Sõnale toome leiti 60 luuletust (pop)
Selged maikuu ilmad
Selged maikuu ilmad! Põõsail peas on silmad.
Igal hiirekõrval hiirekõrv on kõrval.
Meie sõpra kaske pole tunda raske.
Tal on haljad tukad, tal on valged sukad.
Seisab seal üks neidis. See on toomepõõsas,
oksad õielõõsas. Küsid, kus on kastan.
Kohe sulle vastan:
näe, see puu, mis seal on,
millel küünlad peal on.
Käes jälle jõuluaeg
Käes jälle see tore jõuluaeg
Mis on ka ühtlasi imedeaeg
Aeg kus toome kuuse tuppa
Ahjus särisemas verivorstid
Lapsed kuuse all jõuluvana ootamas
Lapsed jooksmas ukse poole
sest jõuluvana on saabunud
kõigil silmad peas säramas
mis saaks veel olla parim aeg
kui see oleks jõuluaeg
Uusaastatervitus
Päikest, tervist, vitamiine, rohkelt puhast vett
Gurmaanlikku- ja lapsepõlvemaitset
Ma soovin Sulle sellepärast et
Su hing su kehas kurja eest saaks kaitset
Et pakasega kõigil oleks kohta minna sooja
Ei kukrud ega jalad oleks paljad
Vaid nii saab läbi igapäevatöö meist kõigist looja
On argipäev täis edu, rõõmu, nalja.
Ole ikka sama tubli
Kallim, sõber, laps ja töömees
Kui Sul endal nende tugi
Iga raskus tundub köömes
-Tiina Nuum-
Keelitaja valelik
Topeltstandardid, oo topeltstandardid,
te toote mu päeva päikese!
Inimesed pole ausad, nad on jõhkardid,
kes annavad lootuse väikese.
Milleks väita, et oled parem kui kohalik 'hoor',
kelle välimus odav ja sõnad teravad.
Sa pole muud kui illusiooni koor,
mille kuratlikud silmad vastu säravad.
Ja lisaks see mesine jutt,
mis iga töömesilas õiele meelitab,
Ei,ma pole kade, kui siis ainult sutt,
sest tema ju endale parema saagi keelitab.
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....
Õnneaegu kevades ...
Lilleväljad imelised neis ilu , värviküllust - õrna,
kaunist hetke meile loomas , ärkav kevadine maa.
Noorte õielehtede aroomis metsateele jõuan maa,
hinge vallutab siin loodus , tunned end ta osana.
Oksad kergelt lehvitavad , sulle vabaduse tuules,
naeratab päikesele vastu õitest valge toomepuu.
Laululinnud , metsa alla päevasoe tõi - maikuu,
kukub kägu uut sul lootust , õnneaegu kevades.
Hansi!!!
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....
Laomees Lagunov
Saage tuttavaks Lagunoviga
täna tal esimene päev töötada laos
aga juba kasti tõstes oli viga
küllap teate, mis juhtub selles loos;
parameedik Võrno kohale helistati
kutsus küürakil töömehe kaasa
3 päeva hiljem tagasi lasti
võtnud initsatiivi ikka kaasa;
omale pähe kukutas tsemendikasti
näitlejad ei suutnud naeru peita
see õnnetus on hullem arvatavasti
aga Eesti mees initsatiivi ei eita;
nüüd töönädala raisanud
Lagunov veereb sisse ratastooliga
olla masohist on ta eriala
sest, nüüd tõmbas happe pähe ämbriga;
aga ei - LAGUNOV ta nimeks !!!
ei t .....
Jälle
Tuul jälle puistab toomepuudelt lund
ja öösiti ei ole kaua und.
Suur kevad avab meile maa;
toas istuda nüüd enam küll ei saa.
Nii pikalt ootama peab ilmataadilt sooja,
veel palju kordi päike ringiga läeb looja.
Siis vargsi lillekene näitab end
ja algab tuules värviliste liblikate lend.
Nüüd päike saadab meile kuldseid kiiri
ning laululinnu lõõritustel pole piiri.
Käib kevadest ja rõõmust ringi pea,
Ma lulujuppe ise kokku sean.
Oh,tere,KEVAD;
päiksest aurav põllumaa!
Oh,tere,sügav hiiemets!
Merd unustada ka ei saa!
