Sõnale tunded liblikad leiti 6 luuletust
Rohutirtsu viiul
Rohutirts,kus on sinu viiul?
Peidus rohututi all
Palun,võta välja viiul!
Kas kurbus suur sul südame all?
Kõrgeks kasvanud on rohi
lepadriinu tutiks lilleõie peal
liblikatel valged kleidid
udulooris virvendavad seal
Konnakullestel on tiigis pidu
vesirooside lõhna
sume suveõhtu täis
Õrnalt tirtsuviiul kõlab
rohutirts peidus
rohututi all
Tunnete Kevad
Täna kevade tunnet on õhus ….
Mahe päikene silitab pead….
Õrnalt liblikad lendavad kõhus….…
Ja tuju on peaaegu hea……
Mida oskaksin elult veel tahta…
Ei kõike nagunii kunagi saa
Ma lihtsalt tahaksin olla…
Sinu kõrval…. koos sinuga….….
Ei mu sõnadest saand kohe luule..…
Sest juurde veel lisama pean……
Tunnen ikkagi muret….kas kuuled….
Ehki kõik on sul korras…. ma tean….
Jõuluks koju
Tõid lilled ja liblikad
mu talvisesse tuppa:
Panid lumelilled aknale
ja kõhtu paabusilmad.
Ja ütlesid, et võin Sind
kasvõi igaveseks võtta
ja alatiseks unustada
liiga külmad ilmad.
Sa tulid minu juurde,
oo hilinenud Nipernaadi -
kui olin uhkelt juba
soojuseta harjunud
ja üksinduse...
öösse välja karjunud!!!
Nüüd taas näen
Su lumelilli oma aknal
ja usun,
et need varsti jälle sulavad,
ja paabusilmad kõhus
olen ehmatanud vakka,
sest tunnen mõistust
koju tulevat.
Nüüd palun:
võta oma lilled,
võta liblikad
ja haara kaasa kulunud kitarr!
Need .....
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Sillerdus
sillerdab päike me meeltes
päev puhkamas öö vaikuse linnas
on kusagil peidus ka äike
kuid teda otsima ei taha me minna
sõnu ritta seada on lihtne
neis fantaasia lennutab meid kuule
mõte võib vahel olla nii ihne
et ei lase kauneid sõnu me suule
tunded võivad keerelda õhus
nii kerge on eksitada neid
ja siis on liblikad parvena kõhus
kui üles on leidnud nad meid