Sõnale tibu leiti 54 luuletust
TIBU PÄÄSEMINE
TIBU TIBATILLUKENE
LIIGUTAB END MUNAKESES,
KUI ÜHTÄKKI MÄRKAB TA,
ET KOOR SEE HAKKAB VÄRVUMA.
TA EHMATADES TÕUSEB PÜSTI,
KOOR SEE LÄHEB KATKI PRAKSTI,
PALAVUS KÄIB ÜLE PEA,
EHK TA PÄÄSEB KEEMATA.
VÄRVIJA SEE ÕNNEKS MÄRKAB,
TIBU ÕNNESTUB TAL PÄÄSTA,
HEA, ET MUNA VETTE VEEL
EI OLNUD JÕUDNUD KEEVASSE.
NÜÜD SEE TIBU KASVAB LAUDAS,
KANAEMA TEDA VALVAB,
KUNI KASVAB SUUREKS TA
JA MUNE HAKKAB MUNEMA.
- TARMO SELTER -
2023
Tibu
Koore raksudes sala-sala
tuleb munast tibu,
hakates siis ahastama,
kas on kõikjal pidu?
Munad kõikjal igat värvi,
tema koored kollased,
ajades nii täitsa närvi
pisitibu kullase.
Koputades koore pihta,
mis nii õrn ja roosakas,
lõhkus muna nõnda lihtsalt,
välja koorus tibu ka,
munad andsid palju värvi,
keetmata veel need,
pandud olid lihtsalt korvi
olles pliidi poole teel...
Tibudel nüüd hakkas kiire,
ehk saab teisi päästa veel,
ületades oma piire,
munad purunesid teel
ühest korvi otsast teise,
kahest tibust kümme sai,
nii põgenedes järgi jäid veel
.....
JÄNKUPOISS
JÄNKUPOISS SEE HÜPELDES,
AIAS RINGI KARELDES,
LEIDIS AKNALT MUNAKORVI,
ARVATES, ET MUNAD TOODI
AINULT IKKA TEMALE,
KARVASELE, KENALE,
TUBLIMALE JÄNKULE,
TAGAAIA VÄLGULE...
JÄNKUEMA KURJALT TULI,
OTSIDES, MIS KADUND' OLI,
LEIDES POISI KORVI SEEST,
MILLE SEES NÜÜD ELU KEES,
SEST EI TEADNUD JÄNKUPOISS,
ET KUI JÄÄB TA MAGAMA,
MUNADEST SIIS TIBUD SAAB
SOOJAS VÄLJA HAUDUDA...
JÄNKUPOISIL KURI KARJAS,
NÜÜD EI SAA JU KOKSIDA,
ENAM POLE ÜLDSE NALJA,
EI SAA MUNE OTSIDA,
SIISKI LOHUTAMAS TEDA
PISITIBUD VÄIKESED,
KELLE EEST SAAB HOOLITSEDA
JÄNKUPOISS NII TUBLI .....
Jänku munapüha
Jänkupojal väike mure,
et ta kevadel ei mune –
nii saaks koori värvida,
lõbusasti koksida.
Läheb külla Tibule:
“Mune muna minule!”
Aga Tibu ka ei saa
munadega hakkama…
Hüppab Jänku hops ja hops,
kaasas korv ja munatops,
otsib üles Kanaema –
ootab Jänkut juba tema:
“Tule siia, tibuke,
mul on miskit sinule!
Kevadel on sünnipüha,
lapsi rõõmustame üha!”
“Ahaa,” tänab Jänkuke,
“Rõõmud – need on teistele!”
Ruttab lusti tagama,
metsa mune jagama!
/Mari*Uri/
palju õnne
vähestest sõnadest
nii palju juttu
mille mõtegi
uttu
kaob ruttu
kes pilgutaks silmi
nii et tibuke peos
näitaks end
et langevarjunöör avaneks
ja maanduks ometi see
lõputu lend
kiiremini kõrgemale kaugemale
head mehed on vait
nad ka kaevavad kraave või
lõhuvad puid
toidavad suid
soojade käte ja sooja südamega
kui otsid surfajat
lainelaudadel
suhete haudadel
pankade treppidel
kasiinode keppidel
jääb üle ainult
õnne sul soovida
võid ju proovida
Sanya
Ema töö
Rohkem aega pole mul
olla allpool nulli,
päästerõngaaukudes
hoida õhumulli...
Elupuu see tahab hoidmist,
päevalilled tuge,
tibud-tuvid hüva toitmist,
kahvlid paariks nuge…
Suured mured väikseks seadmist
läbi pika päeva,
väiksed soovid suureks teadmist…
Kuni tuttu lä'eva.
/Mari*Uri/
Vaikne aeg
Vaikselt äratad mind Sa,
hea on rahus ärgata.
Akna taga ilm on rahul,
linnulaulu hinge mahub.
Laual värvilised munad,
pajuoksad vaasides.
Armsad on kõik tibupojad,
ilu pajutibude silmades.
Vaikne hommik, kära pole,
rahu rohkem mõtetes.
Hea, kui jätkuks vaikset aega,
elus eneses.
Ilus vaikne hommik
Täna taas võin rahus tõusta,
unigi polnud hirmutav.
Akna taga ilm on vaga,
veidi vihma vaid tibutab.
Kõik toimetused, askeldused,
täna hästi laabuvad.
