Sõnale tunded leiti 592 luuletust
Metsõunapuu
Metsõunapuu täis on tooreid õunavisse,
iga oks ägab suure raskuse all.
Oma vilju kanda on tal raske,..
Nii üksi seisab-,kibe on ta and.
Metsõunapuul kibestunud ilme,
ei keegi hooli tast,
ei õunu korja puult.
Ainult tugev tuul ja rajuilmad,
raputavad saaki suurt.
Kurb on metsõunapuul olla,
ükski suu ei maitse tema vilja.
Metsõunapuul parem on olla,
kui ta vaikselt saab pehme ja valge lumeteki alla.
Miks sügis nõnda tõttab?
Miks sügis nõnda tõttab?
Kuhu kiiret hakkas tal?
Miks sügisesse mindki tõukab?
Miks nii palju pisaraid,
peidab taevas hall?
Veidi vara lasta nuttu valla,
suvi ju rõõme jagab veel.
Sügis peitma peab end teki alla,
tema jorinat ei taha kuulda veel.
Surun kiirelt muremõtted maha,
kurbuseks mul pole valmis meel.
Ei ma poe peitu räästa alla,
ega vihmapilved kurvasta mu meelt.
Kui sügis tuleb omal ajal,
siis on ta minu sõbrake.
Kas tõesti sügis tunneb ära,
õrnahingelise südame!
Jää viivuks veel
Jää viivuks veel mu juurde,
naudime hetki ilusaid,
korjame südamesse kauneid tundeid,
punume kallistustest armastuse kee.
Naudime veel teine-teise pilku,
tunnetame ühes rütmis hingamist,
jätame kuumad suudlused huulte peale,
kuulutame armastuse olemist.
Tasasel sosina saatel, asudki nüüd teele,
ei ulgu, nuttu, ega pisaraid,
Kõik tunded südamesse korjatud sai kokku,
nüüd rahus minnagi ju võid.
Armastus
Armastus on kui tiibadega lind,
mis kõrgele taevasse sind lennutada võib.
Armastus on kui kaunis õienupp,
mis avab oma südame, sulle just.
Armastus on kui lõõmav päikene taevas,
mis tundeid suuri üles kütab.
Armastus on kui värske ja mahlane õun,
mida südameni ära süüa sa võid.
Armastus on kui sümfooniline muusika, mis kõik tunded paneb sus elama.
Armastus on kui sõrmkübar su näpuotsal,
mis kaitseks on, kui nõel sind torkab.
Armastus on kui üks avastamata üksik saar,
kus vahel mõelda hea....
oma elu peal'.
Suvevaheaeg
Sirelite õitseaeg sai läbi,
ja koolipõli otsa sai,
ka kevadväsimust ei tunne enam,
kõik on kenamatest-kenam.
Nüüd koolikell jääb koolimajja tuttu,
kõik kooliuksed keeratakse lukku,
koolipere tõttama peab ruttu,
suvevaheaeg ju kutsub, siin pole pikka juttu.
Suvel on nii ilus olla,
väsinud pea saab puhata,
välja lasta pinged ihust,
rannaliival lesida.
Saab merelaineis hullata,
merekarbi kohinat nautida,
kõrkjatest hundinuiasid korjata,
tunda end täiesti vabana.
Reisida võiks natukene,
olla kodust kaugemal,
et saaks tunda veidikene,
koduigatsust hinge p .....
Meenutuste päev
Nii hea on täna mõelda
ja meenutada päeva,
mil kokku saime, meie kaks.
See oli seesama päev,
kui päike taevas lõõmas
ja südamed meil kuumad olid mõlemal.
Ei öö ja päeva vahet siis me teinud,
me tunded olid puhtad, sügavad.
Kuu ja päikesele sai tõotus antud,
et surmatunnini truud, me mõlemad.
Ja mõtteis sõrmuski sai sõrme pandud,
kuldne täht langes ülevalt.
Oh, seda armastuse väge,
mis tänini ei ole kustunud seest.
Ja põletavaid tundeid südamele,
jätkub kauaks ajaks veel.
Tänagi oled mul ainukene,
oled seesama, armastav mees.
Kui mõelda pisut kaugemale
Kui mõelda pisut kaugemale,
mõelda aasta-aegadele.
Kui aasta-aegu lapata,
võid leida midagi põnevat ja elulähedat.
Selgub see, et inimene
on õige lähedane looduse ehitusele.
Kevadel, kui ärkab loodus
ja pungad puudel puhkevad,
siis tunnetad ka ise seda,
et elu uus sus sündimas.
Kui on suvi täies õites
ja päike katab kogu maad,
siis tunneb iga suur ja väike süda,
õnnetunnet suuremat.
Kui tuleb sügis, sammul suurel
ja vihmapilved maad katavad,
siis ronib kurbus sinugi hinge,
tulevad kõiksugu pisarad.
Talvel koged külmatunnet,
viirused kimbutavad m .....
Pöördes ilm
Päike piilub pilve tagant,
täna veidi aralt.
Kogu taevas tinakarva,
hiilib vihmasagar.
Tuulesuu on soe, kuid vali,
liiva üles keerutab.
Tulemas on kõuemürin,
kuskil juba paugutab.
Valged raheterad suvel!
Aga nad ei riku meelt.
Üllatusi pöördes ilmast,
tuleb aina juurde veel.
Vahest kurb on meel
Kodu on puhas, korras ja vaiknegi,
liialt vaikne, et hakkab kõrvadele,
toob nutuvõru hingele.
Inimesi tahaks näha vahest rohkemgi,
näha nende toimetusi, siblimisi,
üksi poleks siis.
Lapsed ammu pesast läinud,
kaugel on nad siit.
Kuskilt kaugelt kostub kõrvu,
pääsukeste vidiit, vidiit!
Luuletus
Elan Sinu tunnetes sügaval,
liigun Su hinges
ja istun südame peal.
Olen Su rõõm, kurvastus ja pisarad,
inspiratsiooniallikaks heaks.
Olen Su hääletu kaaslane truu,
vahest haavatav, vahest mure suur.
Siiski rõõm on elada Sinu tunnetes sügaval,
liikuda Su õrnas hinges
ja istuda sooja südame peal.
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!