Sõnale tume leiti 275 luuletust
Taaskohtumine
Kui me taassünnis kohtume teel,
tean, et tunnen sind ära , mu arm.
Siin siis kõnnime käsikäes veel
ja mind endiselt võlub su sarm.
Oleks taas kesksuvine juuli.
Meile meenuks, et olime kord
õnnelikud neis ajatuulis,
jätkub kajana viimne akord.
Oma hing ava mulle, mu arm!
Siis südame kingiks saad vastu.
Saatus polegi äkki nii karm
ega varjuna meile ei lasku.
Jumal, luba meil kohtuda taas,
raja siledaks tunnetustee,
et me unustusõisi ei saaks,
kui kord taassünnis kohtume veel.
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Jääd me südamete valgustajaks
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi
Kuid Sa ei läinud...
Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks ta aknal talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks taevateil
Jääd me südamete valgustajaks
Kuniks kohtume taas
Tänapäevane
Ahnus lehvitab tumedaid tiibu,
lahtub kiratsev tõemuinasjutt.
Valelimukas tihedalt liibub,
südant läbib liimligane jutt.
Muutuv siseilm ei tunne häbi.
Hingeprillide peegelklaasist
korraks kiirena sähvatab läbi
mõte tabude välkmiraažist.
Kustub tõelisus hulluseuimaks-
lekib tundeid sünk kurjuselaev...
Uppuv lootustäpp plingib end tuimaks...
rinnus pilgeni mürgiveekaev...
11.juuli südapäeval Luke mõisa pargis
puuks olin minemas
lendlevaks liblikaks
vanas mõisa pargis
taevasinaks läbi okste
tumeroheliseks
puude varjuks
lagendikuks mida päike
hommikust saadik on jootnud
vaikuseks sõnatuks
millel pole otsa
armsama asemel
tahtmatult kohtad
Sergei Jesseninile
Lootust varjab jäine sina.
Piinav üksindusepäike,
valasid miks musta tina
üle rõõmu hõbeläike?
Katab õnne kuldseid kiiri
sinu tumerusuv vari.
Pole sellel riigil piiri-
kus ta lõpp, kus on ta hari?
Milleks sulgesid mu ees sa
värava, kus seista ihkan?
Muretuse sinitaeva
sulatada mind ei tihka.
Mõista, palun, minu soove!
Näha sinitaeva süütust
ihkan ammu. Elujoovel
pole mõtet puuripüütult.
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine ​​heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....
Kus Sa ometi kadusid?
Kus Sa ometi kadusid?
Kas naerad, et nüüd saan võtta haiguslehe leinamise pärast...
ja lihtsalt tšillida ringi?
Ma ei teagi, miks ma kurvastan,
ma tean, et see viimane hetk oli hea,
ma usun sellesse siiralt...
Kui ei oleks olnud hea,
Sa ei oleks niimoodi surnud..
Võib-olla Sa planeerisid seda salaja, sest
Sa tahtsid välja sellest süsteemist, nendest inimestest,
Sa olid väsinud, väsinud, väsinud,
seda oli näha Su silmadest,
mis vihjasid
"Palun ärge piinake mind!"
Sa tegid kõike, mis vaja
Isegi kui manipuleeriti Su soove
Olid nõus bussi peale hà .....
001 ITS, 696 GKB, 666 BB(midagi)
Autoroolis oleme kõik geeniused
teame kuidas sõidame ja teisi kritiseerime
tagurpidi pöörame liiklused
märk ütleb, mis kiirus - miks sohver pime?;
tee Tallinna on Eesti halvim
igaüks kiirteel on kurat
arvasin, et mentidele kittuda on ravim
et usuksid, nad nõudnud pardakaamerat;
tööautosse panna seda ei või
seega nöögin pätte kasvõi siin
minu sabasse saatus neid lolle tõi
selliste sõber roolis on raudselt viin;
ITS 001 - valge spordikas
teda, kui kihutajat, mingi oht ei muunda
nõelus vahele nagu prussakas
ja ei näidanud ükski kord suunda;
696 GKB - tu .....
Oo...imeline juuli
Ooo....imeline juuli,
ma sisenen sinusse kerges alkoholi joobes,
mitte et see mulle meeldiks,
aga see annab igapäeva pingetele teatud kerguse
Ma pole sõltlane.
Joon ainult tumedat ja harva.
Jääga.
Kui südamesse keskendun, mõistan,
et mu mõistus seab iga päev rägastikke,
kuhu vaim ei mahu, kus hingel ei ole ruumi.
Ja siis kunstlikult teen ma hingele ruumi.
Kas see on õige või vale, see on hinnangute andjate otsustada.
Mina hinnnaguid ei anna,
aga taotlen seda, et iga mees teeks oma tööd ja ei hiiliks kõrvale
oma kohustustest,
teeks oma tööd südame ja au .....
