Lumehanges linnukene tiibu soputas, pilvekene õrnakene lund raputas, lumevaip soojakene lilli poputas, kevad salakavalakene südameuksele koputas...
Kui vaid maailmas rahu oleks, oleks südamel ka. Rändlinnud kõik lendavad ära, olen tiibadeta ma...
Sädelus mu tiibadel, imed mu elupäevadel. Päikesekiired mu ninal, lained liivarannal. Soovin sul head päeva ja vähe hingevaeva. Palju päikest ja rõõmu igavest.
lõigatud odra põllul kurepojad õhku tõusmiseks rapsivad tiibadega seegi suvi saab otsa enam iial teda sa kohta liig valjult ära sest ohka
Alles need rändlinnud lendasid ära Kõrvus veel nende rutakas kära Tiibadesahinat kuulda on täna, ju siis kevad minu südames on tärganud juba!
Jupp jupi haaval linnuks liugleb keha Näe, sirutab ta oma laiu tiibu Hing ärakadumise ääremail peab plaani, kuis lennata siit maisest vaimuilma
Linnul tiib on murtud, püüab lennata. Linnul tiib on murtud, ei saa lennata. Murtud tiib või süda, vahet polegi.