Sõnale too leiti 1944 luuletust
Anna aega
Anna aega vihmapiisal
kasta põlluvagusid,
roheluse sära viia
sinna, kus on kuivus, liiv,
Anna aega pilverünkal
luua varje madalaid,
vihmad lase valla künkal,
allikatel vagurail.
Anna aega elul tulla,
küll see päike saabub taas
ning särama lööb vihmakulla
roheluses kaunimas.
- Tarmo Selter -
2023
Wheatus - Teenage Dirtbag
Ta nimi on Noelle
Mul on temast unistus
Ta kõlistab mu kella
Mul on kehaline kasvatus poole tunni pärast
Oo, kuidas ta rokib
Ketsides ja põlvikutes
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Jah, ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Kuula Iron Maiden'it, kallis, minuga, ooh
Tema poiss-sõber on idioot
Ja ta toob kooli relva
Ja ta lihtsalt lööks
Mind läbi, kui ta teaks tõtt
Ta elab minu tänaval
Ja ta sõidab IROC'iga
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline .....
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Küsimuste küsimus
Mul on küsimata küsimus
ma ei julge
või tegelikult vist ei taha
seda ära raisata
Kes iganes vastust teab on kaugel
täiesti kätte saamatu
küsimus rändaks hulk aega
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu
Kohale jõudes poleks ta enam endine
See poleks enam minu küsimus
vastuski tuleks niisamuti
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu
Jõudes minuni oleks kaduvväike tõenäosus
et minu moondunud küsimusele
saabuv vastus oleks omakorda moondunud
selleks mida ma ootan
selleks mida ma vajan
Ei- ma ei küsi nõnda lihtsalt ära
.....
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Hea, et Tallinnas ei ela
Linnriigis upub raha
tänavatele ja tänavad rahale
olukord teeb palju paha
kuidas liiklus praegu nii vale;
ja, oii raisk, kuidas ma õnnelik
et enam sinna ma tööle sõida
mu heaolu on avalik
kohalik sellist mugavust ei võida;
kopp - kopp uksele teeb kopp
juba pool seitse on äratada
ütleb ta, et tee nüüd kohalt heihopp
sest su maja ees, vaja lammutada;
linnriigi krahv Kõlvartu
laseb teed üles künda nagu maal
peapõllumehena see tegu alatu
ja muudkui kostub autosignaal;
ei saa ühest kohast teise
märgid ei aita kah kohalt ära
on põhjus jala minna ise
tö .....
Õnnesära
Su silmades näen õnnesära täna,
emake, mulle see nii tähtis on.
Eriliselt emadepäevgi särab täna,
südamel nii soe olla on.
Emake Sind kiitmast ma ei väsi,
ikka silitan Su õrnu töökaid käsi.
Emake Loodus Sul juustesse pununud on hõbehalli,
elu vorminud imelisi jooni Su kätele on.
Eluilmaski ei unusta Sind ära,
igal pool kannan kaasas Su silmade sära.
Hoian Sind keelel ja meelel kogu aja,
emake õnnetoojana alati särab.
Sina
Igal aastaajal on sinu nägu
igal hommikul on sinu värskus
igal padjal sinu soolapisar
mis langenud läbi öö
sind otsides
igal päeval on uus hommik
igal õhtul uus öö
mis toob rasked mõtted
taas palgele
kus olid nad eemal
askelduste aja
ma kopeerin sind
liialt palju et mõelda ise
andestust, kui sekkunud olen
sinu raamatukogude riiulitesse
kahe peale kokku ehk saaksime ka
Dorian Gray portree
mis ennast imetlevalt
paneb kahtlema
iseenda tões ja väes
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
toom lemmetas Tartus
*
toom lemmetas
oli mai hing
kauaks haigeks jäi
sellele ajale käsi veel
unes vahel teeb pai
kevadest joobunud Tartus
kus otsisin tõde
armastust tarkust
veri aastaid Su hellust
tunda sai
võõras oli Sinu kartus
arguski veres haihtus
Su hellus ainsana
on ilmas alles
selles otsatus
lumevalges talves
kus silmad vahel
veekalkvel
suu Sinu pärast palves
Kombits
9 aastane tüdruk on oma sängis
mingi asi lookleb ta peal ja taga
ta ei tea, mis mängu ta mängis
päev varem ühe võõraga;
see on kui mälestus, mis ei lase lahti
isegi järgmine aasta pärast kooli
istudes kiigel peab ta vahti
kojuminekust veel ei hooli;
sest mõtted ümber trauma keerlevad
mida kombits hoiab meeles
kehaosad ja sinikad ikka valutavad
pole head kuulda ta keeles;
millal on aeg õige
et oma väärkohtlemisest räägib?
isase puudutus on kui lõige
pubekana valus mälestus nöögib;
iga kord kui ta poiss intiimsust tahab
pigistab kombits kaela ümbe .....
