Sõnale tulevik leiti 221 luuletust
Hingede harmoonia ...
Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.
Ülev armastus meid embab , erilisel hetkel,
kingib elurõõmu , naeratuse särava palgel.
Vahel tuleviku õnn, koos ei saabu temaga,
hinge igatsused jäävad , neis oled minuga.
Armastusel südames ajatu on kuldne troon,
hellitab sul hinges noote tunde kaunis toon.
Elus võid kogeda , neid mitmeid oma teel,
sellist kui esimene , seni leidnud pole - veel .
Hansi!!!
Elu olevikus ...
Elu ette meile mängib rütmid , rollid,
õnne kui kehas rahu hinges rõõmud.
Kiirelt olevikkus , tulevikku - liigud,
jättes minevikku , noorusaja noodid.
Kaug tulevik , koos vaid unistustest,
ei eales teda näe silm päriselt seest.
Ta kaugusse ruttab põgenedes eest,
nii ulm meid saadab , jäänu eluteest
Hansi!!!
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
Kes vastutab?!
Kes pani need mõtted mu pähe?!
Kutsuge selle eest vastutav!
Kas praeguselt toimuv on vähe?
On's minevik sedavõrd huvitav?
Kes pani need mõtted mu pähe?!
Kutsuge selle eest vastutav!
Kas praegune korda ei lähe?
Kas tulevik olla või üllatav?
Kes pani need sõnad mu pähe?!
Mina ei selle eest vastuta!
Mina vaid trükin need tähed.
Keegi seal kõrgemal korraldab.
Kes pani need sõnad mu pähe?!
Mina ei selle eest vastuta!
Enne me edasi ei lähe!
Enne ei ole meil praegust ka!
Lõpust edasi
See päev on saabunud, võin minna nüüd -
käed taskus, hingelt vaba
ja varemetest leitud rüüd
ma kannan uhkelt, lohisemas saba.
Sai pidepunktist lastud lahti,
paar sammu argsi astutud
ja sulet minevikusahtlid
ning viimaks võetud vastutus.
Mu silmi pisaraid ei kerkind -
aeg oli minna ammu
ja meenutades vanu hetki,
ma veelgi lisan sammu.
Samm - sammu järel kergemaks
saab minna ainult veel,
ka lähen siis kui puudub jaks
- ei lõppe iial tee.
Siht jääb samaks alati -
vaid tuleviku poole,
sest kõigest võidab midagi,
kui vaid lõhud raame.
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,
armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....
Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid .....
Sinule...
KEVADE HÄÄBUVAS ÕHTUS
SU HÄÄLETUT KUTSET MA KUULEN
KUID SAMAS MA TAJUN -
SEE POLNUDKI SINA
VAID MU ENESE IGATSEV LUULE
SUVE HOMMIKUVALGUSES
TUNNEN SU IHARAT SUUDLUST
SILMI AVADES PETTUSIN -
SEE POLNUDKI SINA
LIHTSALT TUNNEN SUST PUUDUST
MA EI TEA, KAS TULED
KORD KEVADE HÄÄBUVAS ÕHTUS
VÕI ÄRKAD MU HOMMIKUVALGUSES
MA EI TEA, KAS KORD KUULEN SU SOSINAID
JA OLEME TAAS KORD ALGUSES
TEAN VAID, ET MINEVIK PITSITAB MEELT
JA PABER KANNATAB VALUSAT KEELT
MUL SÜDAMES HAAV,
MIS ULATUB LINNUTEENI
AEG TEAB, MIS MINUST KORD SAAB
HEA SEEGI…
Elu
Mis on meie mõte,
mis on meie missioon,
kui vajalik on lõke?
Kas tulevik on me visioon?
Kas me vajame teisi,
või piisab ka endast.
Tahad kodu või reisi,
või pilte iseendast?
Äkki elu on minevik,
kuid nägevus on tulevik,
sest tegelt puudub olevik,
see on Võsu alevik.
Kas sa lihtsalt töötad,
ei mõtle elu peale.
Paar koni ära suitsetad,
naeratad sellepeale.
Aga vaata taevasse ja mõtle
me pole siin ainukesed,
niiet võta kätte ja ütle,
et sinus peitub universum.
Tõeline sõber
Pigem kõnniksin sinuga pimedas,
kui üksi heledas.