Mõttedki on jõuluretkel,
kaunid pühad saabuvad.
Kohvimasin vurab tasa,
ubade aroomi üles keerutab.
Hakkan mõttelõnga veeretama,
heietama nii, et küllalt saab, võtan päeva korraga.
Asju katsuda on lõbus
Asju katsuda on lõbus
kes ei nõustu, see ajukääbus
ei tähenda et käsi ühineb kõrgepingega
et jätta hüvasti vereringega;
või siis pista pea ahju
kui elu armas, tead et endast kahju
et käed valesse kohta lähevad
mil keha puudutada kõik tahavad;
väiksed näpud muudkui sügelevad
isegi kasvades, need ilma uurivad
küündida vaja üles ja alla
ikka uudishimu on valla;
meestel/naistel erinevad paugud
kui käsi üle käib, toimuvad ikka paugud
tillu - villu, ja auk karvakasukas
eriti pime koht on kõigil pärakas;
dušši all pole midagi häbeneda
koht kus pakt .....
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.
Кино - Электричка
Ma läksin eile liiga hilja magama ja tõusin täna vara
Ma läksin eile liiga hilja magama ja ma ei maganud peaaegu üldse
Võib-olla oleksin pidanud hommikul arsti juurde minema
Aga nüüd viib elektrirong mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Vestibüülis on külm ja samal ajal kuidagi soe
Vestibüülis on suitsune ja samal ajal kuidagi värske
Miks ma vaikin, miks ma ei karju? Ma vaikin
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei .....
Särasilmne kevad
Tõesti kevadel on tegu ja nägu
on võlu ja võim.
Metsaserval kukub kägu,
tuul puudeladvus lulli lööb.
Pajutibud ammulisui haigutavad,
puukoore alt putukad piiluvad,
lepadriinud mustatäpilised,
liblikaid tantsule paluvad.
Lilled aasal, metsasalus,
üles virguvad,
linnupojad oma pesas,
üles sirguvad.
Päike kõrgel taevavõlvil
kuumalt naeratab,
särasilmselt meid ta kõiki,
oma embusesse meelitab.
Sahtel
miks räägid sellest,
mis juhtus aastaid tagasi
kas oled libisemas ajalukku
või lõpp on tulemas
õnnistuste laineharjal
videviku tibusammudel
teel koju
ma elangi minevikus
ma elan seal, kus on mu varandus
ja päris olemus ja olme
paljud on enne kehast lahkumist
rääkinud sellest kui kergendusest
kui ohkest
kui miljonivõidust südamevaluuta mõttes
saad lõpuks kõik need igavikulised kaardid enda kätte
mida väga oled oma mängus oodanud
lõpp on alati kerge ja ehe
isegi kui kehale tundub see kogemus keerukas
aga sind oodatakse
sind tervitatakse
sind võetakse .....
Mu naine on nii lojaalne
Mu naine on nii lojaalne:
kui ta peol käib
on ta kaine nagu näib
ei hängi teiste meestega
vaid lähedane sõbrannadega;
mu naine on nii lojaalne:
kui ta koju tuleb
külmkapiuksed ära suleb
pärast träni sisse panemist
mil mul tööl tegemist;
mu naine on nii lojaalne:
ta õpetanud koristustrikke
parandas ära soojapuhuri rikke
lükkab ka lund vabal ajal
ega ela palju minu najal;
mu naine on nii lojaalne:
ei kavatse teha mind rahast lagedaks
on palju närvi ja suur jaks
isegi alkot juues on vaim üleval
igal sündmusel ja tähtpäeval;
mu naine on nii lojaalne:
.....
Viimased noodid
Tumm ajavaos tuhmund vestibüül
Torkavjäised linad hingeta voodil
Kajav vaikus kui üksik etüüd
Vana pehkinud klaveri viimased noodid
Pagenud kaosest viimnegi hing
Taas vaiki on jäänud armulossi saalid
Ajaga kaasas käind nukruse ving
Saadab iga viimast silma seinamaalil
Viimased noodid
Igas reas
Nii loodi
Et tulema peab
Selle aasta essa lumi
Eile lõpuks sadas lund
millest näinud und
essa kord see aasta
ja polnudki vihma - saasta;
ilmataadil kusehäda läbi
mille üle tundnud häbi
et suvel seda alla
soristas
nüüd sügisel mahedusega leevendas;
isegi pajutibud juba lahti
pidanud ka ma rohelusele vahti
mille pungad lehtpuudel olemas
nagu uus kevad algamas;
AHHHA - aga vat tali tuleb
kevadelootus ullikestel sureb
sest essa lumi maas
sellega olin seda lullat alustamas;
FAKT: vihm on kui kusi
ning ka muud nähud on täis üllatusi
nt. kui helbed maha sajavad
siis inglid ilmataadiga pihku taovad;
v .....
Ole särav
Veidike tibutab vihma,
lehti veel puuoksalt langeb,
tuuleiil toomas on siia
hetki, mis külmad ja karged.
Värvid kõik kadumas vaikselt,
masendus võtmas on maad,
loodusel olla nüüd laskem,
sära enda seest leidma pead taas.
Ole särav kui hommikupäike,
veel soojem kui suvine tuul,
nii maailma süttimas väike
rõõmuleek, mis varsti on suur.
- Tarmo Selter -
2022
