Sõnale tume leiti 275 luuletust
Emand
Amm laulab ja kiigutab hälli,
vanad silmad vaatavad öist taevast nii halli,
amm laulab ja lapsuke magab,
ööpimedus päeva maha matab,
amm kiigutab hälli, laulab ja vaatab aknast kohisevat merd ja pimedat ööd,
ta hilisõhtul, hommikul, päeval teeb tööd,
amm hoiab ja kasvatab, armastab ka,
võõrast last, keda südame all kandnud pole ta,
amm näeb kõrvalt, kuis rinnalapsest noor kaunis emand sirgub,
juba lapsuke hällist kukekiremise saatel ise virgub,
kuhu lähevad aastad, kui armastad võõra verd,
kuhu lähevad aastad, kui hällilaulu lauldes vaatad öist pimedust ja .....
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Naeratav depressioon *
ma olen kujutlenud ennast hauda
sinna mulla alla
sinna sopistusse, mis on justkui mulle tehtud
ja see osati polegi nagu appihüüd
vaid elu üks külg
olime abiturentidena parajalt depressiivsed
et kujutleda ennast ette hingehoidjatena
arvates, et kõrgkooli saamatus
tingib meile hoopis teised valikud
aga läks teisiti
justnagu meile selle tumeda pimeda aja puhul halastati
ja päästeti redelil kõrgemale pulgale
ja see lagunemine ja lagundumine toimub alati
nii keha siseselt rakkudes
kui ka mõttemustrites ja emotsionaalstes reageerigutes
võib-olla kui ma oskaksin nutt .....
***
mida sa tahad
mida sa ikka veel tahad
miks sa kollitad minu mõtetes
kas kuskil teistes kohtades südaööl
ei ole sul käia kui minu mõtteradu mööda
igal algusel on lõpp ja igal lõpul uus algus
kõlab paatoslikult ja paljulubavalt
maailmakirjanduse alused
kui poleks tollel hetkel "Jevgeni Oneginit" lugenud
poleks ka kirja tulnud
õrnromantilises kevadtuules
seelik lehvimas
isa vigu korrates
vaadates endale silma sisse,
kes sa oled ja mida sa teed siin
maailmas
kes kõnnib su mõtteradu
ka siis kui puhkad voodis
eelmise päeva rõõme ja patte välja
kes kollita .....
Kirvetöö
Kui töö maksab hästi
siis sellese ka kirja panen
ei saa midagi minna valesti
uue objekti nimel janunen;
pole vahet, kas päev või öö
ikka ustava riistaga käin
olla puid lõhkumas on mu töö
mõnda kohta kauemaks ka jäin;
mõeldakse palju, et miks
ma nii hilja ka tagasi tulen
mõne tõsisema raietöö autoriks
ja seda ainult mina olen;
nad annavad mulle numbri kätte
täiskuu paistab taevas
ja kui astun sinu ette
on uus kirvetöö mul kavas;
nad helistavad ja saadavad
mõrtsukas oma ohvri teraga klobib
ning nad pärast mõrva maksavad
on palju verd ja pappi, .....
Päris palju emotsioone *
Ei olnud kunagi julgust öelda "head aega"
ei kummalgi
ei kuskilt
mitte kunagi
ei öeldud "head aega"
Küllap vist
kohtume kuskil noodijoonestikul
viiulivõtme lähedal
kuidas öelda "head aega" inimesele,
kes su südames helendab?
Sa lihtsalt annad aega
ja võtad pausi.
igas mõttes pausi.
paus on nagu laine, toob mõnikord lähemale,
mõnikord kaugemale.
kuidagi nabanööripidi kokku.
Aga Sa enam ei karda olla murtud,
olla katki, olla rebestatud,
sest see pole võimalik,
võib-olla mitte sellisel määral enam,
või siis teadlikkus valukohtades
ja valulävest .....
rohkemat vist teha
ei ma ei pane
silmi kinni ma mõista
tahan mis on heas
ja kurjas inimene
teeb teda mis rõõmsaks
kurvaks valgus kus
temas on see mis tume
ja vire
ristimärgi õhtul lööd ette
palud maa peal lõppeks
vaen ja vihkamine
saaks otsa see aeg pime
otsa vaadates suu mult
jälle küsib
millal kummardada selle eest
tänus saab maani
muud rohkemat ma selle
heaks teha vist saagi
kuidas ka aeg
meeli ei räsiks
elamast ära veel väsi
Enrgiast tühi
Oooo, kui pask lugu see
lugesin eile õhtulehte
põdtradel tasuta elekter, hee
nad teinud jälle tuulepargi lahte;
mil meil kl 8 hommik ja õhtu
see bullshit on avalik
mil ma kallan vett kõhtu
mõtlen, kuidas see ometi võimalik;
et me ei saa õhust ja veest
teha oma enda elektrit
see mädanik tuleb riigist seest
kuidas valinud valet peaministrit;
kelle eks Elektrileviga tegemist
väga palju ja käsi nüüd laiutata
et ei toimu äriajamist
uusi kohta tuuleparke ehitada;
hoopis tehakse neid naabermaale
kas sealt siis lüpsame raha?
vajutatakse niimoodi pedaale
aga p .....