Kingitused kallile emale
Kogu päikesekulla
kingiksin ma emale,
sinitaeva säravatest tähtedest
punuksin tal kaelakee,
naeratused kõige kaunimad
tooksin huultele,
allika kristallselgel veel
laseksin voolata ema südame,
kallistusi ja kauneid lilli
kingiks ikka ja ikka kallile emale veel.
Jäämurdja*
pidin sündima jäämurdjana
aga ka jäämurdjal on kevadel
vähe tööd
kui linnukesed siristavad akna taga
ka linnukestel on oma tagasi tulekulennust
nüüd kõri üsna hoolega töös
et tutvustada ja meelitada ligi endale
uusi kaaslasi
jäämurdja suvel puhkab sadamas
pole jääd, mida lõhkuda
pole mida purustada
pole jäätunud vett, mida murda
aga linnukesed siristavad edasi
ja aina valjemini
et nende hääl kevadelgi oleks
valjult kosta
Ema igatsus**
need, kes armastavad
ei räägi kunagi suuri sõnu
vahel nad ka käratavad kõvasti
sest armastavad aina tugevamini
see piin ja häbi ja valu
see võõras maailm, kus kõik on võimalik
võõras lõhn
ja siis kogen ennast enda emana
tema mustreid, tema käitumist
sest ta ei teinud midagi valesti
vastupidi
ma tunnen, et mina olen vale
et ma ei ole piisav
ja et paras mulle
Marsi tüdrukule
Merkuuri retrograadi ajal
On kaks ema:
ema kellel on võimu ja raha
ja kellega saab rääkida kõike
ja ema
kes on stabiilne nagu kalju
ja rahulik tööinimene
ei vassi ega valeta .....
Tädi Sofia volbriöö
Elas kord üks üksikema kahe pojaga
kellel pole head oma abikaasaga
kelle matnud koduaeda
sest pole naisel vaja teda;
koolivaheaeg on agoonia
saatuse julm iroonia
et Sofial kodus tüütud poisid
kes tal niisamu eksisteerisid;
küsides leiba ja suureks läinud arved
emal pähe kasvanud lõpuks sarved
et sitt elu vaesuses kahe nokuga
mille kasvatamine annab hingele nuga;
aga nüüd õige aeg tulemas
pärast volbrit pole lapsed kooli minemas
kui emal käes must piibel
kurjad plaanid tal käibel;
kui laste hing ei loe
siis ka muu riitus sekka ei poe
kui viia nad kinniseo .....
Jahedus
Tulbid ja võililled juba lahti
see on maikuu tunnus
aga ega taimed pea vahti
et kevadega tuleb suur miinus;
nimelt temperatuuris ja sajus
taevas hall ja see kole
ülistamine meil nüüd vajus
tagasi sinna, kus rahul Eestiga pole;
eile sadas rahet mere veerel
kus ma tööd tegin
üllatusi ilmal on järel
terasi tundsin, püüdsin ja nägin;
lörtsi tuleb järgmine nädal
see vastutasuks soojuse pärast
põdrad omadega hädal
et pole ilu saada lõunanaabrist;
kusagil ju oli 20 C juba
ja mitte see aprilli kohta sobinud
pole küsitut sellele absurdile luba
nüüd suve .....
Bemmarid
Jah, kevad lööb meile pähe
eriti noortele ja seda pole vähe
liiklus on kogu aeg perses
ühendid nikastanud pea sees;
eriti ühte teatud marki autod
eriti õudne on neilt meetod
nagu riivaks autoesist nõeludes
vastutulijate ees kiirustades;
mu viha selliste sitapeadega
on lõputu ja nendega
pole midagi muud
kui murda ära jalaluud;
ja visata teedele maha
kus rekkad teevad ka paha
sooled välja, veri laiali
mööda kõik sõiduteed harali;
kõik need sitapead, ma ütlen
karistusi on veel, ma mõtlen
näiteks püssist lasta bemmareid
vaja karmilt õpetada neid;
.....