Sõnale tuhjus leiti 195 luuletust
Hinge kallavad mõtteread
Наедине при пустой беседе,
В минуты раздумий пустых,
Для занятного активитета,
Лучше находки нет, увы.
Вслед процесс – он невероятен,
Искать средь груды меди,
Знаю точно, там запряталось,
Несколько явно золотых.
Ehk mõttekerast eri valin ma,
Endast kujutava tükki kulda,
Ülearune – õnne ette maalida,
Ning siiralt kurb, kui ei tulda...
Mõtteread korvavad lünka,
Vaibumatu aru ihkab veel,
Ületan järje .....
Abi *
kümmekond aastat hiljem
ma seisatan
ja mõtlen,
et kellelgi on mu südamefilm
mu südamelöögi sagedus,
millest saaks teha nii filmi, heliklipi,
kui ka gifi või muu IT-värgendusena maha müüa - rahaks teha
broken hearted girl
süda lõi ka seekord kiilu hinge vahele
nulltolerants draamade suhtes
mis võiksid morjendada mu igapäevaelu
rõõmuhetki
ma näen ennast tegemas midagi,
mida ma ei arvanud, et kunagi teen,
loobumas raamatutest, sõnade sõnadest,
mis oma aja käigus valesti hoituna,
on muutunud lugemiskõlbatuks
ja Lev Tolstoi "Poisiiga" asetus mu lauale
n .....
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
EI USU!
Meil AK tegi positiivset ennustust
lubati, et täna 25 kraadi
aga ikka tuli seda õnnetust
kus ilm teeb asju enda laadi;
ütlen, et juttu ei usu
vaheluv pilvisus ja päike
mida loota näha ei tasu
lootust saada on väike;
iga aasta asi on hullem
telekas pealiskaudne teadus
missugune on see valem
mida prognoosiga leidus;
ma imedesse ei usu
kirikusse mõtet minna pole
võtangi kassi perselt musu
aus vanasõna ei saa olla kole
Aegluubis
Ööhämaras mütsile langevad piisad
ning mõtteis ikka see tühjusetu hurm, lootusetult paiknev täht.
Jäiselt tunduv post,
mille otsas vilkuv kuum valgus,
miskipärast köidab mind.
Aegluubis olev aeg,
rahulikkus ja vaev
õrnalt mind otsivad.
Näen ümberringi vaid raugust,
sest see on ainus,
mis tundub reaalne,
sümpaatne.
Veel hing üleni on juulis
neid hetki
praegugi veel tulemas on
kus kardad suve hukku
päeva keerata tahad
lukku peatamaks
õitsemise ruttu
ilu pillavat muutumas
lillede närtsimiseks
metsade koltumiseks
põldude tühjuseks
kauguste mattumiseks
halladesse uttu
vaikust lõhkuvateks
hanede kätsatusteks
pikkade pilvevagude all
ees kui pikk hämar talv
Lastekaitsepäev
Kurb oleks laste naeruta maailm,
päikselgi ei säraks silm,
rõõmu poleks Looduse Emaksel,
südameil tühjus vaid valitseks.
Ikka laste rõõm ja naer on see,
mis südamed meil soojaks teeb.
Meil tuleb teha selleks kõik,
et rõõmsalt kõlaks laste hõik
läbi armastuse palava.
Last kaitsta on me kõigi kohus,
et ei oleks laste tulevik ohus,
et päevad neil mööduksid rõõmuga
ja et ükski laps ei peaks
valu ja kurbust kogema.
Olgu tervitatud palavalt
Lasteksitsepäev!
Surm.
Surm, kui uue algus,
mälestuste varjus.
Su hingetühjus,
kui hõbekuljus.
Oh mu kallis surm,
sa oled minu hurm.
Sinu eest pääsu pole,
ei kuhugipoole.
Sa tulid sel ööl, suudlesid mind.
Sel süngel ööl ütlesin, armastan sind.
Poleks arvanud, et armun,
kui su ette ilmun.
Sa oled sõltuvust tekitav
ja hirmuäratav.
Kuid siiski oled nii hurmav,
see on lausa surmav.
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Heroiin
On möödunud pikad aastad
kui Ta elust kadunud
tühjus, miks sa meid laastad
saatus ära kõiki kasutanud;
me otsisime ja üksteist leidsime
kergelt tuli, aga kergelt läks melu
elu pole sama, kui lahkusime
isegi mehe süda pole lelu;
pole pisarad garanteerinud
rohelist pinda kellegi all
mida lõbu asendus teinud
on nähtamatu, aga alistamata vall;
nüüd mööda valget joont
minnes alla eikuhugile
ja torkab varras veresoont
et dopamiini anda tungile;
see manipuleeriv poeesia
aeglaselt sööb nüüd seest välja
mis pidi olema uus graatsia
peab seiskuma, enne kui .....
Kombits
9 aastane tüdruk on oma sängis
mingi asi lookleb ta peal ja taga
ta ei tea, mis mängu ta mängis
päev varem ühe võõraga;
see on kui mälestus, mis ei lase lahti
isegi järgmine aasta pärast kooli
istudes kiigel peab ta vahti
kojuminekust veel ei hooli;
sest mõtted ümber trauma keerlevad
mida kombits hoiab meeles
kehaosad ja sinikad ikka valutavad
pole head kuulda ta keeles;
millal on aeg õige
et oma väärkohtlemisest räägib?
isase puudutus on kui lõige
pubekana valus mälestus nöögib;
iga kord kui ta poiss intiimsust tahab
pigistab kombits kaela ümbe .....
Ex infernis
Üleilmne silm on väljamõeldis
vana maailma kõikvõimas vägi
see iseasi oma vaatepildis
mida iga rahvas nägi;
on hõime, mis välja surnud
räägib mõõk ja püss rahu eest
võõraid ja väikeseid keeli kadunud
iga mandri seest;
mis taevast alla vaatavad
on suurriikide sateliidid
need jäglivad ja vastutavad
planeeti valitsevad eliidid;
must on mantlis vikatiga naine
siia tuleb ja sind kägistab
katk ja plahvatuslaine
inimese loodud torm hukutab;
on lihtne vabadusse uskuda
kui mingi hääl sinu elu ei keela
aga saatanat võib detailides leiduda
kui ei leia, sii .....
Ma hakkasin mängima tulega
kõrgele lahvatas leek.
Valgusfooris on punane tuli,edasi sõidu keeld.
Väikesest lõkkest sai tulekahju,põgenen leekide eest.
Fooris süttis kollane tuli
lõppes edasi sõidu keeld.
Kui ette lõi roheline
olid järele jäänud vaid söed,
õrnõhuke suitsuvine
täiesti vaba tee.
Kuid minna ei olnudki enam,
oli kustunud valgusfoor,
söed enam ei soojendanud
tühjus valitses igal pool.
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....