Sõnale tous leiti 594 luuletust
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Mõõkade torm
See on me pime õhtu
kuis tulnud aeg
torgata mõõk sakste kõhtu
et lõppeks võõra vaeg;
püha vanne on antud
hiiemetsades
põlevad mõisad ja kirikud
tõuseb vaen kohalikes matsides
kelle arvamused on avalikud;
see päev
maagiline nagu lihavõtted
on tuntud jürikuul
koondunud ühised mõtted
iga eestlase suul;
mõõkade torm niidab nad kõik
kelle kurjus kanda kinnitab
kostub sõjasarve hõik
see vere voolamist teavitab;
au tänapäeval me anname
pühendudes ühtsuse kursil
iseseisvuse vaimu kanname
kodus ja võõrsil
Maksud ei tõuse
"Mõistate ainult lihtlauseid...",
targutas üks daam pukist,
püüdes ennast kehtestada.
"Lugege mu huultelt...",
ütles targutav daam pukist,
püüdes ennast tähtsustada.
"Maksud ei tõuse...",
valetas see targutav daam pukist,
püüdes ennast rahva sõbraks teha.
"Maksud ei tõuse, punkt.",
nüüd see valetav daam lõikab rukist,
käes tal raske maksutõusu reha.
- Tarmo Selter -
2023
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Küll see kevad on imeline!
Kogu mets on täna siginat ja saginat täis,
puudel võistu pungade puhkemine käib.
Liblikas on leidnud omal lilleõie kaunima,
mesimumm hakkab õiemett koguma.
Linnukene noka taeva poole upitab,
siristab ja hõiskab,
et uut kodu looma hakkab.
Päikeseketas hoos on
ja jagab soojust ilma,
keegi ei tohi jääda sellest rõõmust ilma.
Kevadhetked need on kaunid,
äratavad elule,
loodus tasapisi tõuseb
Ikka ja jälle jalule.
"Aga ma ei kardagi"
Veel on alles ülestõusmispühad
Ukraina äreva taeva all.
Veel on alles vanaema ja ema,
väikesel tüdrukutirtsul
pommirahe all.
Ema ja vanaema kannavad kooke,
tüdrukutirtsul korvikene munadega on.
Kaevikusse tee kannab endas ohte,
kuid pühade ajal hinges veidi kergem on.
Tüdrukutirtsu hääl ütleb puhtalt ja selgelt:
"Aga ma ei kardagi".
Tuled kustu!!!
Kodus ei saa eelkõige rahu
selle pärast, kuidas tuli põleb
uus kord mulle ei mahu
aga hakkama saada tuleb;
isa alati kontrollib
et tulesid põlema ei jäeta
see, kes seda teha valib
satub sitaks suurde hätta;
sest kui olusi ei adu, tõuseb kisa
sest arve juba praegu kallis
number igale poole teeb lisa
ainult miljardär uusi makse sallis;
kas siis edaspidi pere seltsis
võin isegi telekat vaadates pihku panna?
või et vanemate keskel poeg tüdrukuga seksis
kui muud lõbusat nagu peeruvalgel teha ei anna;
üks päev juba, kui tulin koju
läksin vetsu saatsin tüdru .....
Krookoste õitsemist vaadates
nüüd õitseda õitseda
tõusta õunapuu alt
aina päikese poole
end usaldada üleni
vaid kevade hoolde
kuis õhkad sinagi
pärani õiena seda mu hing
kuigi tead pole õitsev
näsiniin sinilill
mitte sulle pole üksi
sinitaevas päiksekiirte
helde pild
Järjekordne ossam - tossam
Ei ole riigikogu vaim uue aastaga ilusam
kui käib järjekordne ossam - tossam
ehk juures uued maksud
kuid nende kogujad on ammu paksud;
hookus - pookus, kuhu jääb mu papp?
eelarve puudus on nagu määrdunud lapp
mis veel enam vaesusele kaasa aitab
igat ohvrit uue pasaga "paitab";
palk küll tõusis, aga mis lahendus on see
kui peale probleeme meile muud ei tee
see pask, mis pastakast välja imetud
see aasta ja järgmine saavad olema inetud;
maamaks, automaks, käibe ja teemaks
on nüüd selle kevade suurimaks teemaks
mul kaob kaastunne sõjale
kui selle mõju effekt tun .....
