Sõnale tuhjus leiti 196 luuletust
Spordiaeg
Rohkem midagi õues ei tehta
kuna september tagasi
taevas läheb kiiremini õhta
kuidagi peab minema edasi;
täna panime puukoorma kuuri
ning imesin toad puhtaks
aga energia kogub tuuri
vaja teha veel nädalavahetuseks;
sain oma aktiivsuse laksu
a. tänasest tagasi jõusaali
on veel jaksu
tühjus noort hinge ei maali;
naised ja tüdrukud, nad maitsevad paremini
kui nad minu tagasitulekust ei tea
üllatus saalis möödub meelsamini
ilma minuta neil olla pole hea
Ajasoolaliivaterad
Veneaegses soolavakas
tühjus- sool on vajaka
seiskund ajas rännul käisin
Hinnangutes inimsool
tundub üleolev näisin
tundus polnud toona hukas
Hangin peent ja lumivalget
valget Valge Vene soola
täidan vaka nii kui algselt
Voolab justkui ajakellas
ajaliiva soolaliiv
kallan vaikselt- iga viiv
nostalgiast tulvil hingest hellast
vaikselt kaduvikku voolab
Ükskord ometigi ärkan
täis on ajasoolavakk
Nõud kus varem valdas vaeg
paistab täitvat inimsool
Imestunult sõrme torkan
inimhinged igal pool
inimajalootus- hukk
taas on Valge Vene aeg
Ajasoolaliivaterad
hing .....
universum
NASA uue teleskoobi fotosid vaadates
põleb täht
paisub ilmaruum
miks inimesel süda
on sellest kuum
millest täitub
pimedus jäine
tühjus suur
sa mullale äkki
annad suud
öösse lausud
eal hing ihkama ära hakka
teist Maad Päikest Kuud
neist veri oleks kuum
24.07.2022
mis muutub
kas lill teab et ta õitseb
järv et on taevale metsale
peegliks puu et lehtib
pakub suvepäeval varju
pilv et on vihmast raske
mägi et purskab
põld et muutub kurvaks
kui odrast saab tühjaks
vettima hakkab vihmast kõrs
hea et suu saab Sulle öelda
oled igavesti kallis armas
meel julgeb olla harras
mis muutub kui sõnade asemel
vahel on vaikuse kõrb
tühjus mida hetk hakkab täitma
sõnade asemel eredaks läitma
20.07.2022
Koht päikese all
Ka kõrb pakub turismi
turgutab kuumaga organismi
ja palju päikest ei tee paha
ajad oaasi ette lina maha;
kaktused õitsevad
liivaluited liuglevad
kuuled, kuidas mäed laulavad
ja raisakotkad kaarduvad;
miraaž on reisiga hinna sees
tegelikult ainult tühjus on su ees
oled keset eikusagit perseaugus
teed asulale, on suur kaugus;
hüäänid sööki varitsevad
sinu surma ootavad
ilus matk on, sa arvad
tegelikukt nii sa ära kärvad
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
Kaotatud ingel
Ma pole näinud teda kõndimas
Aga ma tean et ta kõnnib nagu ingel
lumesajus paljajalu
justkui hõljudes
Läbi lume ta ei vaju
Ma pole näinud ta naeratust
Aga ma tean et see on samas armas
Kui ka lõikav
Sest mu pea saaks nii vaevatud
Kuidas seda naeratust
Ainult endale võita
Ma pole teda hoidnud
Aga ehk nii ongi parem
Sest kui sul on käes kõik
ja see kaob
siis tühimiku tühjus on tühjem
kui kunagi varem
Ma pole teda näinud
Ent kuskilt nagu tunneks ta hinge
Olen elus kaotanud palju
Aga tema on kaotatud ingel
Ole pai ja loo üks luule
Ole pai ja loo üks luule,
ole kogu aeg selles protsessis,
see oleks ju võimatu, ütled,
ei saa ju hingata ja silmitseda vaid neid riime, riime, riime
Küll tulevad ja kurdavad, et appi ei tule enam välja,
proovid küll, aga ei tule,
ja siis hakkad suitsetama, hakkad jooma, hakkad muid asju tegema,
otsid loomingut,
aga loomingulisus on su sees olemas,
su sees ja su ees...
