Sõnale tous leiti 490 luuletust
Eesti au ja uhkus
Ott tänakul käes on rool
turist ja meedia meid kiidab
ent kui segatud kokku metanool
sedasi meie kodanik sõidab;
varem päike paistab ja ilm soe
nüüd hõbedane ratsu meid abistab
joodik ei jookse enam ümber poe
kui sinna sisse pigem kihutab
liikluses seni on rekord
1 päev 70 joodikut tuvastatud
soojade ilmadega on hord
seiklused ja lollused teretulnud;
Eesti au ja uhkus
eelkõige alkohol Euroopas nimel
keemiaga on suur puhkus
nüüd laip ja veri sõiduki istmel;
hea meel, et ise karsklane
kunagi sellest uhkustada ei väsi
aga mida teeb teine eestlane
keegi ne .....
The Corrs - Radio
On hilisõhtu ja tunnen end halvasti
Tänaval seisavad paarid
Jagades suvesuudlusi ja linnahelisid
Astun sisse, et klaas veini võtta
Täis klaasiga ja tühja südamega
Otsin midagi, et enda mõistust hõivata
Aga sa oled minu peas, ujud igavesti mu peas
Põimunud minu unistustesse, ujud igavesti
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Kõiki neid laule, mida kunagi teadsime (kuula raadiot)
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Mäletad, kus me kunagi käisime
Nüüd on hommik ja väljas on külm
Kaugesse unistusse sukeldunud
Ja mõeldes, et oled minu kõrval
Seega tõusen v .....
Venus Infers - Goodbye Horses
Ta ütles mulle: "Ma olen seda näinud tõusmas
Kuid see alati langeb
Ma olen neid tulemas näinud, näinud neid lahkumas"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima
Kas te kuulaksite mind?"
Ta ütles mulle: "Ma olen seda kõike varem näinud
Ma olen seal olnud, näinud oma lootusi ja unistusi maas lebamas
Olen näinud taevast, kui see hakkab langema"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima .....
Juba mitmendat päeva...
Juba mitmendat päeva
on ilm pisarais,
puudelehilt langeb tilk,
tilk. tilk, tilga järel tilk.
Virvendab õhk,
kerge on virvendus,
õrnalt väreleb ta,
ilus vaadata.
Lepadriinu rohukõrrel,
kõrt painutab,
kõrre tippu tahab jõuda,
õhku tõusta- pessa lennata.
Linde taevavõlvil näha,
pilved madalal,
putukad on kergeks saagiks
vihma raskuse all.
Kui päike varjul on,
siis märkad mõndagi muud,
käid rohkem avasilmi
ja avastad aina uut.
Loodus on nii ilus,
päikses ja vihmaga,
tunned rõõmu elust,
elada looduse endaga.
Armastus
Armastus puhkeb
kui lilleke rohus
Armastus särab
kui päikene taevas
Armastus ohkab
kui süda, mis vaevas
Armastus armu jagab
kui hellitav ema
Armastus ilu loob
kui imeline kevad
Armastus tõuseb ja vajub
kui päikeseketas mere piiril
Armastus on ja jääb püsima
terveks eluks
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
Taevasse
Elu muutumas taevasel merel,
päike tõuseb ja loojub koos kuuga,
olles päeval ja öösel nii ere,
hetkes varje ja valgust saab luua.
Ajad kadumas, taevas see jääb,
vahel selge, siis pilvedest tume,
ükskord palavas äikestki näeb,
siis väravad valla on lumel.
Elu peatumas taevasel rajal,
maist elu seal vähegi on,
rändlindudel lennata vaja,
vahel pilvedes saatmas neid torm.
Ikka taevasse vaatan ja mõtlen,
kuidas elada vabana on,
loodus pilvedes edasi tõtleb,
ükskord hävitab, teinekord loob.
- Tarmo Selter -
2023
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
kui rõõm on näha
imestunult vaatan
erkpunasena särab
päikse käes kuis peenral
tulp
kuldkollasena rohus
nurmenukk see antakse
siis vist alles päeva kaasa
pärast halli talve
kui meelel rõõm on näha
mets uuesti on erkroheline
kähar see tõuseb viinana pähe
siis kui lehed suureks läinud
puudel kaob lihtsalt pärast
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Mõõkade torm
See on me pime õhtu
kuis tulnud aeg
torgata mõõk sakste kõhtu
et lõppeks võõra vaeg;
püha vanne on antud
hiiemetsades
põlevad mõisad ja kirikud
tõuseb vaen kohalikes matsides
kelle arvamused on avalikud;
see päev
maagiline nagu lihavõtted
on tuntud jürikuul
koondunud ühised mõtted
iga eestlase suul;
mõõkade torm niidab nad kõik
kelle kurjus kanda kinnitab
kostub sõjasarve hõik
see vere voolamist teavitab;
au tänapäeval me anname
pühendudes ühtsuse kursil
iseseisvuse vaimu kanname
kodus ja võõrsil
Maksud ei tõuse
"Mõistate ainult lihtlauseid...",
targutas üks daam pukist,
püüdes ennast kehtestada.
"Lugege mu huultelt...",
ütles targutav daam pukist,
püüdes ennast tähtsustada.
"Maksud ei tõuse...",
valetas see targutav daam pukist,
püüdes ennast rahva sõbraks teha.
"Maksud ei tõuse, punkt.",
nüüd see valetav daam lõikab rukist,
käes tal raske maksutõusu reha.
- Tarmo Selter -
2023
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Küll see kevad on imeline!
Kogu mets on täna siginat ja saginat täis,
puudel võistu pungade puhkemine käib.
Liblikas on leidnud omal lilleõie kaunima,
mesimumm hakkab õiemett koguma.
Linnukene noka taeva poole upitab,
siristab ja hõiskab,
et uut kodu looma hakkab.
Päikeseketas hoos on
ja jagab soojust ilma,
keegi ei tohi jääda sellest rõõmust ilma.
Kevadhetked need on kaunid,
äratavad elule,
loodus tasapisi tõuseb
Ikka ja jälle jalule.
