasid asju.
Tema mõtleb ju samagi moodi.
Kuidas aru ei suuda sa saada.
Et meid kõiki nii sarnaseks loodi.
Lükka eemale hirmud ja valu.
Anna andeks ta vihased teod.
Kuigi andeks ei sinult ta palu.
Ega mõista ta mida sa tead.
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Tema...
Sulalume plärtsudes
ta astub vaikselt, tasa,
sest et märjaks saada veel
tema ju ei taha,
püüab olla puhas kõigest -
porist, vihmast, lumest teel,
ei ta taha jääda haigeks,
lihtsalt olla elus veel,
korraks tõstab pead ja vaatab,
teisedki nii rändavad,
vastutulijagi ootab,
et Sa talle naeratad...
- Tarmo Selter -
Kõik Tema Turjal
Ma ei saa kunagi piisavalt vanaks, et osta pakk sigarette,
Kui kuulutan, et olen vaba- ju mulle meeldib kujutada ette,
Koht mu peas mis peaks olema kõva on nüüdseks pehme,
häguseks muutunud kõik mis enne oli selge,
Kuid ühes asjas olen ma endiselt kindel,
ei pääse mu inimkond sellel verisel rindel,
peletades vagla kärbseid kesisel viipel,
Tragöödia mida mööda saab selgeks,
kuidas masinavärk töötab,
mul sees pöörab, nõrgaks jäänud süda,
sellise inimkonna heaks kutsu teda enam miskit lööma,
Kaotas oma puhtuse, saavutas kaidsena tuimuse,
kui kukkus mu ees, .....
Tema
Kui Su mõtteid hõivab vaid
üks arm. Kui kogu päeva
särama lööb Ta naer ja Ta
lõhn Su meeltes tungleb.
Kui armsama õnn on päikseks
Sinu päevas ja kurbus Sind
põlvini viib. Kui kõhklemata
Talle tundmatusse järgneksid
ja kuuli rindu püüaksid.
Kui Temaga koos on maailm
nii hea ja Ta käte vahel kurjus
kõik kaob. Kui tunned end
seitsmendas taevas ja miski
Sind alla ei too,
siis haara armsama käest,
vaata tal silma ning lausu:
"Olen sinusse täiesti,
meeletult,
.....
Ainult tema
Kõik järgnevad read,südamest,
ilma sinuta olek,kui tühi kest.
Sinuga koos olla,nii hea,
püsib mõte ja selge pea.
Hetked sinuga koos,
oled kõige ilusam lill,roos.
Su hellitused,puudutused,
kõige magusamad suudlused.
Armastus,see võiks kesta igavesti,
sina,mina kahekesti.
Mingi imelik tunne,lämmatab mind,
ja sain aru,ma armastan sind!
Marko Vaima
Ema
Ema, oh emake Sa,
Sa oled ja kõike tead,
Sinult õppides oleme ise
sama tublid ja imelised.
Ema, oh emake Sa,
Sinu raskuseid kõiki ei tea,
kuid õpime koos läbi elu,
meie raskuste, rõõmude, valu.
Ema, oh emake hea,
kui elus kord vanemaks saad,
tea, siis hoian Sind mina
nagu alati hoidsid mind Sina.
- Tarmo Selter -
2024
Tärkaval aal´
Pajutududest looduse padi
on liblikal puhkuseks hea,
kui looduses lehti on nadilt,
seal pehmelt ta puhata saab.
On kollane liblikas nähtud,
värvikirevam tiirutab veel,
tõenäoliselt polegi ohtu,
et vihmane suvi on teel.
On tärkava looduse ilu
kõrgel taevas ja mullasel maal,
on kevadet südames minul
ja Sinul sel´ tärkaval aal´.
- Tarmo Selter -
2024
Kevade
Lumi vaikselt talla all
on leidmas oma kohta
sulavetes kraavis küll
nagu oli loota.
Kevade on leidnud tee
tagasi me juurde,
luues korraks sügise
enne veel ka suve.
Kraadid tõusmas suure hooga
ülespoole plussi,
juba homme hakkab looma,
näha saab ka ussi..
Mina istun, ootan päikest,
linnulaulu kaja,
hoides iga hetke väikest
sellel kaunil ajal.
- Tarmo Selter -
2024
Talvetrall
Oh kui tüütu oli tõusta,
vihma kallas ladinal,
kraade plussi oli jõudmas
väga tubli viiekas,
kuid va´ ilm, Sa salakaval,
nulli viisid ilma just,
tehes nägu, mis ma ajan,
teeseldes ka üllatust.
Miinuseid siis tasa-tasa
lükkad muudkui alla,
jäisel teel siis sala-sala
libedustki annad,
luues tunde nagu oleks
käes meil ikka talv,
kevad varsti jälle tuleb,
lõpeb talvetrall.
- Tarmo Selter -
2024
Pilveke ja Päikene
Taevalaotuses on näha
Pilve Päikesega koos,
vahel Pilv see nutta tahab,
taas siis päikene on hoos.
Pilveke see vahel nutab
rõõmust üle Päikese,
oma piisad maha jätab
toitvad, rõõmuläikesed.
Päikesel on omad tujud,
vahel veidi kuumemad,
taevalaotuses kõik sujub,
päevad saavad kaunimad.
Eal ei tohi tülli minna
Pilveke ja Päikene,
kuumust tuleb juurde liiga,
müristamas äikene.
Päikene see läheb ära,
öises ilus tuleb Kuu,
Pilvekese varjus särab,
jahedust loob öine tuul.
Siiski Päikene see ärkab,
taevas särama see lööb,
Pilvekene teda mä .....
Munad
Ühel munad kollasemad,
teisel punased,
kolmandal on rohelised,
on ka sinised.
Igas värvis peitub võlu,
hool ja armastus,
kaasnemas veel naer ja mõnu,
vahva tunnetus,
kuni kätte jõudmas aeg
on mune koksida,
tasutud saab kogu vaev
rõõmu, naeruga.
- Tarmo Selter -
2024
Lepatriinu
Lepatriinudel kirevad kuued,
nööbidki mustad on ees,
ei eales neid tulemas kuule,
nad peidus on põõsaste sees.
Mitu täppi Sa loed tema kuuelt,
seda liiki ta jäädavalt on,
tema, kes sündinud suvel,
kevade meilegi toob.
Lepatriinul on lühike elu,
kuid keegi teda ära ei söö,
kuue värvuses peitumas ilu
on silmale värvides rõõm.
On punast ja kollast, oranži,
neil kõigil on ühine joon,
musti täppe me looduse kantsis
pelgamas lind kui ka loom.
Lepatriinusid õrnalt Sa hoia,
nad Sinule halba ei tee,
ta puhkab, siis edasi lendab,
üle taevaste laotuste, .....