Sõnale tundmus leiti 46 luuletust (pop)
Õnnesoove pulmadeks
Sügistuules sõprust nüüd sõlmides
pooleks vaagige okkad ja õied.
Elu rõõmudest avaraks võlvige,
mõistke teineteist, toeks olge kõiges.
*****
Tänast õnnepäeva sära
hoidke argipäeva jaoks,
et ei tuhmuks tunded ära
ega siirus soosse kaoks.
Kallist kulda, kalliskive pole elus vaja.
Jätkugu vaid armastust kogu eluajaks.
*****
Tammed on tugevad sügistormis,
luiged on ustavad surmani.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase tunnini.
*****
Palju on maailmas nuttusid,
lausutud sõnu ja räägitud juttusid.
Palju on rohtunud teedega laulusid,
palju on rà .....
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Talverõõmud
Võta kõik need talverõõmud
täna endale
tuiska kiirel uisurajal
lenda kaugele
Hulla kõrges lumehanges
lumesõda tee
otsi porgand lumememmel
pane ninaks see
Püüa kinni lumehelbed
suureks sajuks tee
vaatle õrna taevapiiri
Oh,mis rõõm on see!
Vabadus
Oma raskes tunnete ahelas,
näritud vaevast ja tumedast kurbusest,
masendus kriibib kurgus karedas,
kuid pole pääsu ses't koledast tundmusest.
Sügavast pilkasest pimedast
end teele sunnib see hing.
Nägu uhutud pisaraist kibedast,
sest aina kitseneb eluteering.
Võttes kokku oma nõrkenud jõu,
rühib ta läbi nii tule kui vee.
Murrab tormi ja kannatab kõu,
lõpuks tunneb: leidnud on tee.
Nagu liivateragi pärlikarpi poeb,
et seal koonduda iluks säravaks.
Nii ka hing, kes end päästetuks loeb,
tunneb südames lootust tärkamas.
Ja leiabki väsinud hing oma rahu
.....
Imeilus
Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.
Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine...
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.
Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse...
Vist Jumal kolis elamisse.
/Mari*Uri/
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Saatuseõde
Ma tunnen tülgastust nii suurt.
Inimesed me ümber nii võltsid.
Kutsun ja meelitan siia tuult,
et pühiks me seljast need hõlstid.
Tuli, kõrveta need kõverad grimassid,
mis seatud näole teesklemiseks vaid!
Sisemuses kõik on omadega sassis.
Millega nad küll hakkama said?
Vesi, vooluga vii kaasa sundused,
mille ühiskond meile peale surund!
Igaühel olemas on oma tundmused,
mis ajaga meie meeltest on unund.
Maa, kasvama neis pane lootusesäde,
et helgemalt nad maailma näeks!
Igaühel on ju saatuseõde,
kes raskustes, valus on abikäeks!
Armastus
Sina, mu südame sõber,
saatuse kingitus elult,
täna ma Sinuga tulen
läbi elu nii rõõmust kui valust.
Kandes Sind alati meeles,
hoian ja armastan Sind,
me räägime tundmuste keeles,
meil ühiseks saanud on hing.
Aeg kaob, me oleme koos,
pole tähtis, mis ootamas ees,
meil ühised jutud ses´ loos,
Sa oled naine, mina Su mees.
Me kodus on kodune tunne,
hubane, armastav, soe,
me ühiselt täname õnne,
mis sügavalt hinge meil poeb.
Meid alguses ainult on kaks,
siis kolm ja võib-olla ka neli,
kuni rajal saab otsa me jaks,
armastus kestma jääb seni.
- Tarmo .....
Rännak
kulmul jõnks mis vajub laugeile
ja suleb silmad lugedes
veel vana raamatut mis kaugeile
viib meenutusi unedes
kangastuvad muistsed lummused
üks hetk sääl järve kaldal maal
sääl mulle kinkisid sa suudluse
kui karusmarjust õhkav laas
mu alateadvuses end veel sa ilmutad
ju siis on põhjust
pole lõplikult sust lahti last
need maiad tundmused ma hommikuks taas unustan
ju siis on põhjust
näo ette tõuseb mask
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
Tume
Kõige Kurja juur;ja nad ei kuula;
aga ma ei suuda ennast muuta; annan talle miski puhta;
et mitte keerata seda tundmust luhta;
keeruline; kui teen neid riime; silme ees teeb trikke;
kui peetrus ise; laseb mu väravatest sisse;
aga viimne tuleb ikka iseenesest; vestetes; kus enesekesksed need;
kõik need mõtted mis lenneldes;
sillutavad teed; et petta seda mis eksleb
mõõtmatutes mõõdetes; sõlmin pakti; andsin talle takti;
lasin need loomad lahti; enne kui mõistsin oma andi;
samas vanas mallis; millele miski pole kallis;
ühes mõttes; ühes mõtetus mõõtmes;
mõistes kuida .....