Linnas on kõle
Linnas on kõle ja vihmane päev.
Pilved on tumedad ja hallid.
Lombid on märjad ja külmad.
Seda on võimatu näha,
Ja vihma sajab
Taevast alla.
Ja see langeb raskelt.
Kõnniteed on üle ujutatud,
Tänavad on segaduses
Ja autod liiguvad aeglaselt,
on külm päev.
On november.
See ei peaks olema
Aga kevad on liiga kaugel.
Sume ilm on masendav
Vihmavari on märg.
Ja kasukas on läbimärg.
L O B A II
püüdke ometi see tüdruk kinni
sest ta rikub eeskirju
ta on liiga vaba,
liiga avatud,
aga karistada teda ei saa
sest ta on kohusetundlik ja püüdlik
milline paradoks
riietuse kaudu väljendada oma reaalsust
kellele ja milleks
eelkõige vast iseendale
iseenda olemusele
pole see, mida poes pakutakse
leian ise, sobran ise
kui palju on neid, kes on läinud
massi
nagu tahtes olla seal sees
mu käsi isegi tõrgub ostmast
siidi ja lina ehk vaid
midagi loomulikku
ei ole midagi loomulikumat
olemast see, kes sa tegelikult oled
isegi kui hommikul avastad
et oled unenägude .....
Abi *
kümmekond aastat hiljem
ma seisatan
ja mõtlen,
et kellelgi on mu südamefilm
mu südamelöögi sagedus,
millest saaks teha nii filmi, heliklipi,
kui ka gifi või muu IT-värgendusena maha müüa - rahaks teha
broken hearted girl
süda lõi ka seekord kiilu hinge vahele
nulltolerants draamade suhtes
mis võiksid morjendada mu igapäevaelu
rõõmuhetki
ma näen ennast tegemas midagi,
mida ma ei arvanud, et kunagi teen,
loobumas raamatutest, sõnade sõnadest,
mis oma aja käigus valesti hoituna,
on muutunud lugemiskõlbatuks
ja Lev Tolstoi "Poisiiga" asetus mu lauale
n .....
Õhtuses udus
Õhtuses udus näed tumedaid varje,
saad aimata, mis toimumas öhe,
kusagilt kostumas vaikuses karje,
mõni loomake üle tee läheb.
Päikene enam ei siruta kiiri,
on lahkunud teisele poole,
varsti ei silm enam seleta piiri,
udu sees pinke ja toole.
Leiad end seismas seal laterna vihus,
kusagil seisab veel keegi,
udus on tundumas kõik nagu pihus,
öises taevas kuu süütamas leegi.
- Tarmo Selter -
2023
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Mälestuseks
Mu ema, mu armas ja hea,
Sa lahkusid vara me juurest,
me kohtume, küll mitte pea,
seal, kus on me juured.
Mu ema, Sind igatsen ikka -
Sinu sõnu, Sinu tarkust, hääle kõla,
kahjuks igavik ei oota pikalt,
nii jätsidki oma maise keha
Mu ema, mu armas ja hea,
südames hoian ma Sind
ja alati meeleski pean -
Sinu armastus hoiab ka mind.
Mu ema, Sa lahkudki täna,
Sind saadame viimsele teele,
nüüd lõplikult lähedki ära
kaugele tähtede poole.
- Tarmo Selter -
2023
Etskae
Kuna sügise ilm meid vägistanud
pea iga päev vihma sadanud
temperatuur mahedavõitu
peetakse saatesse tormisõitu;
ja rattaga ringi sõites
ma puid ümberingi vahtides
näen midagi oranži rippumas
keemiapommid kohe valmimas;
ehk pihlakad need siis
tulnud nobedasti nende viis
vitamiine täis augustikuus
juba olnud mõned mu suus;
nii juhtub, kui ilm perses
möödunud suvi nii häbiväärses
iga aasta sügis tuleb kiiremimi
rannaskäigud lähevad halbemini;
mis seal ikka
astume kõik pihelga sekka
marjasaaki
vähemalt see rikastab
vihma/tuule käes immuunsust tur .....
Nostalgia
Me silmis nostalgiline õhk,
mälestuste tume lõhn.
Kauge aeg, mis unistuseks nüüd,
on kadunud unustusse,
paitavasse unelmasse.
Ei huvita meid, mis hakkab saama,
raev ja viha sellest ajast
on küündind läbi meie raja,
läbi teede pikkade.
On kustunud tuli igas majas.