Sõnale tundmus leiti 46 luuletust
Ainus ja Õige
Kõik need aastad- Miski pole muutunud, tundmus mis ei suutnud uut,
iga tukse lojaalselt just Sulle kuulunud, esimesest...
viimaseni, tean täpselt miks ta teeb nii, sügaval rinnus,
tasakesi kisub, kui põimuvad pihud, esimesest korrast igavesti..Sinu,
Ennast enam peita ei saand, seda tundmust aastaid katsunud eirata,
aastad polnud armulised...teist sellist leida Ma.. keda Ma üritan petta ah?
Ainus ja Õige.. ehk seiklen liiga kõrgel, kuid nõnda alati ma mõtlend,
enesega võitlend; tulemuseks kõik vaid põhja kõrbes, kartes, et kõik kahetsusega lõppeb..
Isegi kui ainult vaik .....
Südame kaudu...
Öises kuuvalguses pilvede tagant
paistmas tähed, me oleme siin,
kogu maailm me ümber veel magab,
õrnalt kumamas on koidukiir...
Ööd nii pimedad hetkes on tasa,
kuid meie sees süttimas leek,
mis kuumuseks kaht hinge vajab,
kes koos oleks tundmuste sees...
Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu naeratus loob linnulaulu,
luues hetked nii suured kui väikesed
meie oma südame kaudu...
südame kaudu...
Kui saabumas koidiku kuma,
on süttimas suur taevakaar,
kahte hinge, mis leekides juba,
paitab päikesekiireke seal...
Sinu sära see toob välja päikese,
Sinu n .....
Puhas Kurjus
Puhas Kurjus
Jah ma olen puhas Lurjus,
Ego aurudest nii purjus,
Iga Tundmus, Tunnetes Surnud,
Puhas Kurjus
Sellesse ma sündinud, röövlid olid kõik ülikud,
kohtunikud, timukad aadliku kaarikus,
Seadus ja Karistus, lihtrahva sallimatus,
Iga päev kus toimub tseremooniana mu matus,
Iga viha hoog kätte tasus, aususe vastu,
kõlasid lasud, alla pilvedelt korra veel laskun,
teil end rüvetada lasknud, võtsid kõik,
mis ma olin pakkund, lohistasid kui taskutesse,
enam ei mahtund, vähesed kes vastu,
pakkusid kaaslust, tõe kuulutaja kukla taga,
kõlasid lasud, üks hukkunu, k .....
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
Ka see
Igavene, kaduv kui virvendav silmapete,
lihtsameelne, haudun lihtsa meetme,
kirjad teele, neile, kes hindavad hetke,
heidan ette, siirus südames ainus reegel,
vabaduse poole, kandes tundeid millel koorem,
pelgupaik on remondi ootel, rohked ohked,
enne kui kohale jõudsid oli pool koolend,
ületamas norme, kõnes avar, kõrvetamas tonte,
vastandub luules, karastub julges, muusikast sai..
mu unelm, igat sõda südamest välja lugend,
pead murdes, tean, et hull mees, avameelselt suhtleb,
tabas end ja nuhtles, selgroogu õgvendamas,
aastakümmnetest mis riimid paberile põletavad
ka .....
Truu alati
Visioon, ehk aade, mida keegi kanda ei suutnud,
Tundmus mis ammu ahnuses neil surnud, kurbus,
mis mind ei murdnud, ühena olin kuid sellena ei tundnud,
kui lahkun loodan, et olen kohas kus vähem inimesi,
kohas kus pole ühtegi kes vaid meelehead teenib,
kohas, kus sind kohtan, kohas kus mind hoida oskad,
ning ka näha, ilma, et silmadest alalõpmata voolaks,
enam ma ei oota, ega sinunimel ei muutu, aega raiskasin,
ja kujutasin ette, et läksin hulluks, kuid see minusse ei puutund,
vahest ehk valuga toime tulla ei suutnud, kuid ma ei kukkund,
nurjatusse, pettusesse kus vaid kurjuse .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M KNutiluti Pöialiisu
Libastun, väljendan kirja luult; mind nad pilganud; kui end minuga võrrelnud; see pea neil pooltki nii ei mõtelnud; krabiseb igas päevas vaid jõledus; nõme ju; kõrbeb kortsus kulm; mu moodus on hull; naeratus suul; mu mure on kuult; tundmus mis juhtunud; plaan ei luhtunud; sest teda polnud; kurku tuld; tekitades; mekkind maailma vaadet; settib tasapisi hingepõhja varavalges; juurde sulle andes; ande mis vaatleb; ei ma kahtlend; vedada on minu see rakend; nõnda lahkelt lasen oma tahke kiire ande; mis piinleb puhtas aates; kurbuse saatel; muundun seest pannes; sõnasid kõlama; .....
— M K
Kirjutan, et neile kaunistele väljadele piiluda,
mis siiruses meelele vaid on ennast ilmutand,
kaua kinni hoidnud ja kiindumas,
Soovisin vaid näha su lille virgumas,
õitsema pead sa ikka minuta,
mu parimad soovid kui taeva poole end sirutad,
miski su kasvu ei pidurda, olla kaunis,
ja mu mälestustes ilusaim,
sinna südamesse vaid korraks sain,
maailm on suur ja lai, kuid kõikide nede suud on vait,
kui tasaselt kuulatan, kuulen kuidas laulab vaid suur vaim,
enam ei julgegi ta viisi ma rikkuda, kuulen teda ju ainult,
sinuta, kui mina talle tema mulle andena käe sirutas,
tema n .....
