Sõnale trumm leiti 33 luuletust (top)
KIRG
MA PÜÜAN SINU KUTSUVAT PILKU
ENT SAMAS PÕGENEN SU EEST
VIHM TRUMMELDAB AKNAL
JA ASFALT LÄIGATAB VEEST
MU KÄSI VARGSI SINU PIHKU POEB
TUNNEN SURVET SÕRMEDE ALL
END SINU VASTU SURUDES
MU ÕLULT PUDENEB SALL
SUU OTSIB IHARALT HUULI
ÕHK VÄRELEB KIREST ME SEES
NAGU SÜGISLEHT LANGEMAS TUULDE
MA OLEN JU NAINE - SA MEES
Kunksmoori sahver
soovin, et mul oleks Kunksmoori sahvri võti
astud sisse ja paremal all
on karukell- kurvameelsuse rohi
vasakul ussi- ja püssirohi
mis olgu või teiste asjade taga
kuna need ei aita ja neid pole vaja
aga olemas olgu
ärgu puudugu roni- ja robirohi
verehurma- ja vorstirohi
Kunksmoor ise võiks olla läinud
palliga minema tõmmand
läind Trummiga leppima
jätnud uksele kirja
et võta mis vaja
nagunii on meile kõik laenatud
15.03.23
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Kimav memm
Vahel laagerdab üks mutt
tema vist on küll krutt-krutt.
Ja see sama memm,
ta lemmik mark on bemm.
Õudne bemmimutt on ta,
kimab nii, et tossab ta.
On ta küll üks sooda mammi,
öösel trammis peksab trummi.
Temal on ka vanamees,
kellel aju täitsa keeb.
Terve öö ta istus kännul,
hommikuks ta oli lännu.
-Emili Viirlaid&Ruben Pääsukene
Koolipäevad
Koolipäevad on nii soojad
päike lahkelt naeratab
krõbisevais sügislehtis
täna aina püherdan
Naudin koolipäeva kaunist
süda rõõmust trummeldab
siia jäänud linnukene
oksal õnnest siristab
Tuulekäsi pehmekene
juukseid sasib, silitab
õunapuult ta küpse õuna
mulle sülle raputab
Nii hea on koolipäeva tunne,
kui kõik on hästi lõpuni
ja rahus astuda saab jalg
kooliteel nii rõõmsasti
Asju katsuda on lõbus
Asju katsuda on lõbus
kes ei nõustu, see ajukääbus
ei tähenda et käsi ühineb kõrgepingega
et jätta hüvasti vereringega;
või siis pista pea ahju
kui elu armas, tead et endast kahju
et käed valesse kohta lähevad
mil keha puudutada kõik tahavad;
väiksed näpud muudkui sügelevad
isegi kasvades, need ilma uurivad
küündida vaja üles ja alla
ikka uudishimu on valla;
meestel/naistel erinevad paugud
kui käsi üle käib, toimuvad ikka paugud
tillu - villu, ja auk karvakasukas
eriti pime koht on kõigil pärakas;
dušši all pole midagi häbeneda
koht kus pakt .....
Tuttav viis
Üksi olles kummitab mul mõtteis muusika,
vaikus on vaid ümberringi, pillid mängivad,
laulja laulab oma viisi, viiul viiuldab,
trummisoolod vaheldumas basskitarriga.
Hakkan vaikselt ümisema seda kaunist viisi,
ümberringi mõni vaatab imelikult mind,
nagu oleks ületanud ühiskonna piiri,
ei saa endas peita seda, kui on laulmas hing.
Siiski leian lahkeid pilke, naeratavaid silmi,
mööda minnes ümisevad tõesti nemad ka,
mõni üldse vilistab ja laulab seda viisi,
mida arvasin vaid minul oma mõttes olema.
Üks on siin ja teine seal ning kolmas minuga,
neljas istub viie .....
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KMudahüpik
Udu maas ja taevas hall
see sümboliseerib teadmatust
on ületamatu vall
see, mis vajab vallutamist;
ja nüüd, kui oli vaikus
oled eksinud laibameres
teispool rinnet jälle paukus
tunned ohtu hinges ja keres;
mudahüpik on see
kes porisel maas liigub
surm sinust välja ei tee
ta ohvrite kohal kiigub;
viimane sekund, viimane hetk
enne, kui killud elu võtavad
pääseda ära pole retk
ja vaenlased oma pealetungi alustavad;
iga tuli ja tinarahe
teine pool trumme taob
tulla eikuhugile polnud su tahe
ajataju ja su vaim kaob;
pole hullemat ilmas
kui lõksus siin pommi .....
Piiga
Tulen suitsude, loitsude ilmast.
Olin eelmises elus šamaan.
Tähetagusest tehtud on silmad.
Loodu südamest sõnumeid saan.
Kaela kannab suur aegade võru.
Käte märgiks on vägi ja loits.
Süümesügaval sündide sõnum.
Kumab puusades loojang ja koit.
Tulen taigade helkivast ilmast.
Hingelt taeva rändtuulte šamaan.
Kuulen tulevast tormide silmas.
Laulu huilgava huulile saan.
Sünnilt kõndude ajatus hõimus.
Elan veelinnurändude maal.
Öiti rännakutrummide võimul
vaatan kotkaste silmadest maad.
Saladin
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo KSõjapasun hüüab...
Ukraina kohal sõjapasun hüüab,
trummid põrisevad
ja põrgukstel keeb.
Inimesed põgenevad,
kodud maha jäävad,
rusuhunnikutes oigeid kuuleb veel.
Linnulaul on ammu vaiki jäänud,
vaid üks kägu, võõras pesas veel.
Rännumees, kes võõrsilt koju tulnud,
upub pisarates, kodu ukse ees
ja abipalveid saadab ta
taeva poole teel'.
Kevad
Nagu tuhat märga rihma
Nagu musta, külma higi
Langeb pilvist vihma, vihma
Hulgun üksi öö on ligi
Raju raskeid pilvi lõhub
Pajud külmas lõdisevad
Jõgi kitsaid kaldaid rõhub
Keeb ja kohub. See on kevad.
Keegi mind kui lumme vaotaks
Raske käega. See on kevad.
Tuules nagu trumme taotaks.
See on kevad! See on kevad!
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
Hääletu kaja
Kui on vaikus, ma kuulen
Su hääletut kaja
Mis kuulda ilmaruumi
Võlvkaare taha
Sinu südamerütmi,
trummilöökide hääli
Meie hingenabasse ühendatud
ühist hingevääti.
Üle kosmose jõe igaviku sõuab
Me armastusest vormunud täispurjedes
Kosmosetuulest tagant tõugatud laev!
Meie ainsamas kodus
Linnuteel olevas majas
On põhjatu tunnete kaev..
Mõõtmatu kosmose äärele
Koos viskame tähtede parvedele saia..
Ja siis nad lendavad üle me peade
Ilmaruumi laia.
Seal kosmose äärel, ilmapuu ülemises ladvas
On meie ühine kodu, hindamatu hinge valguse säras.
S .....