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Koit Toome
Sa oled memmepoeg maksimumis
sa oled veidrik albumis
sa oled naiste ahistaja
sul meeldib panna alaealisi tüdrukuid oma rindadega mängima;
Oled vanapagana paipoiss ja lemmiktalent
ja oled tema patumäe abiturent
sa oled pervert
sul sobib teiste meeste naisi üle lüüa;
Mida küll teab Kaia Triisa sinust, mida meie mitte?
Ise 2 lapse isa, aga nikud võõraid naisi
näpu otsas sul emasloomade uuruauke ja vitte
sind ootab sittapidi arreteerimisi
kipud võõraste meeste naisi laulmisega koju tooma
Eesti rahva uueks looma;
Sul peaks enda üle häbi olema
vane Jaak tiirleks .....
Koit Toome 2 (3. hooaeg, 4. saade )
Lõpuks leidis sind, lõpuks leidis sind
pidid peitma end nii kaua
ütlen teile, tüdrukud, päästke end
ta murrab maha seinu ja hüppab üle laua;
et saada sinu keha, seda Koit tahab
teiselt meestelt ta naisi röövib
oma kiibitsemisi ta aedades mühab
see kiskja sinu elu soovib;
ta vanapagana lemmik talent
ta vanapagana adopteertiud poeg
su majale tormab, on käes tõemoment
neljakäpukil, Koit Toomel alati jooksuaeg;
"oo jee, lase sisse, tibuke"
uriseb see pervert
tahab olla sinu armuke
vägistamises on ta ekspert;
tulen välja mina, neiu isa
Koidu vastu .....
kuuseke
on meil toas armas kuuseke
toredat rohelust oksad täis
hästi lõhnavad okkakesed
jõulu ilu kaua pole näind.
kapist välja toome kaunistused
üle puu loobime kuldset karda
ümmargused kuulid ning kujukesed
pühade tuju rõõmsalt meid valdab.
kõige tipus seisab ingel
valge rüü ja harf käes
rahu täidab iga hinge
mis peidus kõrgemas väes.
Tule mulle järele mu ema
Tule mulle järele mu ema
kasvõi sõbrapäeval sõbraks võta mind
Kas sa tõesti pole nutnud minu pärast
mina nutnud sinu pärast küll
Kevadel,kui tärkamas on loodus
linnupere pesal askeldab
Ööbik tuleb laulma toomepuule
õhkõrnad kastepiisad lehe peal
Ema,kas tunned siis ka puudust?
Kas ka süda valutab?
Tule mulle järele mu ema!
Sõbrapäeval kaasa võta mind!
Andsin Koit Toomele lõuga
Koit on tagasi jälle
see tähendab uut jahti
alanud uus vägistamiskolle
mehed, pidage naiste üle vahti;
püüdsin kinni vanapagana lemmiku
ja alustan ta häälest
panin kiuniuma selle ahvipärdiku
kurjust täis Koit Toome tõepoolest;
riputasin ta häälepaelad delfri otsa
ja andsin lõuga täie rauaga
siis politsei viis ta istuma kartsa
Koit läheb hullemaks iga aastaga;
seda meest ärge poliitikasse laske
sest süütunnet Toomel ei kõrgu
teda Maal vaos hoida raske
toimetagem ta uuesti Tori põrgu
Ei saanud Renault masterit tööle
See hommik korteri parklas
auto võtme keeramist ootas
aga ei läinud käima
pidime kapoti alla vaatama;
aku vast tühjaks öösel
ära minekuga probleeme sel
panime krokodillid külge
et saaks pedaaliga sisse pinge;
vajutasin Hyundail gaasi
töömees läks salongi siis tagasi
kui tuled süttisid
siis plaanid töötasid;
ei saanud Renault masterit tööle
tund hiljem läksime objekti poole
teised olgu uhked jah
et minu auto aitas kah
Marutaud
Lyssaviirus on ravimatu
+400 nakatub sellesse iga päev
puhang arengumaal paratamatu
tohterdada on lootusetu vaev;
ja üle 70 tuhat sureb iga aasta
kui närvirakke see ründab
viirus ühegi eluga ei arvesta
hirmu õues liikuda täidab;
aga pole hullu
mul on mõte, mida teha
et hoida zombide möllu
püüame iga nakatunud keha;
nad puuri kinnitame
kõik, mis 2 - jalgsed
ja Sahhaarasse kukutame
paradiisi toome kõik haiged;
sest marutaudis ju vett kardavad
ning üksteise seltsis nad ei nälgi
vahuste lõugadega hammustavad
keegi neid seal tähele ei panegi;
mu otsu .....
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....