Sõnale troon leiti 43 luuletust (pop)
September
Kui ahtamaks päevad jäävad
Pea leekima vahergi lööb
Tean kindlalt: on sügis tulnud
Ja ootamas ees hallaööd
Ei armasta mina tuuli
Ei koltunud lehekõdu
Kui jalutan üksi muulil
On tuju nii nukkermõru
Meri veeretab halle laineid
Ja tibutab külma vihma
Külm närtsitab õisi kauneid
Suvesoojust tagasi ihkan
Ehkki päikesekulda olen
Ma meelisse tallele pannud
Sügis ootamatuna tuleb
Toob tormiööd üksteise kannul
Astri sügavpunased toonid
Ei suuda mind lohutada
Kui sügis põõsastel troonib
Ning proovib mind kohutada
Maren Toom 2009
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
laps-e-põlv
Ees selgesti terendab eilne
kogu ümbrus nii lähedal, nii maine
ka meel muredest veel kaine
veri tukslemas sees nii helge
ent süda täis on sinililli
aasal päiksest ma kissitan silmi
kivirahn keset õud nii tuttav
truult valvab mu kodu tammepuu
ikka samuti taevas tõuseb troonile kuu
rand kuldne nii avar ja hiilgav
kiik, mis minusse toob õhku
niisamuti värkselt lõhnab õhtu
kodu - vajund aeglaselt uttu
nüüd pihlapuu ei tuttavalt lõõma
ning tammepuus leian olevat võõra
Mis on puhkus?
Me tahame kõik vaba aega ja puhkust,
et tunda oma elu üle uhkust.
Kuid kahjuks meie puhkuseks on elektroonika,
kohvi laual ja ekraanil mingi "kroonika"
Läpakas ja iPad siin ja seal,
näed, juba ootab voodi peal.
Peaasi et töötaks ja internet oleks hea,
kui ei, siis palun leidke vea.
Tehnoloogia annab kõik, mida võiks tahta,
kuid mitte seda, mida reaalselt on vaja.
Terve vaheaja istusingi ainult omas majas.
Vaba aeg justkui minust mööda sajas.
Terve aeg olin omas mullis, omas ajas,
elurõõm minust ainult mööda kajas.
Võitja
Loorberist pärja sul’ asetaks pähe
Kui ainult hellitus sinna see mahuks –
Võõraste kulda ja pärleid nii palju
Vähe sa kiituse kuulda veel vaevud
Mul pole paljut, ma natukest oman
Sellest ent meisterdaks sulle ma koja
Uhkeima, kauneima näinud mis maa
Seal me koos siis elada saaks...
Jälle sa vaikid, võit magus käes
See sind ei rahulda selgelt ma näen
Kui mitte, siis mida, tahaksin teada
Otsid siit maailmast mis sind nõnda vajab?
Ma pole jumal, mul pole aega
Oodata kaua, et näha sind jälle
Varsti ma kaon, kuivab mu pärg
Sulle saab kuld, pisaraist märg
.....
Sa ei näe mu sisse
Sa ei vaata minu sisse, väldid arusaamist
Lihtsalt sõnad: „Terveks eluks!“ Näed ju ainult kesta
Joonistad must pildi. Et saaks kenam, sätid raami
Sõrmuski on ajutine, veega mahapestav.
Tahad näha mind kui daami, juustesse sead paelad
Kannad justkui amuletti (ehk läeb hästi?) kaelas
Räägid, kuidas minulaadne vääriks kuldset trooni
Adumata lihtne tüdruk eal ei kannaks krooni.
Pakud mulle uhket laeva, mina küsin paati
Selgitan, et sinu tundeil pole adressaati
Roosidega külvad üle, sest sul minna palun
Lubad osta kalleid kingi, kui käin paljajalu.
Mu isemood .....
Mis on õnn?
Kas viib mind ükski tee õnneni?
Või ehk on valesti see kuidas mõtlesin?
Kas saab sundida õnne?
Või on õnn see üürike hetk,
mida ootamatult tõdesin?
"Mari ainult magusast moosist hakkab kõht valutama!"
Lapselik jonn, soov et elu üle valitseks kontroll,
mõistmata, kui võikana allasurumine võib lõppeda,
Konfliktiga ei saa tulla ju rahu,kõik mida vajan on..
saada aru
Milleks ma veedan oma aja, et ära joosta,
Kui tõde on siin samas mu sureva näo peegelduses,
Raisates aega et luua ammu kadunud tunnet,
Mu lapsepõlv on surnud, on aeg edasi liikuda,
.....
Hingede harmoonia ...
Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.
Ülev armastus meid embab , erilisel hetkel,
kingib elurõõmu , naeratuse särava palgel.
Vahel tuleviku õnn, koos ei saabu temaga,
hinge igatsused jäävad , neis oled minuga.
Armastusel südames ajatu on kuldne troon,
hellitab sul hinges noote tunde kaunis toon.
Elus võid kogeda , neid mitmeid oma teel,
sellist kui esimene , seni leidnud pole - veel .
