Sõnale tted leiti 759 luuletust
Armutu
Nad tulid ja ma ütlesin, et
palun ärge tulge.
Nad tulid ikkagi.
Nad ei hoolinud,
neil olid teised mõtted,
nad olid tulnud, et tappa, tulid, et hävitada.
Aga see ei kestnud kaua.
Sest igal asjal ja ajal on oma kõrgem kohus ja kohtumõistmine,
igal löögil on oma minevik ja tulevik,
igast jäljest saab kord jäljend ja
iga arm on kinni kasvanud armastus.
Unetus
Pole väga ammu maganud
Sest halvad mõtted ei lase
Nüüd mingist hetkest järsku
On head mõtted nende asemel
Ent sellegipoolest ma ei maga
Maailm mida sa must tahad
Ma olen pessimist, optimist
Unistaja, realist
Parempoolne, Vasakpoolne
Patsifist, rassist
Ma olen kandiline voolujoones
Armastaja, vihkaja
Paks ja samal ajal sihvakas
Ma olen kõik mida tean
Ja mida olen tundnud
Maailm Ole nii hea
ja anna natukene und nüüd
Elu Ukrainale
Iga päev ketran oma mõtteid,
kõik mõtted Ukraina poole liiguvad.
Mida saaksin teha,mida ära anda,
et rahu saabuks sel vaevatud maal.
Appihüüe kisenda üle maa ja taeva,
see valukarje, mis murrab südame.
Ukraina hing on täna valus ja vaevas
osa valust, võtaks endale.
Ööd ja päevad pole enam samad,
pimedus vaid vahet teha võib
Elu elan ühe päeva vabalt,
teised kingiksin Ukrainale ma kõik.
Kevad
Ümberringi kõik on vait ja vaga,
ka lumi sulanud on vaikselt ära,
pilved kokkupoole nihutanud end,
et PÄIKE taevas särada saaks
iga kell...
Varahommikul on metsas kena,
siin-seal tärkamas on kevadlill.
rohukõrrel kastepisar särab,
loodus on nii tundlik ja nii hell.
Vahest luulesilm nutab
Tahaksin luuletada kaunist maast,
lõhnavatest lilledest,
liblikatest aasal,
laululindude sädinast
ja kõigest muust,
mis ilus oleks hingel ja meelel.
Hetkel kõik luuleread,
tulevad mustast ja masendatud
meelest
ja sinna parata midagi ei saa,
sest kõik on meelel,südame peal
ja keelel...
Puuoks ja linnuke
Üks linnukene toksib oksa peal,
toks, toks,toks.
Lendu tõuseb siis
ja oksal laskub taas,
sest puudub lennupiir.
Pea viltu vaatab,
tiibadel värin sees,
puuoksake tal kaitset pakub veel.
Oks hakkab tuules kiikuma,
lööb linnu oksal õõtsuma.
Lind õhku tõuseb kiiruga,
kuid taevas,see on madalal
ja raskus rusub pilvi.
Nüüd väike oksanääpsuke
on kindel tugi linnule.
Nokitab ja vaatab jälle...
Mida linnukene tunneb
või mõtlen mina nii?
Küllap linnukene tunneb,
mida tunnen minagi.
Tule välja kevade
Tule välja kevade,
aeg on nüüd sul tulla.
Sula ära lumeke,
ei jaksa enam olla.
Vulise kiira-käära ojake,
päästa lillekesed valla,
nad niigi kauaks jäänud on
paksu lume alla.
Sära, sära päikene,
ära kustu eal,
oled energiaküllane,
ei selleta me saaks.
Siruta välja end pungake,
iga oksa peal.
Muru,muru kullake,
näita rohelist pead.
Tule, tule laululind,
tule nüüd tagasi.
Varem võib tulla ka pääsulind,
sest süda tunneb nii.
Hüvastijätt
Hüvastijätt
Lahkuda võimatu näis
tõustes silma eest mustaks läks
iial lõppu ei leidnud me tee
lahku jäimegi me
Joostes lehvivad me juuksed
meie mälestustes suurtes
ujusime teisele poole kallast
välja ei teinud suurest iha näljast
Need mälestused minuga jäävad
ned mõtted mind kurvaks teevad
kas taas ristuvad me teed?
mis sa küll praegu teed?
Me võiks proovida uuesti
südant se kõrvetab valusasti
Hinges on siiski üks lootusekiir,
me hinged nii suured, et neil puudub piir.
Kokku ehk veel lähme
jätan segased tunded endale
iha küll nii su .....
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
...Saan hakkama...
...Ma istun yksinda rodul - on varane hommikutund,joon kohvi-päev algamas uus aga mul pole enam und Mul motted on uues päevas ...kes teab mis koik veel ees ,kuid mälestused möödunud ajast...ei anna mul enam und...Mida koike kyll elus on olnud-sellest romaani kirjutada voiks.Ime läbi veel olen elus nii saatus vist määratud on...Ma arvasin ennast norgaks-vastupidi-ma hakkama saan...ykski mure pole enam kui kivi, mida mina kanda ei jaksa-tulen veest ja valust läbi...kui valikut muud ei ole.Elu olen nyt niipalju näinud,et voin teistelegi nou anda..ainult tulge kysima...Siiski parem .....
— ElisabethJagamine
Jagad mõtteid,
kingid hetki iseendast,
elu ülesvõtteid
ajast, mis nii kiirelt lendab.
Jagad hetki
elust teistelegi nautimiseks,
kaugeid retki
endaga koos läbimiseks.
Heidad katted
sõnadega endalt maha,
jagad mõtteid,
ei siiski tohi ennast unustada.
- Tarmo Selter -
2022
Mõtete lend
Kui silmapiiri taha kaob päike
ja päev kaotab oma läike
Mul veidi kurb on meel,
siis mõtteid mõlgutada tahan
Sest päevast,mis on jäänud maha
Pikalt tõuseb päike
eemalt silmapiiri tagant
Uus päev saab uue läike
ja mõtted mõlguvad nii vabalt
Sest päevast,mis on antud ette
Mu ümber ja mu sees
Mu ümber metsakohin
ja puudelt potsab lund
ja pilvist alla sajab
lund,lund,lund...
Mind piiranud on vaikus
ja valge lumi ka
ja igal pool mu ümber
on lumesaartest maa...
See ongi vaimupete
ja ettekujutus
Sest sündimas ju ongi
üks tore luuletus...
Öös
Mustas öös on mustad varjud,
mustad muremõtted ka,
pimeduses silm see harjub,
et siis öös saaks tõtelda.
Nõnda leiad oma hetke -
helge ja nii särava,
ununevad mustad mõtted,
mustad varjud hajuvad.
Vahel öös on peidus asju,
varjudest need välja too,
astu julgelt neile vastu,
nii pimedusse valgust lood...
- Tarmo Selter -
2022