Sõnale torm leiti 377 luuletust
Sitta ja paska
Heinakuul suvi ei anna rahu
mis ilm on, siia ei mahu
vihm on aeg - ajalt valla
kui ilmataat kuseb meile alla;
päike ja kuumus ei kinnita kanda
meile Ilmataat ei taha suve anda
rannas tormituul
laineid keerutab
kui seal Ilmataat peeretab;
laste jaoks nagu juba september
sisse astutud on ämber
näe, jälle vaheldumisi sealt kallab
kliimaga saatus hullab;
ent välismaal samal ajal
kuum mõrvab turiste rajal
40 C praegu Lõuna - Euroopas
sooja mujalt mandrilt Ilmataat näppas;
ja nii täis sitta ja paska
ning ebaharilik jahedus teeb tuska
ähvardati välismeedias öö .....
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
Mis sooga tegu?
Kui kõndida laudteel
siis ei tee vahet meel
kas on raba või soo
ja see meenutab ühe loo;
riietusruumis naised vaatavad
pikk kuju tuleb, ees karvad
mis sama kohitsetud
ja rinnad ette püstitatud;
ei tea, kas korvpallur see
ja enne välja ei tee
kui riided seljast võtab
ning dušši alla tõttab;
nina lapik nagu kala
nüüd emased peavad hala
et kaasvõistlejal passib vorst ees
sportlaseks nendega transamees;
ajab kah ülal habet
ja oma alumist häbet
kui keegi teine püksi vaadanud
siis nüüd olukord ruumis muutunud;
naisi nähes ta rakett muudkui tõuseb
.....
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Looduse muusika
Muusika on peidus tuule vihinas,
metsade mühinas on madalaid noote,
linnulaulu kuuled kõrget vilinat,
merelaine liival õrnu helisid loob veel.
On looduses oma meloodiad,
mõni rahulikum, teine tormisem,
vahel ei näe me nende loojaid,
vaid kuuleme, kui ilm on tuulisem.
Vahel lülitad lihtsalt end välja,
annad end looduse valda,
püüa leida Sa endale aega
ja lase end helidel kanda..
- Tarmo Selter -
2023
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
Otsi mind mu päikesekiir!
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Las tuuled teateid toovad Sul'
ja kõrva siristab laululind,
et kustpoolt leida võiksid mind,
seni rahutu mu hing.
Mets süngelt mühiseb
ja must on taevatelg,
vahest merelaineist nutmas leian end,
otsin tormide eest kaitset,
meel nii eksinud mul on.
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Ex infernis
Üleilmne silm on väljamõeldis
vana maailma kõikvõimas vägi
see iseasi oma vaatepildis
mida iga rahvas nägi;
on hõime, mis välja surnud
räägib mõõk ja püss rahu eest
võõraid ja väikeseid keeli kadunud
iga mandri seest;
mis taevast alla vaatavad
on suurriikide sateliidid
need jäglivad ja vastutavad
planeeti valitsevad eliidid;
must on mantlis vikatiga naine
siia tuleb ja sind kägistab
katk ja plahvatuslaine
inimese loodud torm hukutab;
on lihtne vabadusse uskuda
kui mingi hääl sinu elu ei keela
aga saatanat võib detailides leiduda
kui ei leia, sii .....
Kevad
Sulas lumi,
masendusest saavad üle puud,
rohelus ja soojakraadid,
minu naerusuu.
Ei rivist välja suuda viia
seda tormituul,
ei öine jahedam õhk,
tõmblev alahuul
ja nõme naaber,
las ajab oma jonni väikest.
Kuulan muusikat
ja naudin rõdul päikest.
Kevad hinge rõõmu toob,
tärkab elu-huvi.
Läheb paremaks kõik
ja lõpuks saabub suvi.
Mis küll kevadega toimub?
Mulle see aastaaeg ei loe
sest on ebaharilikult soe
mis sobib pigem maikuu näoga
tuleb rohelus ebahariliku teoga;
asfaltteel sõites justkui sulab
ja nii ruttu linnulaulu kõlab
võiks olla 10 kraadi jahedam
ja liiklus hõredam;
lubati, et edaspidi radikaalsem ilm
praegugi ei valeta nahk ja silm
et tajuda rohkem kuuma tuleb
ja tormid rannapäevad suleb;
siniliilaid ja krookused õitsevad
seda ka on imelikku lool
3 nädalat varem aeda kaunistavad
mil alles jürikuu I pool;
pole keegi tahtnud seda
hea meelega õues ei veeda
sest harilikult peaks lund veel sadama
nag .....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....
Kameniku habe ja häbe
ammuilma olnud juba selge
et pedekameniku mõistus pole terve
õues möllas äiksetorm
habemiku tabas uus hullumeelsuse vorm
välja näeb nagu vanamees kuuskümmend kuus
hambaidki pole enam suus
õlad kitsad naiselikud
liigutused puhta pedelikud
hullarikandidaadist segane pederast
kellelgi pole sooja ega külma enam tast
võta oma bakenbard ja ime oma türa natuke
hing sul juba nii patune
näpud põhjas varsti tänavale minek
see sulle õiglane palk
enam ei käi mööda kalleid restorane
ega telli söögiks praetuid kaane
joo vähem oma punast veini
tehku politsei roh .....