Kõveraks väänatud tromboon
Hei Ho- Sorri vanad; ja noored; Südamel on koorem;
Sülgan ta toorelt; armastan ju teid Nõia Moore; Jookse-jookse;
su vinguv viiul nõnda monotoone; loomaks loome;
Huiii-tegelt Ohke; rohke pea vangutusega; tardunud tuksega;
lukus uksed ja; värsside purskega; üle vaevatud vete purjetan;
Luuletan; endiselt paganama täpselt; vaikseks jääb jääs keel;
Kell tiksub; ja memm aina vananeb; Küll tuju heaks magab see;
Saladuseks jäägu kõik räpane; enamik teist te näpate;
Nii asju kui mõtteid; ja tähtis see, et oleks võit teil;
Ees sein, seda muutkui aina lammutate; me aina ehi .....
Eralduv okas roosidest
Ilmnes viga, mu närvisüsteem on rikkis,
Kuulen kisa, luule hoovuses hõng ninna pistis,
sellel siin maandamisega miskit pistmist,
madalal subtiitril, kõrgemale sihtind,
valanud need päevad-kogemused tinti,
kinnitades jalga kingi, olen valmis nägema
kuhu see jala paar täna viib mind,
mängin oma hulluse-mulluse-tundmusega,
jälgin tõe tera, mis kuulduses ta elav,
et fookus oleks terav, kui vean oma read,
murdmata pead, puhtana seab,
vormi, formuleeruv kui ennustab tormi,
mu lapsepõlve rajooni , meenutab kopli,
puust osmikud, poiste kambad-
koduste joomiste eest jooksikud .....
Südame kaudu...
Öises kuuvalguses pilvede tagant
paistmas tähed, me oleme siin,
kogu maailm me ümber veel magab,
õrnalt kumamas on koidukiir...
Ööd nii pimedad hetkes on tasa,
kuid meie sees süttimas leek,
mis kuumuseks kaht hinge vajab,
kes koos oleks tundmuste sees...
Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu naeratus loob linnulaulu,
luues hetked nii suured kui väikesed
meie oma südame kaudu...
südame kaudu...
Kui saabumas koidiku kuma,
on süttimas suur taevakaar,
kahte hinge, mis leekides juba,
paitab päikesekiireke seal...
Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu n .....
Ãœks moment igavikust
Värskemalt uuemalt, Läitnud kõik unelmad;
tugevalt huuli meeldiv puudutand;
värssi hoides kulgemas; igavikuline musikaal;
milles tunnen end muhedalt; paksu nahka kõvendab;
südant õgvendab; paika kõik loksutab;
eba vajaliku küljest kõrvetab; sügavaid tukseid;
paberitelt välja lugedes sõrmega; taevane kingitus;
viimsest ilmingust; mis vabaduse riiminud;
fookust hoides sihikul; tõeline loovus piiritu;
tindist tingitu; igaveses rahus viibinud;
rist pistel tähe-kangasse initsiaalid tikitud;
Nähes tihti muud; mäe tippe mis mõtte udus;
jäävad varjatuks; mida taga aj .....
Kadunud
Kauguses...Mu lauludes...
Algas tee; tundmatusse;
jälgin kuidas kulgeb;
muunudv munder; mis mu maskiks;
igas noodis igas taktis; ´igas salmis;
mis mind haris; mu taeva kauniks maalis;
igas noodis igas taktis;
Igas salmis milles taeva kauniks ta maalis;
mu kallim; mu kulla tükk; mu surma hüüd;
mu muutmatu; igavene tuksuv löök;
röökimas hinge põhjast vaikivalt;
mis krahhi kombel iga hetk on tabamas;
enesele tundmust manamas;
kaugele kaugele jäänud mõtted;
kõiki sooviks jagada; veendudes kui avarad;
aralt nad; ennast paberitele avavad;
enesega viimaks samaks saan; k .....
Jutupaunik
Tulnud läinud; mõte avastamas täiust;
Huvitav kuidas täna käitun: uuristamas käiku:
Teades vaid et eneses toimuva eest ei vaja ta pääsu:
Kui pääsuke elult söön peost; tiivalöökidest tuuleiil;
Millest valmib ta teos: kogu universumiga valu mind seob;
Talu talu: tallun neid villis jalgu: mis igaviku mind kandnud;
Ãœle purunenud kildude: ununenud linnu lend; usust keeldudes;
Naeratus põskedel: valulik tundmus neeludes: respekt elule:
Retsept tagasihoidlikusse: kõik antud ja kingitud: miski pole minu:
Isegi mitte need tindist imbunud vihikud:kontroll pole mu igapäev:
Al .....
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
Kui saaksin
Kui saaksin minna üle vee
hõljuda läbi lainete
Näkiks kauniks muutuda
vesiroosidel uinuda
Kui saaksin kergelt lennelda
õhkõrnalt liuelda
Osa luigelennust saada
tükikest ilmakaarest ampsata
Kui saaksin vaenuga teha diili
rahuga kokku leppida
Kui saaksin olla täius ja küllus
priiust siis oleks otsata