Sõnale tere leiti 163 luuletust
uude päeva
mind äratama tuled
näib et on võimalik õnn
endiselt palavad
me huuled pilk
sama puhas õrn
ehmusin kui aastate
tagant Su suu ja veri
mind uuesti
aralt puudutasid
Su sõrmede janu
mus muutus õnnevaluks
*
päev endiselt hall
lumevalge kui Sind
seal poleks mu arm
jääksin sellest haigeks
saada ei tahakski
päris kaineks
tere hommikust
valgus tere päev
mis taeva all
laiali mu soontesse
valgub võtad kinni mille
käest nagu oleks ees
alles sinav kaugus
kõige algus
Nokkida
Kuratlik kolmnurk on ka inimese kehal
tervisega rikkumine nõuab kõrgest hinnast
soolikas, ajus, veres, lihasel ja nahal
eelkõige juttu sinu ninast;
ja, kui seda nokkida
siis see tuumapomm pisikutele
isegi halvem kui oma nokut näppida
või näpud auku toppida tüdrukutele;
teravad ja lõikamata küüned
kui need verele augus ajavad
ründavad mikroobid ikka mõned
kui omal konnusi kaevad;
jama lugu, juba paar tükki täna söönud
nuuskamisest jäi väheks, lima keelel
seda väga palju lapsena teinud
vana rutiin ikka on meelel;
öeldi, et tekib peas verejooks
alzhei .....
kui...
kui mul ei olnud iseedaga hea suhe,
olid esimene, kes sellest teada sai
ja palusin pääseteid vabanemiseks
sellest, mida tundsid
lendasid kiiremini kui Aladdin oma vaibal
tulles, olles, kadudes...
siiani mäletan oma ebaperfektsionistlikke kulme
sa tahtsid näidata mulle kogu oma kodukanti
mitte, et kiire oleks kuskile või et keegi meid ootaks
et oleks see üks ühele aeg,
mida teiste keskel tihti ei olnud
või oli see limiteeritud
mäletan su ema pilku kui seisin uksel
ei ühtegi sõna
tema soe vastuvõttev naeratus
võimalik, et ühe hetkega olin ma vastu võetud,
t .....
mu hullud sõbrad
aastaid elanuksin
justkui teistsuguses ilmas
kus luule viinana
mida sai joodud mitte vähe
hakkas pähe neid siiski oli
suus riime maitsvaid
hulle sõpru neist siiani
hoovab päeva puhtust ja õrnust
me teame seob meid surmani kokku
sõnaga sõrmus nimetissõrmes
*
ka siis kui ilm on
hall ja raagus
ainsana vares
kase otsas vaaksub
vaikuse lõhub
silm taevast otsib
vihmalombist päikselaiku
männi tüvelt
tere hommikusse jõudnud
valgus verre tulvav malbus
elamise nälg ja iha
jah ka silma tulev pisar
12. 11. 2022
Ootan tundi
Ootan lund
iga päev
terve tund
Päevast ühe tunni
võtan ma
valget lund oodata
Tunni järel
tund läeb ruttu
ootus lähemale saab
Kuuri all on vana saan
tundekeeli puudutab,
tuleb tund ja taas
libiseb vana saan
Kuigi päike on veel ere
ootan tundi,
mil võin öelda:
"Tere esimene lumi,
tere, tere"!
andis põlvedes
andis põlvedes järele valu
kui kirikul treppi puhtaks pesid
õhtus valitsema hakkas rahu
lapp kuivas pärast nööril
hing jõudnuks kui koju
tagasi viimaks võõrsilt
alles torn ja altar
ikooni ees põleb küünal
ema käsi mis süütand
sul midagi pole karta
süda las rõõmust uksel
tere nüüd kõigile hüüab
eesvanemadki silm
kauguses kinni püüab
05.10.2022
Õpetajale
Õpetaja oled ja õpetajaks jääd,
sest oled tark ja hell
iga
päev.
Kuigi kool mul ammu läbi Sa ikka meeles veel,
kasutan Su õpetusi,
tööl ja eluteel.
Kiitmast Sind ma iial ei väsi,
meeles mul Su terekäsi,
mille ulatasid mul,
kui kõlas esimene koolikell.
Tänud Sulle südamest,
kallis õpetaja hea ja hell!
Kollased roosid
Kollased roosid
alla kahe meetri mees
ettevaatlikult kohmetunud
minu esikus
Kas need roosid on värsked?
- Ma ei too ju Sulle roosasid begoonaid,
need on surnuaia lilled.
Tulin lepituseks.
solidaarsuse eesmärgiks
et liita kampa
luua koostööd
Roos on ainult vahend tutvustuseks,
jää murdmiseks
et häbeliku ilmega suudaksid kasvõi
neid roose jälgides
mõelda korrakski
kui väga Sind igatsen
Miks on Sul tervitusrepliik
kirjutatud sõrmedele, pihku
kas lohutuseks, et ka "tere" võib vahel
meelest minna
- Ära tule röstima mind
Kulgeme koos
Your signature, .....
Lõpp
Rebased jooksevad üksteise võidu
ajades taga teineteise valgeid sabatutte
õndsust ehk ütleksid
valgusest paistab alati vari
isegi kui oled rambivalguses
kõrges palavikus
või oksekauss silme ees
terendab silmapiir kuskil kaugel,
mis õpetab:
oota veel
see pole lõpp
iga lõpp on millegi uue algus
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Kirevad kirjud kirjaread.
Sulg sulega tähti tindised
kevad kirju lehed valged
Ta kirjutab meeli tasandab
visandab kaunistab emakeelt
see on armas varmad read
kohtaksin Sind luule ema
teretaksin kummardaksin imestaks
oled luuletaja sügist kaunistad
kohates Doris Kareva üllatuksin
pimedast nägijaks kurdiks kuuljaks
jätkugu tinti sule kergust
voolida kirjaridu Eesti idu.
vene värsid
Andrei Jevdokimotsevi värsse lugedes
lase oma luuletuste
särgikrael ülemine
nööp vabaks
need ei pea olema frakis
või liibuvas õhtukleidis
lihtsalt read ja riimid
hing mille üles leidis
kus meelel oleks avar
rõõm ei vaja peitmist
muud polegi tarvis kui
õena emmata sõnu
öelda neile rõõmsalt tere
nii et sees hakkaks endal hele
Tervitus kallile piigale!
Tere piiga kallikene,
Minu karvapallikene!
Sa oled lihtsalt nõnda kena,
Ei sinuta ma ela enam!
Mul süda rinnus aina keeb,
ei sinuta ma miskit tee!
Ma ainult sinust unistan,
Ja sulle aina sosistan!
Et mulle armas oled sa,
Ei sinuta ma olla saa.
Nüüd mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule.
Tervitus kallile piigale!2
Tervitus kallile piigale!2
Tere piiga kallikene,
Minu karvapallikene!
Sa oled lihtsalt nõnda kena,
Ei sinuta ma ela enam!
Mul süda rinnus aina keeb,
ei sinuta ma miskit tee!
Ma ainult sinust unistan,
Ja sulle aina sosistan!
Et mulle armas oled sa,
Ei sinuta ma olla saa.
Nüüd mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule.
Luuletus kaunile neiule.2
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huu .....
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....