Miks mitte vaimustuda tühjusest?
Paus on ka muusikas
ja ta laseb uule noodil uut moodi kõlada
Heituda, et puhkama peab või et väike hingetõmbehetk tuleb võtta
ei ole eriti paslik
See on kõik .....
Tühjus
Sirutad käe tühjusse,
seal teid enam ei ole,
vajud hetkeks vaikusse,
neid hetki enam ei tule.
Sa jälle ärkad, ahmid õhku
ses ruumis, mis pime ja kõle,
Sa ei tea, on see päev või õhtu,
kas keegi Su juurde veel tuleb.
Hoiad hinges valu ja igatsust,
ei hetked need jäta Sind maha,
ärgates jääd ootama kaisutust,
surm võtnud on vanemad täna.
- Tarmo Selter -
2022
Tühjus (aastast 2012)
Kui sa tahad elus kuskile jõuda, siia alusta tühjusest
sa sündisid tühjusesse ja tühjusesse sa ka sured
sa oledki tühi
ometi nutad, kui keegi ütleb, et sa oled tühine
inimesed on kõik tühjad
tühjust me peaksimegi otsima
mitte klammerdumist
ma olen ise supersuur klammerduja
sellepärast on minu suust kuulda tühjust üllatav
tühjuses ongi vaikus
vaikust on vaja, et tunda sõnu
ja sõnu pole palju vaja öelda, sest mida rohkem räägid. mida rohkem sõnu ütled
seda tühisemaks muutub tekst
seda rohkem kahtlust äratab see,
kas öeldu on tõde või on see lihtsalt sõna .....
Sina, ikka Sina
Eile ma mõtlesin,
et Sa oleksid tulnud mulle haiglasse järele,
ma teadsin seda,
oleks kohvi toonud ja lilli toonud ja
ma ei ole üldse paljunõudlik
Kristalle võib-olla oleksid ka toonud
Oleksid arstidega suhelnud ja eeskujulikult valinud nende seast parima
See tundub nii Sinulik, lihtsalt
Hoolitseda oma lähedaste eest
Sellepärast ma teadsingi, et Sa oleksid tulnud
ja see poleks Sinu jaoks olnud üldse mingi vaev
Mäletad neid koeri, kes teineteise poole lippasid?
Võimalik, et metafoorselt olemegi need meie
"Meiel" ei ole veel identiteedi
See on määra .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
Tühisus
Täna mind kõnetab tühjus ja tühisus
enese- mõtete- tunnete tühisus
kajatult kõnetab maailma tühjus
maailma pöörete lõputu tühisus
Väärtused kajavad laupäeva leinal
alati ühel ja samal kell-ajal
seisatan enese väärtuste seinal
lasen kanda end kõlatul kadunud kajal
Maailma tühisus
enese tühisus
kõnetab täna
mu tühjus ja tühisus
Võtame valget ja väärtused värvime
ilma me pintslita- käsnata- rullita
uuele seinale tühisust kärnime
maailm ja mina end enam ei üllata
Seina peal tühjade tunnete tühisus
tõeliselt tühjade tunnete tühisus
.....
Tühjus
Ainult sina
Jah. Sina nägid mind alasti.
Olin tuumani lahti laotud su ees
Ja anusin. Sind.
Anusin armu ja ausust.
Lihtsat tundetut tõtt.
Kuid sa ei teinud muud, kui vaatasid
Vaatasid mu sisse ja muigasid.
Viiv viivu järel vaikusesse kadus.
Kõik vaibus
Siis äkki avasid suu
Üks sõna vaid libises kibedailt huulilt
Ja kajas mu lagedas ihus.
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ülevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Üksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....