Sõnale torm leiti 380 luuletust
Kameniku habe ja häbe
ammuilma olnud juba selge
et pedekameniku mõistus pole terve
õues möllas äiksetorm
habemiku tabas uus hullumeelsuse vorm
välja näeb nagu vanamees kuuskümmend kuus
hambaidki pole enam suus
õlad kitsad naiselikud
liigutused puhta pedelikud
hullarikandidaadist segane pederast
kellelgi pole sooja ega külma enam tast
võta oma bakenbard ja ime oma türa natuke
hing sul juba nii patune
näpud põhjas varsti tänavale minek
see sulle õiglane palk
enam ei käi mööda kalleid restorane
ega telli söögiks praetuid kaane
joo vähem oma punast veini
tehku politsei roh .....
Penni isandad
Kõik teavad, et mul on raha suhtes eriline armastus
kõigutamatu armastus,
mingi tugisamba efekt, et saada seda kõike,
mis mul lapsena puudu oli
Ma pean saama edukaks
Iga kord kui nii loodan ja soovin ja pingutan,
jooksen peaga vastu betoonplokki
ja siis kahtlen iseendas, oma väärtustes, oma pingutustes
kõiges,
mida olen loonud
Ma võin ümbrikutes soove panna padja alla,
aga kui miski ei ole loodud juhtuma mu jaoks, siis
see ei juhtu
Eelmises elus võib-olla olin kuninganna,
selles elus pigem talutütre rollis
koos oma lõputute matuste ja raamatupidamisega
naljak .....
"Suur Kohtumine"
Suur Kohtumine nagu filmis või?
Ma enam ei jaksa jooksta Su järgi
mööda konstellatsiooni töötubasid,
kus vaikselt ennast rännakuks valmis sätid
Iga asi, mida teed on perfektsuseni lihvitud,
vähemalt nii ma arvan,
et oled ideaalne
aga ise seda ei tea
Sa oled mu Kodu tunne eelkõige rõhk sõnal
tunne
Kui oled kogu maailmas rännakutel
siis ühel hetkel tajud ennast üksikuna
aken on lahti kardin vaikselt lendleb
ja siis mõtled endamisi, et kus on mu Kodu,
millal olin viimati Kodus
kui on mu tuttavad, sõbrad, kaaslased
Eelmises elus olin vana ätt vanas majas
aga .....
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
Aegade tuuled
Aegade tuuled on muutumas tormiks tõusevad lained ja hajuvad maad kindlaimaks kaljuks ses tormis ja möllus su enese loomus su meelelaad Lase tulla mis tuleb võta vastu ja jää need on Aegade tuled seal kauguses näed... Aegu on helgeid neil õnnestav sära t
Stalinile kooki moosiga
Hüppasin ajamasinasse
sini - must - valge lipuga
et tungida võõra maasse
tegemist kurja naaberriigiga;
kus oma kodukohas on mees
nimega Jossif Stalin
ja kui seisan ta ees
ta tapmiseks moodust valin;
käised üleval, torman rünnakule
annan diktaatorile kooki moosiga
Eesti tervitused rahuga ei tule
et tappa see igavene siga;
oma lõikamata küüntega
raseerin ta vuntsid maha
pole ta enam mingi tegija, ega?
nüüd pööran ümber, et anda taha;
kannaga annan ka ribidesse
ütlen, sellega pole nalja
kui sai mult rusikaga persse
nii et eesnääre suust lendas välj .....
Õhtune päike
Kui möödas on hommikune äike,
puid paitamas on õhtune päike,
ja meelest lähevad kõik tormid,
kõik rahesajud karmid.
Kuldsed ladvad ja punased puud,
sinine lõpmatus, ei midagi muud.
Nad kutsuvad unustama.
Nad kutsuvad unistama.
See, kes ütles, et hommikud
targemad on kui õhtud
polnud kindlasti elu näinud,
polnud õhtuses päikeses käinud.
Tuul.
Kellele räägin ma oma tunnetest,sinule ,tuul,sosistan neid.
Vastust ei tule,tumm on ju teine meist,ulgudes tormad sa tundmatuid teid.
Sulle võiks pihtida,hinges,mis valitseb.Kuulad ja sahistad vahtralehti.Sina saad aru,mis mõtreid mul kammitseb,sulle võin avada kaunemaid hetki.
Tuled ja lähed,viid endaga kaasa kõik minu mõtted ja soovid.Tahaks tuul,sinuga sõbraks ma saada ,sa naerad,kuid luba,ma proovin.
Kiri kallile sõbrale merelt
Katsun Sulle külla tulla
mu armas, kallis sõbrake.
Hetkel veel Sust kaugel viibin,
mõned miilid jäänud veel.
Sa ju tead, et merel olen,
ööd ja päevad lainetel.
Laineid murran, kuid mitte sõprust,
iga päev püsid mu mõtetes.
Kui ma ei jõua koduranda,
siis tea, et tormituuled on mu teel.
Siiski püüan kõik ma endast anda,
et õigeks ajaks jõuda koduranda.
Oleks hea Sind näha sõbrapäeval,
ilus kink see oleks minule.
Juba ette mõtlen sellest päevast
ja kuidas me seda rõõmupäeva jagame.
Simple Minds - Alive and Kicking
Sa kasvatad minus iha, viid mind üles
Ja nagu kõige magusamat tassikest, jagan sinuga
Sa viid mind üles, ära kunagi peatu, ma olen siin sinuga
Nüüd, see on kõik või mitte midagi
Sest sa ütlesid, et järgid seda lõpuni
Sina järgne mulle ja mina-mina-ma järgnen sulle
Mida sa teed, kui asjad lähevad valesti?