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....
sirelid õitsevad
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega uks on lahti veel
mida ootad loodad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ma imestamast
endiselt ei väsi
kui maa seest
välja tuleb rohi
kasel tagasi on lehekohin
kõrvu mullast puude tüvest
tõuseb öösel tume kohin
mingi kummaline sosin
et hetkes mõnes
nii hommikuni
olla lihtsalt tohin
et kõik see jõena
voolab verre
jääb sinna päevaks terveks
.....
Hüvasti armas koolimaja!
Jääb maha kauge koolikella kaja,
armsad õpsid ja klassijuhataja.
Nii kalliks mulle sai ka koolimaja,
kus veetsin enamuse ajast.
Kulutatud koolipingid,
tahvel kriidijälgi täis.
Mällu sööbinud on õpetaja range pilk,
kuid hea ja õpetlik.
Koolisööklat armastasin väga,
seal käis pidev jutuvada
ja laual ootas soe pudrupada,
et kõht oleks rahul ja vaga.
Palju naeru, nalju
pähe jääb kummitama...
Nüüd on aga tõsi taga,
ja koolist saadud tarkust tuleb eluteel rakendada.
Hinges kurb on tunne,
seda tunnet pole tundnud enne.
Nii valutav on süda sees,
kuid s .....
Rahu
Ma vaimustun inimestest, kes upuvad oma sügavikku ja
tegelevad elu tumedamate varjudega
kes ei karda, kes ei pelga
kes näitavad ennast enda tõelisuses ja valus
Miks ma peaksin peitma ennast?
Ma olen üks miljardite seast
Võimatu võimalikuks
"Sa oled nii ehe ja aus,"
-"ei, ma olen mina, lihtsalt mina,
maailm on võlts"
Ma endast kuvandit väljapoole ei näe
Teised pigem tajuvad ja näevad mind
Ma ennast ei taju, tajun oma sisetunde järgimist
Kuu ja Päikese järgi päevade arvutamist
Oled puhas hing
Sa oled liiga südamlik ja liiga hea
Tunnen, kuidas mu olemus võib Sind hetkega lömastada
oma tumedate varjude pärast, mitte et ma tahaks
haiget teha või virutada
vaid see juhtub ... kogemata nagu elevant portselanipoes
või nagu tüdruk, kelle käes on tuletikud
ega pole kuulnud midagi tuleohutusest
Ma vabandan.
Ja mu silmad avanevad.
Ära näkku löö.
Tean, et ei tulnud siia võistlema ega võitlema.
Ma olen rahulik, aga kardan, et minu kaudu ootab Sind valu ja olen Sind alati tahtnud selle eest kaitsta nii palju kui võimalik.
See kõlab nii lõputult traagilise pis .....
Sina
Minu elude lõppsumma
on olla olnud ilma Sinuta
see on tekitanud ka teistes eludes mul suuri kurvastusi
iseendasse lukustamisi
inimestest eemale kiskumisi
Ma ei oska olla ilma Sinuta
See pole loomulik
Vahepeal unustan, et oleme koos,
sest keskendunud olen mujale
Meie pojale ei tahaks kunagi sellist elu,
kus ta peab võitlema armastuse eest, mida väärib
Ma mäletan täpselt, mida iseendale lubasin, kui ennast Sinust lahti rebisin, see ei tulnud kergelt,
ma lubasin endale, et kõigepealt ma olen ise, saavutan ise,
saavutamiste käigus kadusin ära, kuni loobusin saavutamise .....
laupäev sõnade seltsis
Maipäev pilgeni päikest täis
üle hetkete serva
päike hommegi valgu
neis pimedus kaota
nagu enne päeva algust
seda teeb
taeva all puhtevalgus
mina ei jaksa kui päevas
on nõnda palju tumedust
hing taluma peab
aja kibedust inimeste viha
elu vastu tigedust
üle hetkete serva
päike hommegi valgu
hing igavesti Sinu janus
seda hääletult anub
Vari ja persona
vahel ma pean enda alateadvust
tuulutama
narri õue päikese kätte
laskma
ta on mulle suuri probleeme tekitanud
aga on väga oluline
kuid enamjaolt olen unistaja
introvert
kes elab enda peas
olen vahel ka mässaja
eriti siis kui vägijooki tarvitan
ning sedasi kipub vari
ennast näitama
siis looja ka -
vähemalt nii ma arvan
aga nad kõik on eesmärgiga:
elu tuleb elada
ja vahel tuleb naerda ka -
seda eelkõige enda üle
kui tahan olla tervik
siis peab mul olema
ka tumedam pool -
kui tahan seda kontrollida
siis pean seda teisega integreerima
ja ongi kogu moos .....