kuidas ka kõrvu ei pingutaks meel ei januneks liiri-lõõrist tühi on taeva alune hing üksnes valuleb ei mitte säärast kevadet ma endale ei anunend õhtul voodis palunud
prožektori tules tähed on lumes tühimik su sees nimetu on veel vastu vahib öö mille najal elad mille najal sured ja sööd
tühi viinapudel katkised kirsasaapad palavas kõrbes kus vaid tühjus otsatu sõnum millest kellele pärast kauast silmapiirini vaatamist jätan küsimata selle
Vahel nii tühi on kõik, siis kurbus minus jalutab välja, laseb hingel rahus olla.
Ma lähen kuskile kes teada võiks küll kuhu ma enda tühja südant kannan kaasas Mul tuli minna sinna tühjusse ma'i mahu seal ainult sina- laiutad käed puusas
Mis kurvem saab olla naeratusest, mis nii valus on. Silmist pühitud on pisarad ammusest ajast juba, alles vaid valus naeratus ja tühi süda.
ei tule enam midagi pähe enam ei vääna hinge miski mida peaks kuulutama või et pead peaks tuulutama ma olen tühi tühi
...ta tühi pilk hakkas mind kummitama ja mu südant puudutama...
Ma seisan üksi. Olen seest katki. Olen proovimise lõpetanud. ma olen üksi. Olen tühi ja õõnes. ma olen tühi, ma olen katki, ma olen valmis.
Elektri hind lendas taeva Nüüd vaid tühi pea täis vaeva Säraküünal rõõmustab küünla üles äratab
Kõik on läinud tare tühi ainult kell see tiksub veel Aeg on oma sammud seadnud minekul on veel ja veel
2. Jaanuar. Jõusaal tühi. Koristaja vetsupotti nühib. Vaikselt vingub jooksuliin. Verre valgub endorfiin.
Lobasuul on elu raske, lobiseda ta ei saa. Maski taga kinni loba, piin on olla lobata. Lobiseda on nii tore, kuulajaid mul enam pole. Millal ta lobises viimati, enne kui lobisemine piirati.
Tuul tuleb, tuhinaga. Endaga kaasa, üle ääretu aasa, viib kive ja koltunud raage, mis lahtiselt lebasid maas.
Hing on kaadri taga tühi, tolmu tühjadelt riiulitelt veel pühin. Märja lapiga tõttan südamega sõtta. Valget lippu välkumas märkan. Võit on minu, Mina ärkan
ma puhun tuult ma puhun tuld ma puhun prahti imejõuga kangutan neid hingi lahti virutatud kinni hirmu nina ees kapuuts on tühi surma pole selle sees Sanya
Rõõmsaid pühi, pudel olgu täna tühi. Luuletused olgu peas, kingipakid varsti reas. Lumememm las hoovi tulla, jõuluvana tuleb külla.
Raske lumi, Matmas mind. Jäätumas, Mina ja maapind. Valge maailm, Vahelduvalt pime. Vaikuses, Ma sosistan su nime. Tühi tuba, Karje kajab. Üksinduses, Isik oma elu rajab.