Sõnale tuul leiti 1241 luuletust
Loreen tuleb Eesti?!
Ei ole see mingi eufooria
vaid paras agoonia
et vääritu võitja tuleb itta
Eurovisioon on tootnud sitta;
kahetsen, et Soomet ei valinud
tema rahva südamed võitnud
kellele žürii siis küll puges?
kriitika altkäemaksu välja luges;
ja nüüd see berber tuleb siia
miks vaja teda mujale viia?
niikuinii ta muul ajal ei laula
korra täitnud rahvast ühe aula;
nej tack, ma ütlen
konserdi juba ette kujutlen
kas muul ajal üldse laulab
ja mitte et niisamu tuulab?;
eelmine kord ta teenis võidu
kes nüüd hääletas, see paras idu
seekord võitu tähelepanust lüpsis
p .....
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Iga päev nüüd päikses särab
Iga päev nüüd päikses särab,
kaunis suvi seda lubab,
rõõmu, lusti kuhjaga,
puhkust kõige täiega.
Suvel armastust on palju,
jagub iga südame,
nagu lilleõiel mettki,
sumiseb mesimummike.
Suvi tuleb, nüüd ja kohe,
valmis pane tuulelohe,
lennuta sinitaevasse,
rahu soovi südamest!
Suede - Trash
Võib-olla on asi selles, mida me kanname
Maitsetud käevõrud ja juuksevärvid
Võib-olla on asi meie veidruses
Või võib-olla on asi meie tühistes linnades
Meie mittemidagiütlevates kohtades ja tsellofaanist helides
Võib-olla on asi meie lõtvuses
Kuid me oleme prügi, sina ja mina
Me oleme tuule käes lendlev praht
Me oleme armastajad tänavatel
Lihtsalt prügi, sina ja mina
See on kõiges, mida me teeme
See on kõiges, mida me teeme
Võib-olla on asi selles, mida me ütleme
Sõnad, mida oleme kuulnud, ja muusika, mida mängime
Võib-olla on asi meie odavuses
Või võ .....
Hüvastijätt
Hüvasti kevadtuuled soojad,
hüvasti õiterohke mai!
Pisaraid mul aina juurde voolab,
et kaunis kevad otsa sai.
Nii palju kevade on andnud,
elu löönud õitsema.
Hinge ja südame ta jälje jätnud,
suvesse jääb kauaks vohama.
Kevad oli,
suvi tuli-,
Päike on see, mis alles jääb.
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Looduse muusika
Muusika on peidus tuule vihinas,
metsade mühinas on madalaid noote,
linnulaulu kuuled kõrget vilinat,
merelaine liival õrnu helisid loob veel.
On looduses oma meloodiad,
mõni rahulikum, teine tormisem,
vahel ei näe me nende loojaid,
vaid kuuleme, kui ilm on tuulisem.
Vahel lülitad lihtsalt end välja,
annad end looduse valda,
püüa leida Sa endale aega
ja lase end helidel kanda..
- Tarmo Selter -
2023
Tasa nutab pilveke
Täna taevas pilvine
tasa nutab pilveke
peitu pugend päikene
kurvalt siutsub linnuke
Tuul veab tuules vihmapiisku
üle ilma laiali
mesimummil lilleõiel
raske lennata taruni
Päevas täna vähem sära
jõuaks juba õhtuni
homme kindlalt päike särab
süda mulle ütleb nii
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
maihommik
mesilase lennust
kõikuma hakkab
rohus võilill
tuulest õunapuu vari
päikse soojast kirsil
oksal avaneb õis nii kaua
seda oodanud oled et
sellest rõõmust tihkuda
pisut hääletult võib
pärast pikka halli talve
et õitsemine
põsed õhetama lõi
meel seda hommikut
ahnelt jõi
Otsi mind mu päikesekiir!
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Las tuuled teateid toovad Sul'
ja kõrva siristab laululind,
et kustpoolt leida võiksid mind,
seni rahutu mu hing.
Mets süngelt mühiseb
ja must on taevatelg,
vahest merelaineist nutmas leian end,
otsin tormide eest kaitset,
meel nii eksinud mul on.
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.