Sõnale tujud leiti 24 luuletust
Sügise tujud
Hoog on suurel sügisel sees,
vaata, mida ilmaga teeb!?
Tujud on ikka sügise omad,
vahel võttagi tuleb neid omaks
Sügisel on oma roll ja osa,
saladusteloori hoiab hõlma all.
Sügise tujud mõjutavad meidki väga,.
vahest paha, vahest hea on.
Kuid süda rõõmu tunneb siiski,
sest enamjaolt on kuldne sügis
rõõmsatujuline ja lahke meelega.
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Tujukas
Sügis, miks oled nii porine,
vesine ja nii tuuline?
Tallad ära kõik sõiduteed,
kõnniteed ja metsateed.
Pilvist vihma kisud välja nii,
et enda ette ma ei näegi.
Miks vinge tuul rebib vihmavarju käest,
mu soengut sasib ja räsib kõigest väest?
Sügis, küsin veel su käest:
"Miks akna taga koputad
ja vihmapiiskadega krabistad,
mille üle sa niiväga pabistad?"
Ehk on hoopis minu meeleolu morn
ja mu hinges möllab torm.
Miks muidu tormad minu poole sa,
ju oleme tujukad mõlemad.
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
12 aastat
12 aastat nigu niuhti,
esmakordselt selles ilmas
hetkest, kui kord piigat nähti,
avas ta siis oma silmad.
Nüüd sest' beebist saanud preili,
tütarlapseks sirgunud ruttu,
ise õpib, valib kleidi,
pole enam jonni, nuttu.
Tujud käimas sinna-tänna,
teismelise iga see,
mida vahel vanus kannab
kaasa oma "võludes".
Sünnipäevapiigal täna
õnnesoove tulemas,
et vana aasta läheks ära,
uus on juba olemas.
- Tarmo Selter -
2023
"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia .....
"Behalf of my ..."
"Kuulsuste linn,
kus keegi kuulsaks ei saa
vaid üksikult ootab igavleva tüdruku pilku
kõrvalepõiget
enda naise eest
enda naise tujude eest
NAISED!!!
Teid on palju ja teil on tujud
ja päevad
ja muud vigurid
Kergusega tulla su juurde
olid osav
ehmatav
võtsid pilgu kinni
üritasin mitte välja teha,
kuigi teadsid juba niigi kõiki mu saladusi
ja oli hea sulle pihtida
loogiline naiselik soojus
pehmus ja kohalolu,
liiga armas, et armuda
liiga nunnu
armas pocket parrot"
Kui oled jäänud üksinda
Kui oled jäänud üksinda,
siis võta kaaslaseks muusika.
Muusikal on palju anda
su hingele ja meelele
ja aitab rohkem muret kanda,
mis kannatusi toob südamel'.
Muusika arvestab su tujudega...
eriti ilus on klassika,
Kui oled õrna hingega,
siis kindlasti sul sobib ta.
Kantril ka ei ole viga,
aitab hästi lõõgastuda.
Tujuküllane on rokk,
ta on praegu üsna popp.
Valikuid on teisigi,
küll süda teab, mis õigemgi.
Kui oled jäänud üksinda,
siis vali kaaslaseks muusika.
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Kes on süüdi
Tahtsin kord minagi maailma vallata
olin siis rumal
olin rumal oma nooruses
Olgu see maailm nii väike kui tahes
ma oleksin jumal
kiidaksin vooruses
laidaksin pahes
Sain oma maailma
ise enese oma
määrasin käijatel ontlikud rajad
määrasin saatused määrasin patud
olin maailma jumal
Aga ise ei osanud olla niisama
vooruslik- teinekord ahistas pahe
mul olid tujud
Saabusid segased ajad
ju olin eeskuju
Nüüd mõtlen kas hävitan kohe
või suudan veel hallata
Õis
Üks õis on mõeldud Sinule
mis sõnadest on loodud,
sel pole oma kuju veel,
on Sinu meeltest kootud,
tujudest ja tunnetest -
need õielehed ongi
ilusatest hetkedest,
mis Sina mulle toodki...
Õie süda oled Sina,
armas soe ja hell,
vahest tahad tujutseda,
näitad tundeid küll,
see ju teebki Sinust selle
kes Sa oled, naine,
nii moodustadki lille õie -
kauni, ebamaise...
Õis, mis Sulle tuua tahan,
hoopiski on minule
Sinu näol, kes õrn ja vaba,
suured tänud Sinule...
T. S.
naine
naine -
mis imeloom see küll on?
naine -
mitu kodu küll temal on?
kellele köögikatana toitu moorib
peretülide käigus sibulaid koorib
naine -
miks ta alatasa tal vaja nutta?
vajub "tervendavate" sõimude mutta
ja ei saa kehvade spa teenuste eest kurta
naine -
tema kannatusi kannab pesunöör
pisaraid ei kuivata silmist iföön
naine mõtleb
kellele end ma ülesse löön
mees elab füüsilises olekus tööl
kandes seksuaalvoorust püksivööl.
naine
kuidas ei märka et ta on alati naturaalselt ilus?
kuidas ei mõista me mõtlematute tegud .....
vaikselt
Vahest teevad
Su sõnad haiget
kannatan siiski
vaikselt -
sest meie armastust
hindan.
Võid olla
õrn ja soe
parim tunne
kui kaissu poed
-
samas külm
julm ning
neil hetkedel
Sulle ei loe -
isegi kui valu
ja vett täis
on minu silmad.
Kuid ilma
Sinuta oma elu
ette ei kujuta
oled ainus keda
tahta -
olen õppinud elama
Sinu tujudega.
Vahest teevad
Su sõnad haiget
kannatan siiski
vaikselt -
sest iga armastus
maksab oma hinda.
kahe luige laul
vihmapiisad liuglevad klaasilt alla
lebada siin üksteise lähedal
sügis vaikselt päästab end valla
kuid meile see midagi ei tähenda
see südamete soojust ei vähenda.
lehed langevad... muudavad värvi
nagu tujud mis loodusega uinumas
alleel veel näha suve puudutuste jälgi
õhku jäänud armastus vaid hõnguma.
ja kui me hinged vajuvad unne
et uuesti ärgata tuleval taas
siis toidab neid imelisuse tunne
tärgata võiks roose täis vaas
mis meie südameid kaunistanud
kui kahe luige laulu igatsust tunneb.
kootud koidikud
kahekesi koome koidikud
tähistaeva ōhulaevastiku
kahepeale saabuvad hommikud, päevapikad ōhtutunnid
tasatargu tarkus meeli köidab
meena kütkestab magusamaiguline
teeäär
plekkkatusel trummeldab vihmapangena sügishommiku
katkematu saatus
vaikusest tekkinud hoovamatu tuulehoog räsib esimesi värvilisi lehti
oma meelevalda etteteatamata suunatajutujudega tujutsedes ajaringi
ümmargust ratast
süda pulbitseb pihlapuupunevärvilist punast verd laitmatu lakkamatu
lojaalsusega läbi kōikide nähtamatute organite, pulseerides randmetel,
näpuotsa kaugusel närvilōpmetest
li .....