Mida sa teed, kui see kõik laguneb?
Mida sa teed, kui armastus maha põleb?
Mida sa teed, kui leegid üles tõusevad?
Kes tuleb ja pöörab mõõna?
Mida on vaja, et unistus ellu jääks?
Kellel on puudutust, et seda tormi vaigistada?
Kes sind päästab?
Elus j .....
õhtul mõnel meenub
elutu ja jäises pimeduses
Päikse ümber tiirlev
roostevärvi Marss
kas tõesti ka Maa
kord saab selliseks
kus üksnes päikse
tõus ja loojang
liivatormid nagu Maalgi
hommikuti pilved taevas
haljas elu ent
iial pole olnud seal Loojaks
planeedina Universumis
tal teine on saatus
Maaga võrreldes
hiigelkaotus
„On 70% tõenäosus, et ma kolin Marsile"
Elon Musk
Armastus
Armastusest tulvil on meel,
igas armastusehetkes
on üks rõõmusekund sees,
mis soojaks kütab südame ja heidab valgust hingele.
Armastus loob hetki kauneid,
liblikate lendu tunnetes,
annab voli kirgedele,
mis tormiks paisuvad su teel.
Armastus kui tuline päike,
mis kütet annab hingele,
paneb südame alla kasvama rõõmuiva,
et armastus kõikjal lööks õitsele.
Hoia
Naudi loojangut veel Sa,
vihmasadudes käi,
lumetormides sumpa,
loodus üllatab meid,
ole sõbralik, tea, et meil on hea,
kui loodust Sa hoiad, armastad.
Hoia päikest Sa taevas,
vihmapisaraid peos,
lumehelvest nii õrna,
mis sulamas eos,
hoia metsa ja merd, meeles Sa pea,
meid loodus on hoidmas siis meie maal.
Ole endaga sõber,
olles teistega hea,
avaldumas nii tõde,
keda kallimaks pead,
hoidkem üksteist ja meil on siis hea
koos ühisel teel käia taas.
- Tarmo Selter -
2023
Tänutundes oma esimesele õpetajale
seesama aabitsavalgus
igas klassitoas
seal kus elu algus
hommiku koldses joas
seismas keset aega
õpetaja
vette juhtimas laeva
purjesid hõbetamas
kuis plagiseb vastu poorti
sinimere laine
tuul rebib purjesid hooti
hing tormist aimleb
krigiseb randudes kett
millega ankur lastakse vette
valgeid pilvi lagedat vett
kui küllalt oldud retkel
seesama aabitsavalgus
mis oli rehetoas
tema kuldne malbus
ülal aja kohal
Lord of the dance'le
Sinuga koos tahaks lennata sinna kus viivad tiivad sinna kus puhub lõunamaa tuul ja säravad kuldselt liivad.
Kõrgemal pilvedest lennates aina edasi minna tahaks lahkuminekud kurvad jääksid siis seljataha kaugele maha.
Maailma tahaks vaadata läbi särava klaasikillu aina võita ja mitte kaotada naerda pisarad tuhandeks killuks.
Sinuga koos tahaks hullata laintes ,mis mõnusalt pehmed.Vetehaldjad siis meie olla saaks juukseid ehtimas vetikaist ehted.
Sinuga koos tahaks tormata mööda teed ,mil ei olegi lõppu. Nagu hulkurid ilma varata,kel vaja vaid metsade õhku.
S .....
Pealkirjatu
Sa võtad mu käest kinni,
nõutult vaatan alla.
Kas see juhtub jälle,
kas ma oskan öelda ei?
Mõtted peas jooksevad,
ringe nad teevad ning
vastust nad ei leia.
Sa oled mu elu, mu veri,
põhjus siin ilmas olemiseks.
Ma olen jälle su päästja
sellel tormisel kaljul.
Õrnalt lasen sinust lahti
nagu oleksin kaotanud.
Hetkeks, üheks siivutuks hetkeks
kahetsen oma tegu.
Vaiksel taevast kraapival kaljul,
kus ma tasa, tasa lausun tühjusesse
"Andeks anna, mu veri,
enam sa mind alla ei tiri"
Teekond
See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.
Muutused
Unustan ma kõik,
isegi millest koosnes see lõik.
Kuidas särasid su silmad
ning muutusid tormilised ilmad.
Su naeratus muutus helgeks
ja su meeled õppisin selgeks.
Nüüd tean, mida oodata
ning oma tundeid proovin moondada.
Sind unustada proovin
ja head sulle soovin.
Ühes uduses ulmas....
Üht tüdrukut näen
Läbi uduse ulma
Kõrgel kivil
Tormilaternat hoidmas
Külmade tuulte kiskuda
Väsinud käsi
Ja pisarad jääs
Laternas hingitseb tuli
Väikene tüdruk
Ta kõike ei tea
Seisma seal peab
Ja ootama....
Pilvitul ööl
Saab tähtedelt valgust
Laterna täidab
Ja uuesti läidab
Käsi on kõrgel
Ja tuluke vilgub
Aeg kulub ajastuks
Põlvkondi sirgub
Tüdruku laternas
Valguseks virgub
Kõik valu ja vaev
See põhjatu kaev
Ja lõppu ei paista..
Tüdruk on väsinud
Saadan ta ära...
Ühes uduses ulmas
Rullus see lugu
Elas kord
Oli kord
Maailmas sugu
Kes .....