Sõnale tuled leiti 207 luuletust
Kui säravad tuled me jõulupuul...
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
Paide linna tuled
Täna käsin jälle lumes
ühte katust mööda,
õhtu ilu, justkui unes,
pahviks pidi lööma.
Paide linna õhtutuled
tänavatelt, akendest,
veidi automüra kuulen
selles õhtuvaikuses.
Kauneid hetki, hingerahu
leidsin enda seest,
ruumi jäi, jah, veelgi mahub
minu sisse veel.
- Tarmo Selter -
2023
Tuled kustu!!!
Kodus ei saa eelkõige rahu
selle pärast, kuidas tuli põleb
uus kord mulle ei mahu
aga hakkama saada tuleb;
isa alati kontrollib
et tulesid põlema ei jäeta
see, kes seda teha valib
satub sitaks suurde hätta;
sest kui olusi ei adu, tõuseb kisa
sest arve juba praegu kallis
number igale poole teeb lisa
ainult miljardär uusi makse sallis;
kas siis edaspidi pere seltsis
võin isegi telekat vaadates pihku panna?
või et vanemate keskel poeg tüdrukuga seksis
kui muud lõbusat nagu peeruvalgel teha ei anna;
üks päev juba, kui tulin koju
läksin vetsu saatsin tüdru .....
Kui tuled üle piiri ...
Ida - Euroopa saanud tähelepanu
läänega võrreldes erineb suhetes
kõik avaldavad kaosele halvakspanu
aga tegudes rohkem hääli, kui Brüsseli sõnades;
sest diktaatori mõtted vaevalt peatuvad
ta rohelised mehed on maiad
kes nagu kiskjad sisse tungivad
ukrainlannade kehad on nagu soojad saiad;
enne kihutas Karu üleolevalt
kes nüüd kaugemale enam ei sõida
tal on varustust piisavalt
aga sõda endiselt ei võida;
refr:
kui tuled üle piiri
siis välgutatakse kiiri
kui tuled üle piiri
satud hakklihamasinasse
ja su laip viiakse krematooriumisse
rohelised mehikes .....
Homme sa tuled
Juba homme
Pühin silmist
Talveune unise
Letargia
Juba homme
Näen su silmis
Suvesädemete voogu
Juba homme
Tuled avasüli
Ootan sind ju seal
Oma kallis kohas,
Liivamägede peal.
Kaasas kivi, mille tõid
Mul kaasa kinnituseks
Suureks, et me oleme
Üksteise juures
Siis kui kireb kukk
Või loojub päevakiirte valgus
Meie jaoks
On kõik see alles algus.
Algus tundes, algus mõttes
Tundes sinu hinge varjatud teid
Minu jaoks sa oled,
Universumi parim leid
Mis tähevöös säras!
Ilmatum…. mõõtmatu
Valgus ,öö pimeduse
tagant leidsin sind ja sinu hinge
Enne sed .....
Lahkudes kustutan tuled
Lahkudes kustutan tuled
ja jäljed enda järelt pühin ma
ja ootan mil silmad kord suled
siis uneski sind võin kohata
Kaugelt tähtede tagant
kogu elu jälgida võin
ja olen ma seal kus vaja
ning seal kus olla ei või
Lahkudes kustutan tuled
kuid maailm pimedusse ei jää
mis sellest et öö nüüd tuleb
üks unistus alles jääb
Ehk sa tuled
Ainuke mis mõttest läbi käib,
kui mind vajad minu juurde tagasi tuled.
Ust su ees sulgenud pole,
hoian selle lahti, ehk sa tuled.
Enda kõrvale jätan ma koha,
ehk mu kõrvale tagasi ilmud.
Naeratust hoian ma suul,
sest oled südamele ikka nii lähedal.
Iga hetk mõtlen mis teed,
mida mõtled ning mis on su südames.
Tunnen nagu üks tiib
on täiesti murdunud.
Kuidas saan ma edasi lennata,
ilma ühe tiivata.
Tuhat mõtet käib läbi peast
iga uus hetk toob minu uut küsimust.
Vaikuses, varjudes ma kuulen,
kuidas mu süda su poole hüüab.
Näen sind unes, et pöördud taga .....
Nostalgia
Me silmis nostalgiline õhk,
mälestuste tume lõhn.
Kauge aeg, mis unistuseks nüüd,
on kadunud unustusse,
paitavasse unelmasse.
Ei huvita meid, mis hakkab saama,
raev ja viha sellest ajast
on küündind läbi meie raja,
läbi teede pikkade.
On kustunud tuli igas majas.