Kas me olemegi kokku loodud,
või mul lihtsalt vedas?
Sa tulid minu juurde,
kui teised läksid.
Sa ütlesid mulle,
et sinu juurde jääksin.
Kõik teed sinuga läbikäinud,
elu algust ja lõppu näinud.
Kui sul kordki kunagi raske,
küll ma sind edasi kannan
las ma täidan ise su käske,
käin läbi linnad, kannan maske,
aga palun, mu sõbral elada laske!
VÕIB-OLLA...
NII ARMSAD SU KIRJAD
NEED IGATSUST TÄIS
TÕESTI POLE VEEL HILJA -
PEAST MÕTE MUL KÄIB
MA EI TUNNE VEEL SIND
KUID TIHTI MÕTTES SA MUL
OMA SÜDAMES MIND
HOIAD ÕHTUL JA HOMMIKUL
VÕIB-OLLA TÕESTI SEE NII
ON TÄHERAAMATULOOS
ET SAATUS KOKKU MEID VIIB
JA HOIAB ALATI KOOS
SUVE SUMEDUSES SIND ENDASSE SULEN
JA SÜGISEL KUULAME VIHMATRALLI
TALVEL LUMEVAIKUSES TULEN
JA TÕDEN - SA MU SÜDAMEKALLIM
radar
sugulus on sügelus
ühteviisi kügelus
lähen
oma rada
pika laua painaja
külakorra laimaja
lähen
oma rada
minevase meenutaja
kopituse leelutaja
lähen
oma rada
võõras õlakehitaja
vale valli ehitaja
lähen
oma rada
ajavaru varastaja
olu takkaparastaja
lähen
oma rada
valuvitsa väänaja
sinu meele käänaja
lähen
oma
rada
Sanya
purutee
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis
hetkega mis jäi
kes minu pihta
helilaineid loopis
maada-mööda enam
pinda
ei käi
orgastilises
selverite sajus
kohtab aiva
sügavkülmi mannekeene
mitte miski suhu
võetav ei näi
ma ei seedi
vorstikange
ei pelmeene
korra ennustati
kohvipaksu pealt
- kuid enne julmalt
kannupressi suru! -
tulevik see tuleb
rida-realt
aga sorry
kust sai siia
see teepuru
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis hetkega
mis jäi
aga tollest
mis on mulle kõige-
kõige
ma ütelda ei tihka
ega täi
Sanya
Räsitud
Olen tulnud pika tee,
Olen tulnud läbi tule-vee,
Võidelnud ja üle elanud kõik see tee!
Võibolla istuks ja teeks ühe rohelise tee...
Vedanud ma olen taaka,
Ei kuulanud ma ühtki tarka,
Kuidas saab siis kuulata, kui süda käsib teisiti?
Oh see rinnus tuksuv asi, poleks Sind, oleks elu lill!
Siiski, võtan ühe viski ja põrutan otse orbiiti,
Kust edasi läheb elu normaalsesse biiti.
Kus minevik on minevik,
Ja tulevik on nagu maagiline videvik!
-Janek V.
Kaks tähtsat päeva
Kas me peamegi terve elu
ainult töötama,
kas jäämegi vanadust ootama.
Kas me tahame elust midagi muud,
oleme nõus avama oma suud.
Või tahame ainult raha
millest hakkab ainult paha.
Siin maailmas juhib võim
ära tule ütlema et raha
see oleks puhas jama,
kuigi sellest sul vist kama.
Meile on antud kaks tähtsat päeva,
meie sünnipäev
ja veel üks päev
millal saame teada,
miks me sündisime.
Selle päeva me peame leidma,
et mitte tervet elu maha sõita,
vaid enda jaoks maailm võita
oma tulevastele sellest koita.
Halb minevik ära heita,
et seda enam ülesse e .....
Oota mind seal
Et tunded mind liialt ei võtaks
Oota mind seal
Et keegi mind enam ei jätaks
Oota mind seal
Sest taevani kõrguda tahan
Oota mind seal
Ma üksinda langen ju maha
Oota mind
Võitleme oleviku uue
Oota mind
Loome tuleviku suure
Oota
Et lootus mu hingest ei kaoks
Oota
Et süda enam liialt ei taoks