Tume
Kõige Kurja juur;ja nad ei kuula;
aga ma ei suuda ennast muuta; annan talle miski puhta;
et mitte keerata seda tundmust luhta;
keeruline; kui teen neid riime; silme ees teeb trikke;
kui peetrus ise; laseb mu väravatest sisse;
aga viimne tuleb ikka iseenesest; vestetes; kus enesekesksed need;
kõik need mõtted mis lenneldes;
sillutavad teed; et petta seda mis eksleb
mõõtmatutes mõõdetes; sõlmin pakti; andsin talle takti;
lasin need loomad lahti; enne kui mõistsin oma andi;
samas vanas mallis; millele miski pole kallis;
ühes mõttes; ühes mõtetus mõõtmes;
mõistes kuida .....
Üks moment igavikust
Värskemalt uuemalt, Läitnud kõik unelmad;
tugevalt huuli meeldiv puudutand;
värssi hoides kulgemas; igavikuline musikaal;
milles tunnen end muhedalt; paksu nahka kõvendab;
südant õgvendab; paika kõik loksutab;
eba vajaliku küljest kõrvetab; sügavaid tukseid;
paberitelt välja lugedes sõrmega; taevane kingitus;
viimsest ilmingust; mis vabaduse riiminud;
fookust hoides sihikul; tõeline loovus piiritu;
tindist tingitu; igaveses rahus viibinud;
rist pistel tähe-kangasse initsiaalid tikitud;
Nähes tihti muud; mäe tippe mis mõtte udus;
jäävad varjatuks; mida taga aj .....
Kadunud
Kauguses...Mu lauludes...
Algas tee; tundmatusse;
jälgin kuidas kulgeb;
muunudv munder; mis mu maskiks;
igas noodis igas taktis; ´igas salmis;
mis mind haris; mu taeva kauniks maalis;
igas noodis igas taktis;
Igas salmis milles taeva kauniks ta maalis;
mu kallim; mu kulla tükk; mu surma hüüd;
mu muutmatu; igavene tuksuv löök;
röökimas hinge põhjast vaikivalt;
mis krahhi kombel iga hetk on tabamas;
enesele tundmust manamas;
kaugele kaugele jäänud mõtted;
kõiki sooviks jagada; veendudes kui avarad;
aralt nad; ennast paberitele avavad;
enesega viimaks samaks saan; k .....
Jutupaunik
Tulnud läinud; mõte avastamas täiust;
Huvitav kuidas täna käitun: uuristamas käiku:
Teades vaid et eneses toimuva eest ei vaja ta pääsu:
Kui pääsuke elult söön peost; tiivalöökidest tuuleiil;
Millest valmib ta teos: kogu universumiga valu mind seob;
Talu talu: tallun neid villis jalgu: mis igaviku mind kandnud;
Üle purunenud kildude: ununenud linnu lend; usust keeldudes;
Naeratus põskedel: valulik tundmus neeludes: respekt elule:
Retsept tagasihoidlikusse: kõik antud ja kingitud: miski pole minu:
Isegi mitte need tindist imbunud vihikud:kontroll pole mu igapäev:
Al .....
Kõveraks väänatud tromboon
Hei Ho- Sorri vanad; ja noored; Südamel on koorem;
Sülgan ta toorelt; armastan ju teid Nõia Moore; Jookse-jookse;
su vinguv viiul nõnda monotoone; loomaks loome;
Huiii-tegelt Ohke; rohke pea vangutusega; tardunud tuksega;
lukus uksed ja; värsside purskega; üle vaevatud vete purjetan;
Luuletan; endiselt paganama täpselt; vaikseks jääb jääs keel;
Kell tiksub; ja memm aina vananeb; Küll tuju heaks magab see;
Saladuseks jäägu kõik räpane; enamik teist te näpate;
Nii asju kui mõtteid; ja tähtis see, et oleks võit teil;
Ees sein, seda muutkui aina lammutate; me aina ehi .....
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
Rännak
kulmul jõnks mis vajub laugeile
ja suleb silmad lugedes
veel vana raamatut mis kaugeile
viib meenutusi unedes
kangastuvad muistsed lummused
üks hetk sääl järve kaldal maal
sääl mulle kinkisid sa suudluse
kui karusmarjust õhkav laas
mu alateadvuses end veel sa ilmutad
ju siis on põhjust
pole lõplikult sust lahti last
need maiad tundmused ma hommikuks taas unustan
ju siis on põhjust
näo ette tõuseb mask
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Eralduv okas roosidest
Ilmnes viga, mu närvisüsteem on rikkis,
Kuulen kisa, luule hoovuses hõng ninna pistis,
sellel siin maandamisega miskit pistmist,
madalal subtiitril, kõrgemale sihtind,
valanud need päevad-kogemused tinti,
kinnitades jalga kingi, olen valmis nägema
kuhu see jala paar täna viib mind,
mängin oma hulluse-mulluse-tundmusega,
jälgin tõe tera, mis kuulduses ta elav,
et fookus oleks terav, kui vean oma read,
murdmata pead, puhtana seab,
vormi, formuleeruv kui ennustab tormi,
mu lapsepõlve rajooni , meenutab kopli,
puust osmikud, poiste kambad-
koduste joomiste eest jooksikud .....
Saatuseõde
Ma tunnen tülgastust nii suurt.
Inimesed me ümber nii võltsid.
Kutsun ja meelitan siia tuult,
et pühiks me seljast need hõlstid.
Tuli, kõrveta need kõverad grimassid,
mis seatud näole teesklemiseks vaid!
Sisemuses kõik on omadega sassis.
Millega nad küll hakkama said?
Vesi, vooluga vii kaasa sundused,
mille ühiskond meile peale surund!
Igaühel olemas on oma tundmused,
mis ajaga meie meeltest on unund.
Maa, kasvama neis pane lootusesäde,
et helgemalt nad maailma näeks!
Igaühel on ju saatuseõde,
kes raskustes, valus on abikäeks!