Sõnale tere leiti 160 luuletust
Tere,tere,tere
Tered tulid kokku teretama,
tere,tere,tere,
kuni harmooniaks paisus,
tere,tere,tere!
Tered lendasid kui tuuled,
ilmakaarde laiali,
hüüdes tere,tere,tere,lõpmatuseni.
Tere kõlad erinevad-,
täna,homme, ülehommegi,
keegi meist ei saa ka öelda,
et ta tere ei tunnegi.
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Tere, Lembit
Tere, Lembit! Sa üllatad endiselt mind tõsiselt. Olen kõiki Su luuletusi lugenud. Mõnda isegi mitu korda. Ilmselt oled seda teinud minugi luuletustega. Aeg oleks vist juba kokku saada. Meil on mille üle arutleda.
Su viimane luuletus vabadusest ja surmast jahmatas oma kosmilise valu piiridega. Selleni tavainimene üldiselt ei jõua. Selleks peab olema tuttav universumi evolutsiooniga. Teadma üht-teist galaktikate hiigel-vesinikepilvede, tähtede sünni ja surma kohta. Teadma hõõguva maa tekkimisest, selle jahtumisest.. Et jõuda õunauude õitsemiseni praegu välja.
ühtäkki mõ .....
Tere, tere! Naised kallid!
Tere, tere! Naised kallid!
Tere Naistepäev!
Lillesülemid on valmis!
Rõõmu täis on päev!
Täna iga päiksekiir
leiab südamesse tee!
Täna iga pisargi
hinges rõõmu teeb!
Kurb oleks naisteta maailm!
Taevas nutaks iga pilv!
Meestel puuduks õnnesära,
kui poleks naisi,
keda õnnitleda, kallistada,hellitada!
Olgem tervitatud naised!
Las täna šampus vohada!
Las naiste hääled kõlada!
Eesti Eesti elagu
Käisin kaupluses
aga ei kaubelnud
pakane võttis
tee peal näpuotsast kinni
ütles
"Tere tulemast Eestisse
siin on nii põnev"
Õhkasin hõõgveiniklaasi
mis mu veresoontele
soojust ei keelanud
õhkasin
" Tõepoolest
Ilus oled ilus oled
ilus oled isamaa"
Muretu
Muretuid päevi olemas pole
mitte ühtegi pole
kui ainult siis hetked
väikesed
Kui saaks olla üks päev
ühes kohas
kellegagi
ilma et mõtleks
ilma et peaks
ilma et vajaks
Kas see oleks muretu
sest tead
et hetked kuluvad
meeletus tempos
nagu liivakellaliiv
Saaks nii et elaks
igas uues hetkes uue elu
igas hetkes
"Tere ma sündisin"
elada kasvada küpseda surra
"Head aega ma lähen
järgmisse hetke
kohtume seal"
Oleks vaid see viimane hetk
kui muretseks
kahetseks
ehk isegi nutaks
mõtleks ja tunneks
oleks kurb
teaks
et järgmist hetke ei tule
Aga päev .....
Iga kord kui mööda lähed
pööran pilgu maha.
Tean, et Sinu kohal säravad vaid tähed.
Kergelt kannad välja sametise kleidi.
Oled jätnud paljaks
ainult põlved veidi.
Ja kui ongi kõrgel päike
tähele ehk paned
positiivset laengut lahendamas äike.
Vaimusilmas näen kuis supled lillemeres.
Tundeid palju sees on
minu lihtsas “teres”.
Esimene koolipäev
Tere tere õpetaja
tere minu koolimaja
teadmiste ja saladuste
avastuste hoole kodu
täna läbi sinu uste
tuleb õpilaste rodu
Pisut on ehk hirmus jah
suurte õpilaste kisa
küllap varsti harjun kah
olgu pole ema isa
Kunagi on õpitud
pea on laetud vaimu väega
läbi loetud õpikud
mis ma väriseva käega
täna saan ja koju kannan
Lilled õpetajal annan
Loodan vaid et õpetajal
jätkub kannatust ja tarmu
vahel eksind alustajal
andestada mõista armu
lohutada kui on vaja
näitab kätte õige raja
aitab läbi kooliaja
esimene õpetaja
Ema
Ema, miks mu karjeid sa ei kuule,
või kuulda sa ei taha?
Miks lased tänusõnad tuulde,
mind jätad seljataha?
Nii külmalt ütled ''Tere''
ja külmemalt ''Head aega''.
Kas me polegi siis pere,
või mina raiskan aega?
Ma palju pole palunud,
vaid hellust, mõistmist, hoolt.
Ka armu olen anunud,
sa vaid näitad kurja poolt.
Kas üldse korda lähevad,
sul minu tunded, soovid?
Või väärin tõesti vähem ma,
et kuulda sõna ''hoolin''?
Ma suureks olen saanud
ilma ema õlata,
kodust kaugeks olen jäänud,
üksi hakkand' elama.
Südames ma loodan veel,
et mõistad .....
Parim osa meist
Parim osa meist
on meie lastes –
nende kerges
rõõmsas
hoogsas jala-astes,
nende kirkais
helgeis
puhtais särasilmis
töise argipäeva tõsielufilmis.
Parim osa meist
on meie kätes –
meie kallistustes
teretades,
jättes…
On me pihkudes,
mis silitavad pead,
loovad elu armastamisväärset,
head.
Parim osa meist
on meie sees –
olgu minevik me taga,
tulev ees…
See särab teemantina uhkelt meie rinnas
selles südames,
mis kõige kauni pinnas!
/Mari*Uri/
Kevade saabumine
Kevad tuli rongiga
jõudis Türi jaama.
Tuli suurtest pidustustest
rõõmsalt osa saama.
Jaamaülem vastu tõttas
terekäsi pikka
kevad talle kaela hüppas
hüüdes Türi ikka!
Kuuri alt siis toodi velo
pingutati ketti
kevad suuna linna võttis
haaras Türi letti.
Mis kohti kevad külastas
on nüüd küll sinu öelda.
Aitäh, kes viitsis lugeda
veel parem kaasa mõelda!