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Кино - Мама, мы все сошли с ума
Terad kukkusid maha maasse, terad paluvad vihma
Nad vajavad vihma
Lõika minu rind lahti, vaata sisse
Sa näed, seal kõik põleb tules
Ühe päeva pärast on juba liiga hilja
Ühe tunni pärast on juba liiga hilja
Ühe hetke pärast pole enam võimalik tõusta
Kui võti ei sobi lukku, löö uks lahti
Ema, me kõik oleme väga haiged
Ema, ma tean, me kõik oleme hulluks läinud
Teras sõrmede vahel, rusikasse pigistatud
Löök randmest kõrgemale, rebib liha
Kuid vere asemel, meie veenides mürk, aeglane mürk
Hävitatud maailm, lõhutud pead, pooleks murtud leib
Keegi nutab .....
Кино - Электричка
Ma läksin eile liiga hilja magama ja tõusin täna vara
Ma läksin eile liiga hilja magama ja ma ei maganud peaaegu üldse
Võib-olla oleksin pidanud hommikul arsti juurde minema
Aga nüüd viib elektrirong mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Vestibüülis on külm ja samal ajal kuidagi soe
Vestibüülis on suitsune ja samal ajal kuidagi värske
Miks ma vaikin, miks ma ei karju? Ma vaikin
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei .....
Tõtlen
Pistsin ja pugisin,
pugisin ja pistsin,
veidikene magasin
ja jälle tõusin püsti.
Kõht see ikka tühjaks jääb
kui päev on lõuna poole,
lõpuks tukkuda ju saab,
et toit see vajuks soolde.
Päike paistab mõnusalt
ja uni paitab põske,
ei saa siiski tukkuda,
vaid edasi nüüd tõtlen.
- Tarmo Selter -
2023
Kolmapäev
Üles tõustes kiiresti
viid pilgu aknast välja,
miski tõmbab sinnapoole
süda aimab halba.
Nähes jälle lumevaipa
katmas autot, teed,
mõtled kohe: "Tõesti aitab!"
kurjaks muutub meel.
Sätid ennast õue siis,
läeb selga talveparka,
saapad tõmbad jalgagi,
ei jäta mütsi panemata.
Läbi lume sahiseva
sätid sammud sinna,
kuhu on nüüd täna vaja
õigeks ajaks minna.
- Tarmo Selter -
2023
Teisipäev
Sirutad end välja,, mõtled veidi,
miks küll enne kella ärkad üles,
kas saladus ehk selles olla võibki,
et magama said eile tunni varem.
Üles tõustes märkad aknas päikest,
mõni kiir on paitamas Su palet,
kui Sa naudid hetke nõnda väikest,
veelgi taas energiat juurde tuleb.
Välja minnes külmakraade jagub,
siiski päikse paitust tunda saad,
ühte näen ma sulatamas autot,
teine tööle jalutamas taas.
Nädal on veel esimeses pooles,
kuid on seekord tuju täitsa hea,
kui Sa jälle lähed kooli, tööle,
omi mõtteid keerutad Sa peas.
- Tarmo Selter -
2023
Tõmmis
Miski kleepub prao vahel
kõht koriseb, peab nuuksu
see suhe ebaõnnestumise tahel
oma kehaga pärast puuksu;
vähemalt end täis ei teinud
aga, kui teki all end liigutan
arvasin, et ära haisenud
mil enda kere tõstan;
siis gaasikamber jälle lahti läheb
mõtlen, et kuidas see võimalik
et hais tagasi tuleb
mu mõte sellele põhjalik;
kuidas puhkpilli muusika
end riide vastu kleebib
mis reageerib, kui füüsika
seda madratsilt lahti kraabib;
isegi diivanil tõustes
taas hakkan lehkama
gaas end trussadele liimides
saab nagu tõmmis all olema;
ringi liikudes käi .....
Reisin täna
Reisin täna kohvrita,
seljavalu ohvrita...
Rändan ringi meigita,
seljakoti, kleidita.
Mul on kaasas sinu silmad,
sinu pildid, sinu hääl...
Väljas soojus, kevadilmad,
avarused kõrgel mäel.
Lähen lõppu loojangusse
päiksetõusu algama,
segamini sisemustes
valguskiiri valdama.
Reisin täna kohvrita,
tee ja juhi, sohvrita...
Rändan ringi sinuga,
sest armastad
koos minuga.
/Mari*Uri/