Rohekad hallid silmad Kuu valguses vastu kajavad. Tume pruunid kiharad Tuule käes lendlevad. Nobedad näpud, Klavetuuril siblamas. Mina, mina olen see, See salapärane luuletaja.
"Are you a lion or a lizard? A dwarf, a witch or a wizard? Human shape has different forms... Godly costumes and uniforms." /Mari*Uri/
Tumedale veele minna ma tahan, samas nii sünge kuid olla seal tahan. Tumetal veel ma liugleks nüüd tasa, ohtlik see tee kuid kütkestav samas.
Tere, ema! Varsti kohtume! Mu kallike!
Sa hingad mind mina Sind joovastume südametuksetest olles lõpuks üksteisele lähedal pole vajadust maad kuulata tuulega rääkida
Vaatan sind ja minus sajab vihma sajab soove tumetuikavaid kes paneb kyll punkti sellele loole SINUGA? On jaanuar, on talv.
ON tumetuikav ärkamise tunne sõnad juba on, kuid neid ei kuule. ON tumetuikav ärkamise aeg ja ärkamisest sünnib lõõmav raev.
On neid kes sõpradeks end nimetavad nii lihtsalt, sõnu tundmata on neid kes kalliks sind tunnistavad häid sõnu iial kuulmata on neid kes tühje sõnu loobivad nende tagamaid mõistmata
katame ihu valge pitsiga, käitume vastavalt ootustele paljastades hõbedase hambarea et ei saadaks aru, kuidas elu on vägisi võtnud, nii eest kui tagant igas poosis
Tähesära peegeldab su hinge, et peletaks ära kõik tumedad hinged, aga alles jääb paljusid heledaid hingi. Ära meenuta neid tumedaid pooli
Kunagi kui kohtume tee nägu nii muretuks ja rõõmsaks kui Sa saad sest see on nägu mis Sulle jääb kui sulgub kirstukaas 27.08.14
Uuel aastal uued vead, ennast parandama pead. End kätte võta sa, palju rõõmu tunne ka. Hoia terve täna klaas, uuel aastal kohtume taas. Sheryl Tammoja
Oled mu elu, mu suurim salasoov Ma ei taha muud, kui vaid olla sinuga koos… Kõik päevad ilma sinuta on tumehallid Palun, tule tagasi, mu kallis!...