Tulvad
Öösiti tulevad tulvad
Neil on tuled ja nurgad
Tuli on nii jahe
Siiski kuidagi mahe
Tulvasid tulemas näha
Igaüks meist tahaks
Kuid siiski, mitte täna
Vaiki ja heida maha
Maas pilk eksib voodi alla
Sealt öösiti tulvavad varjud
Silmad paned kinni, päästad nad valla
Keegi ei kuule kuis sa karjud
Otsa vaadates tundud kui mõrvar
Tõuseks üles, ei, siiski täna ei viitsi
Sinakasvalge valgus täidab kõrvad
Silme ees on mustad viisid
Keelatu
Sa tuled lähemale,
oled juba liiga lähedal.
Su silmades on omapära,
pupill ei oma maksimummäära.
Ütled mulle “neela!”
Miks ma ennast ei keela?!
Aga miks ma peaks….
Peagi kõik muutub heaks.
Nüüd ma palun Sind
Hoia paigal mind
Hoia paigal mu käsi,
need Sind puudutamast ei väsi.
Talitse mu mõtteid,
kontrolli mu andmeid.
Olen kaotamas enesevalitsust,
tahan näha Sinu agressiivsust
Tõmba mind ja pigista mind
mu huultega kaetud Su ihupind
See tunne on nii kuradi võimas
kehad kui aatomielektrijaamas
Tahan Sind saada,
Sind taevasse saata.
Aru ma ei saagi,
põ .....
Hämar teerist ...
Nüüd kamber teine,vaateski on muutus,
tänav , liiklus toimib ja miski sinu sees.
Õhtutuled säramas kus sina vaba mees,
võid peagi kaaslaseks siin olla meie ees.
Trellid sulle , kui prillid , mida proovid,
saad nägijaks või uusi veelkord soovid.
Valid õiged, kõik valla avatud sul teed,
pime oled ei aita ka võred rauast need.
Hansi!!!
verisulis tüdruk
tüdruk, verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
libiseb läbi linnatänavate tolmust
valgusfooride plõginast
heitgaaside vinest
linnavarblaste säutsudest
prügikastide lehast
neoontulede kumast
kõurikukampade lärmist
läbi ja läbi
ja keegi ei tea
kui palju tahma jätab see retk
tema valgele kleidile
ja haprale hingele
jääb üle vaid loota!
vol. 2
tüdruk verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
seisab maakoha bussipeatuses
katusealuse varjus
ja nokitseb lahti pragunenud küünelakki...
läheduses lösutava maakooli
raske kahe poolega uks
on ta .....
Tumedus
Viha on.
tapmis iha on .
peeneks purustamise lihased sind hakkivad kuni oled surnud.
Tuled pisar silmis.
tuled palud vabandust ja muudad enda suhtumist kui filmis.
Türa ära minuga väitle.
Mõttetöö on sul väike.
Analüüsin ja toon näiteid.
Kas sa türa saad üldse midagi aru.
Vaimupuudust sa ise palud.
Ja nüüd sa nutad et ma olen julm ja löön sind jalust.
Sa kompad piire ja kui kinni püüan sa ei pääse, sa piinled.
Lüües olen stiilne.
Iga sõna mis tuleb mu seest on viimne.
Rahustan sellega et kirjutan riime.
Kirjutan mis juhtub päriselt ja juhtub kodu seinte .....
Pilvepiiril
Pilvepiiril on üks pink,
Kus istun nüüd ja vaatan tagasi.
Sel lõputul pingil on silt:
"Siit minna on vaid edasi ".
Vaatan sind ja tasa tuulena tulen,
Su juures olen ja sinna jään.
Siin olla on muretu, õnnelik olen,
Siin pingil sind nüüd ootama jään.
Kui kord on sinu aeg ja tuled,
Siis räägin sul kõik, mis ütlemata jäi.
Ära kiirusta, ma korraks silmad sulen,
Siin pingil sind lõputult oodata võin.
Eleegia prelüüd....
Ma puhtast harjumusest ikka siia tulen….
Kus igal õhtul varem....ootasin ma sind….
Nüüd tänav pime on ja kustunud on tuled…
Enam ammu siin.......ei oota keegi mind…
Ma jalgu järel vean on tinarasked tallad…
On saatus õlgadele vajutanud vaod…
Pea tuimalt valutab ja taevast vihma kallab…
Ma tunnen süda rinnus järjekindlalt taob….
Miks läheb nii.....head asjad kiirelt saavad lõpu…
Sai vältimatult otsa meie päikest täis etüüd….
Siin suures osas tunnen ma,...vaid iseenda süüd…..
Nüüd üksinduses saatmas mind eleegia prelüüd….
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