Hansi!!!
Lugu Printessist
Et sust väga hoolin ma
Sulle pildi joonistan
pildi peal on põld
Põllu äärel moonid ja
moonid punast tooni ja
taamal taevavõlv
Nüüd ma väga hoolikalt
lehe mõttes poolitan
teisel pool on nõlv
Nõlva püüan voolida
tee sealt läbi joonida
tee peal seisab tõld
Tõllas laud koos tooliga
Või ehk hoopis trooniga
Ja parfüümihõng
Printsess kuldse krooniga
puhtast siidist looriga
rinnas hõbesõlg
Laua peal on roosid ja
pärleist pungil toosid ja
mündipaunal sõlm
Aeg on printsi kosida
valikus on tosinad
ükski pole kõlb
Metsast otsib .....
päka peka uni
lund ei ole
lund ei tule
hakk see poetas
ühe sule
mulle tollest
vat ei piisa
kapimaale
hangin viisa
saapa küljes
soppa, saasta
tahan jah veel
siia naasta
teenin välja
kunnikrooni
karrast mütsi
kullast trooni
olles rahul
uue tööga
juurde võtan
paari ööga
lasen liuhka
saaniga
elan
peetrist paaniga
Sanya
Terve elu ronides astmetel(2)
tegemaks nägusi, petmaks, et nimelt on hägune silm,
uhkus ajab kõik draamad märuliks, eksistentsi vastu
vaevalt, et keegi meist oskand olla tänulik, kuulen seda su toonist,
eks sa ise tead mida sa elust soovid, kauua ma sinna oma kõverat nina toppind,
kauua ma veel räägin, kui nad vaid enese isiksusele meeldiva välja noppind,
iga mu sõna oma tähendusest intelekt paljaks koorind, seistes siin litslikul takso platfoonil,
kes maksab rohkem-sellest rohkelt hoolin, kandes teda troonil, vaatan ette
et poleks lõuua poolik, välja kasvamatta tähelepanu vajaduse sündroomist,
mil .....
Tõeline sõber; see ei valeta.
Puuduta lage; mingu vittu su aru lage;
Tunne; sa oled lihtsalt nukk; kes ei kuule;
Ega suuda faktidega toime tulla; trulla;
Laisk; rutiinist välja suutmata murda;
Näed vaid ühte suunda: süda mädaneb;
Sa ei suhtle iial puhtalt; enest haletsev;
Näitab kademeelt; tehes nägu kurba;
Sõbranna pulma; suhted kõik tunnete puntras;
Tõe hukkand; memuaarides; kõik õige;
Miski ei läinud tal luhta; küll aga teistel;
Elu aeg segaduse treener; ta siiras pilk nii veenev;
Haarad tal käest; et ei nüsiks oma veene;
Tegelt sind pettes; tehes sinust pehme;
Nuumatavad tapamaja sead tema .....
Eso-Mart
Tume see Tunnel, milles kannan oma tunnet,
Jube see Unelm, milles lagunevad suhted,
maskid pragunevad uhkel,
see kujutuslik isiksus,
ei eksisteeri, üksi olles..
Vahetul kokkupuutel,
lahendust juurdlen,
arulagedusel muster,
mööda mida ma kulgen,
möönan ikka, et möödanik
keeb mu pinnal, kui mul on igav,
see sõrm vabaduse kribab,
mida ma siin kriiskan,
annan mekkida lihtsat,
tekitan keerukust,
nimetan ta virkaks,
Mõtte laadiks, niisama praalin,
ühes paadis, valmis see maailm,
õnne loterii piletilt välja ei kratsind,
ju siis teie reaalsuses jään igavesti matsiks .....
Kisma Isa
Mäster Kuus; iial lahti ei lasnud päästikust,
Häälik suust; otse kõntsa närve tabanult,
Murdes hüppikutel jala luud: kui nad karanud,
Sama saamatud; kui ilu kirjanduslikud raamatud,
Lõputud meistri loovuslikud valangud, arusaamatult,
Mind vaadatud; kui ütlen..ma siia tapma ei tulnd,
Kasvatus; saamatuks,aru saad või kardad tuld?
Salvav tund; saab sust muld; iganev ja nägu kahvatub,
Pask ja kuld, mind sa ei võrrelnud, õrrel põleb sulg,
Mõtetu mõõde mida mõõdad..endiselt mõtled ust,
Eksrement talla all; kargad kargad; üle aiia..
Uitad metsas..kuid oled lamba tall .....
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Igaühes on keisrit
Igas kodus on troon
kus saab istuda ja mõelda
peas on nähtamatu kroon
saab võtta aega, mida hiljem öelda;
pole vahet, kas noor või vana
vajame kõik, et rahu saada
tunne vaikuses ennast meistrina
ja hiljem saame teistega jälle rääkida
kui aeg on õige
sammun minagi sinna
see paik on ülekõige
rahulik koht kuhu minna;
võin unistada, et valitsen Eestit
olgu saal hele või pime
meis igaühes on keisrit
sest vets on kus kõik jala käime
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....